Autotehnika

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/41

Sirvi

Sirvides Autotehnika Autor "Aleksei Kazakov" järgi

Näitamisel1 - 2 2-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Sõiduki Chrysler 300C adaptsioon sõiduautodiagnostik tase 5 õppetööks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kirsila, Kaarel; Hiieleek, Kaido; Aleksei Kazakov
    Käesoleva lõputöö teema valik tulenes autori enda huvist elektroonika valdkonna vastu ning Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli poolt pakutavast võimalusest. Töö eesmärgiks oli edendada Eesti haridussüsteemi projekteerides Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolile kuuluv Chrysler 300C sõiduautodiagnostik tase 5 õppetöös kasutatavaks stendiks, leides sellega ka otstarve aastaid pea kasutult seisnud TLMK varale. Tööd alustati kõigepealt TLMK sõiduauto diagnostik tase 5 õppekava ning kutsekoja kutsestandardi analüüsimisest, selgitades välja antud eriala õpiväljundid ning nende saavutamise viisid. Selle põhjal määrati stendi projekteerimisel suund, et mida projekteeritav stend peaks õppuritele võimaldada. Järgnevalt otsustati piirduda mootorijuhtimisega seotud süsteemide uurimisega, kus selgitati välja millised süsteemid juhivad mootori tööd, milliseid andureid ja täitureid need süsteemid kasutavad, mis tüüpi andureid ja täitureid kasutatakse, millised on nende tööpõhimõtted, millised nende signaalid ja signaalide parameetrid ning viimaks millised on kasutusel olevate andurite ja täiturite peamised rikked, kas neid on võimalik simuleerida, kas nende imiteerimine omab õppetöös väärtust ning kui jah, siis kuidas neid rikkeid jäljendada. Kogutud ja analüüsitud info põhjal hakati projekteerima stendi. Stendi peamiseks osaks on juhtplaat, mis võimaldab signaalide mõõtmist ning kus on ka olemas viis rikkeid imiteerida. Alustati esmalt juhtplaadi asukoha määramisega, seejärel juhtplaadi mõõtude määramisega ning siis juhtplaadi skeemi koostamisega. Peale skeemi koostamist koostati 3D joonis ning tootmisjoonis. Juhtplaadile on projekteeritud ka rikete simuleerimise juhtplaat, mida sarnaselt alustati skeemist, seejärel 3D joonis ning tootmisjoonis. Peale juhtplaadi asukoha määramist ning plaadi enda projekteerimist arvutati välja vajalik juhtme ristlõike pindala vastavalt voolutugevustele, seejärel vajalik juhtme kulu tuginedes andurite ja täiturite arvule ja nende kaugusele juhtplaadist. Rikete simuleerimise kohapealt jõudis autor arvamusele, et enamasti saab rikkeid jäljendada takistitega ning nende väärtusi saab välja selgitada reaalsel katsemeetodil. Tänaseks päevaks on alustatud tööd ka stendi ehitamisega, jõutud on juhtmete juhtplaadini toomiseni, stendi koostamiseks vajalik on kas olemas või tellitud, sammuti on valmistamisel ka juhtplaat. Sõltumata sellest, et hetkeks stend reaalsel kujul valmis ei ole, siis on autor ikkagi seadnud eesmärgiks antud stend ka füüsiliselt valmis ehitada.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Variaatorkäigukasti K114F baasil õppestendi projekteerimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Vask, Johannes; Vennikas, Henri; Aleksei Kazakov
    Töö esimeses osas kirjeldati variaatorkäigukasti puudutavaid teoreetilisi aspekte. Esmalt kirjeldati käigukasti üldandmeid ja toimimis põhimõtteid komplektse sõiduki küljes ning tõstatati probleemid, mis vajavad lahendust. Seejärel analüüsiti käigukasti erinevaid käitamisviise lähtudes juhendaja visioonist säilitada käigukasti töö võimalikult selge jälgitavus. Samuti analüüsiti käigukasti juhtimiseks kasutatava hüdrorõhu tekitamise erinevaid lahendusi ning kuidas need mõjutavad käitamislahendusi. Analüüsidele järgnevalt toodi välja käigukasti juhtimiseks kasutatavad komponendid ning nende ülesanded. Selgitati solenoidide töö tähtsust ning nende juhtimisloogikat käigukasti komponentide rakendamisel. Teoreetilisi andmeid aluseks võttes teostati testmõõtmised komplektse sõidukiga info kogumis eesmärgil, et seda hilisemalt rakendada käigukasti juhtimise projekteerimis etapis. Töö teises sisu osas käsitleti praktilisi aspekte, mis puudutavad õppevahendi projekteerimist. Juhendajate visioonidest tulenevalt pandi paika põhikriteeriumid, mis seadsid konkreetsed piirid projektlahenduste tegemisel. Põhikriteeriumistest lähtuvalt alustati õppestendi raami projekteerimist. Selle käigus pandi paika raami põhi gabariidid ning põhikomponentide paigutus. Samuti projekteeriti raami mudel, mis koosnes alusraamist, käigukasti kui ka hüdro komponentide kinnituslahendustest ning ka kasutajapaneelist. Sellele järgnevalt kirjeldati hüdrosüsteemi vajalikkust ning selle lahendusega kaasnevaid probleeme. Esmalt teostati rõhu rakendamise katsetused hüdroõppestendiga ning prooviti erinevaid lahendusi rõhu edukaks juhtimiseks käigukasti komponentideni. Selle käigus tekkisid mitmed probleemid, millele töö autor pidi lahendusi leidma. Süsteemi toimimiseks koostati lõplik hüdraulikaskeem, ning valiti välja komponendid tuginedes eelnevate katsetuste käigus kasutuses olnud komponentidele. Lõpetuseks loetleti ja kirjeldati uute komponentide ülesandeid ja tähtsust uues hüdroskeemis ning summaarset maksumust kogu süsteemile. Lõpuosas käsitleti käigukasti juhtimist puudutavaid lahendusi elektroonikasüsteemi silmas pidades. Teoreetilisest infost ja testmõõtmistest lähtuvalt projekteeriti käigukasti juhtimiseks juhtmoodul, mille ülesanne oleks ülekandearvu ja pöörlemissuuna muutmine ning kiirusandurite signaali lugemine ning ekraanile kuvamine. Antud õppestendi projekteerimisel loodud lahendus ei ole ainuke, mida õnnestuks kasutada. Tuleviku edasiarendusena näeb autor õppestendi käitamise ja rõhu tekitamise lahendusena hüdrotrahvo või seda asendava adapteri kasutamist elektrimootoriga kombineeritult. Sellisel viisil säiliks käigukast originaali lähedasem ning võidetaks õppevahendi kompaktsuse ja süsteemi keerukuse arvelt.