Transport ja logistika

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/25

Sirvi

Sirvides Transport ja logistika Autor "Airapetjan, Jana" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tootmisliini protsessi optimeerimine standardiseerimise kaudu Hilding Anders Baltic AS ettevõtte näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Airapetjan, Jana; Hintsov, Tõnis
    Hilding Anders Baltic AS nagu teisedki tootmisettevõtted on huvitatud tootmisprotsesside efektiivsuse suurendamises. See aitab vähendada kulusid lisatööjõu värbamisele ja maksimaalselt kasutada ettevõtte ressursse. 2015. aasta lõpuks ettevõte Hilding Anders Baltic AS suurendas oma tootmismahtu ja tootesortimenti. Tootesortimendi suurenemisel tekkis kettalõikuse tootmiskeskuses lisatöötaja rakendamise vajadus ning kangajääkide suurenemine. Edasi autor keskendus protsesside optimeerimise võimalustele ja nende rakendamisele Hilding Anders Baltic AS ettevõtte näitel. Teoreetilises osas autor tõi välja metodoloogia, mille abil on võimalik optimeerida protsessi. Aluseks oli võetud Lean Six Sigma, mis on kombineeritud Lean ja Six Sigma erinevatest metodoloogiatest. Lean keskendub kaheksa raiskamise vähendamisele, aga Six Sigma – variatsiooni vähendamisele. Ettevõttes autor viis läbi projektipõhilise töö, mis koosnes viiest etapist. Need etapid kuuluvad DMAIC-metodoloogiasse, mis on üheks probleemide lähenemisviisiks, ja kujutavad endast probleemi defineerimist, andmete kogumist ehk mõõtmist, kogutud andmete analüüsimist, parendusettepanekute väljatöötamist ja ellu viimist ning viimaseks tulemuste ohjamist. Lisaks tegi autor tutvustust ettevõttega Hilding Anders Baltic AS ja tegi ammendava ülevaade madratsite ja madratsikatete tootmisest ja logistilistest protsessidest. Käesoleva lõputöö metoodika osas on autori poolt täpsemalt kirjutatud uurimistöö käik. Autor valis projektipõhise töö tegemise antud ettevõttes ja selleks oli valitud tegevusuurimus. Vastavalt DMAIC-metodoloogiale olid kirjeldatud iga etapi kasutatud meetodid: huvigrupi kaart, SIPOC, ajurünnakud, riskide lühianalüüs, parendamise kavand, andmete kogumise plaan, väärtusvoo kaardistus ja analüüs, vaatlus, poolstruktureeritud intervjuud, raiskamiste väljaselgitamine, parendusettepanekute kokkuvõte, tulemuste kontroll ja ohjamine auditi ja mõõdiku rakendamise abil. Autor seletas lahti ka mida need meetodid endast kujutavad. Empiirilises osas autor selgitas välja et, lisatööjõu kasutamise vajaduse ja kanga jääkide suurenemine oli seotud toodete tüüpide variatsiooni kasvuga: tehases käsitletav kangaste artiklite arv oli 01.02.2015 seisuga 103, aasta pärast samal ajal oli ta 190. Kettalõikuse töökeskuse artiklite variatsioon suurenes vastavalt 1,8 korda (190÷103). Probleemide lahendamiseks autor kutsus kokku meeskonna ja tegi liikmete analüüsi huvitatuse ja mõju taseme järgi. Lisaks oli tehtud lühike riskide analüüs ja määratud optimeerimise projekti piirid, et tegutsemissuund oleks selge. Teisel etapil autor koos meeskonnaga arutas, mis on võimalikud probleemide juurpõhjused ja mis andmeid on vaja koguda edaspidiseks analüüsimiseks. Selle põhjal oli koostatud andmete kogumise plaan, teostatud mõõtmised ja mõõtmiste tulemused võimalusel esitatud visuaalselt. Oli koostatud tegeliku protsessi väärtusvoog, mis lubas selgitada välja selle puuduseid. Jälgides kettalõikuse töökeskuse operaatori tööpäeva autor teostas põhjalikku ülevaadet toimuvast ja tuvastas mitu ajaraiskamise momenti. Väljaselgitatud probleemide põhjal autor koos meeskonnaga pakkus erinevaid lahendusi ja tegi nende analüüsi ning maksumuse ja teostamisvõimaluse hindamise. Parendusettepanekud puudutasid käsitsi plaani töötlemise muutmist poolautomatiseeritud viisi peale standardiseerimise abil, põrandapinna ja riiulite markeerimist kanga jääkide loogiliseks ja korralikumaks hoiustamiseks, abitooli ja metallkapi tööriistade jaoks kasutuselevõtt. Tehtud parendusettepanekute põhjal autoril oli võimalus teha piloot-projekt. Selle raames olid tehtud tehnilised, ergonoomilised ja protsessi muudatused. Saavutatud tulemus erines oodatud rahalisest kasust, kuid oli ikkagi positiivne. Veebruaris tööd hakati tegema ~1,44 korda kiiremini, kui see oli jaanuaris. Samas veebruari keskmine 7,3t tulemus annab võimalust teha tööd ainult ühe töötajaga mitte kasutades lisatööjõudu. Lõputöö käigus autor tutvus protsesside optimeerimise võimalustega ning rakendas need Hilding Anders Baltic AS ettevõttes ühe töökeskuse näitel. Selle jooksul oli saavutatud reaalne tulemus ja rahavõit ettevõttele. Teised tootmisettevõtted saavad ka kasutada käesolevas töös rakendatud metodoloogiaid enda tootmisprotsesside optimeerimiseks.