Arvud (0–10) tuleb tekstis kirjutada sõnadega. Kui aga arvule järgneb mõõtühik või tähis, kirjutatakse see numbriga. Kui sõnaühendis selgub kääne nimisõnast, ei ole arvsõna käänet vaja osutada. Järgarvu järele pannakse punkt. Aastaarv tuleks kirjutada alati numbritega, hoiduda tuleb väljendeist „käesoleval aastal”, „möödunud aastal” jne.

Tekstis, samuti tabelites, tuleks hoiduda suuremate kui 3–4 tüvenumbriga arvude kasutamisest. Arvud, mis ulatuvad tuhandetesse, miljonitesse jne, on soovitatav esitada kombineeritud kirjutusviisis, mille puhul arv märgitakse numbritega ning suurusjärk sõnadega.

            Näiteks: 13,7 mln eurot

Valemite vormistamise stiil peab olema läbiv kogu töös. Valemites ja ka tabelites esinevad suured arvud on soovitatav kirjutada kombineeritult arvu 10 astmena.

Näitaja esitamisel väärtuste piirkonnana pannakse mõõtühik viimase arvu järele.

            Näiteks: 150 kuni 170 km

Kuni-märgina võib arvude vahel kasutada mõttekriipsu (50–170 km). Kui aga on oht, et viimast võiks lugeda miinusmärgiks, tuleks kasutada kolme punkti (150...170 km). Tuleb hoiduda mitme mõõtühiku üheaegsest kasutamisest ühe suuruse väljendamisel, samuti kümnendmurdude väljendamisest koma asemel teiste märkidega (punkt, sidekriips).

            Näiteks: 15 eurot 25 senti tuleks kirjutada 15,25 eurot

Kui nähtust iseloomustava näitaja juurdekasv on suurem kui 100%, tuleb suurenemist näidata tekstis mitte protsentides, vaid kordades. Nii näiteks on parem kirjutada, et toodang suurenes vaadeldaval perioodil 2,2 korda; ei tohiks märkida, et toodangu juurdekasv oli 120%. Arvväärtusi ei tohi poolitada ega ka mõõtühikut teisele reale üle viia. Selleks, et mõõtühikud ja arvväärtused jääksid samale reale, tuleks kasutada püsitühikut – klahvikombinatsioon Ctrl+Shift+tühik. Arvude ja algebraliste sümbolite vahele vahet ei jäeta.