Autotehnika

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/41

Sirvi

Sirvides Autotehnika Autor "Andres Soots" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eesti tehnoülevaatajate koolitussüsteemi hetkeolukorra ja arenguperspektiivide uuring
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Simm, Mati; Lukk, Aimar; Andres Soots
    Käesoleva lõputöö „Eesti tehnoülevaatajate koolitussüsteemi hetkeolukorra ja arenguperspektiivide uuring“ eesmärgiks oli uurida tehnoülevaatajate koolitamise hetkeolukorda Eestis ning sellest tulenevalt leida võimalusi, kuidas efektiivsemalt koolitada tehnoülevaatajaid ning tagada, et neil on vajalikud teadmised teostamaks sõidukite tehnilist kontrolli ka pärast uute nõuete jõustumist. Sealhulgas kaasata rohkem noori, et teenus oleks jätkusuutlik ning ja pidevalt paremuse poole arenev. Esimese peatükis uuriti Eesti ja Soome seadusandlust ja määrusi, millega on paika pandud tehnoülevaatajate koolitamise nõuded ja õppekavad. Antud peatüki alapeatükid annavad põhjaliku ülevaate, kuidas on ülesehitatud ja korraldatakse tehnoülevaatajate koolitamist Eestis ja Soomes; millistele nõuetele peab vastama isik, kes soovib saada tehnoülevaatajaks. Esimese peatüki viimases alapeatükis võrreldi kahe riigi koolitussüsteemi, et leida kummagi süsteemi tugevusi ja nõrkusi. Eesti ja Soome süsteemid olid omavahel teataval määral sarnased, kuid põhierinevus Soomega oli, et seal saab tehnoülevaataja ametit omandada vähemalt 2 eri meetodil, mis tagab oluliselt suurema töötajate pealevoolu. Teine peatükk keskendus töö käigus läbi viidud küsitlusele. Küsimustikuga uuriti tehnoülevaatajate rahulolu praegu kasutusel oleva koolitussüsteemi, koolitustel kasutatavate õppematerjalide ja lektoritega. Küsimustikuga uuriti lisaks ka, millised on tehnoülevaatajate teadmised 2023 aastal jõustuvatest uutest nõuetest sõidukite tehnoülevaatusele. Tehnoülevaatajate üldine rahulolu koolituse teemadega oli hea, kuid nende hinnangul jääb koolituste teemadest tööga efektiivselt toime tulekuks väheks. Seoses 2023 aastal jõustuvate nõuetega arvas mitu ülevaatajat ennast tasemel olevat aga enamiku vastajate arvates oleks siiski vaja vastavaid koolitusi uute määruste, tehnoloogiate ja mõõteseadmete valdkonnas. Kolmandas peatükis koostas autor lähtuvalt kahest eelnevast peatükist ettepanekud, mis võiksid aidata vähendada tehnoülevaatajate puudust. Ühte kindlat head lahendust praeguse probleemi lahendamiseks pole, kuid see on lahendatav, kui kõik huvitatud osapooled teevad koostööd. Autori enda arvates on ettepanekutest kõige suurema perspektiiviga siduda tehnoülevaatajate koolitamine kutse-, kõrg- ja ülikoolides pakutavate autondusega seotud erialade õppega. Kutsekooli õpilastel ja tudengitele tuleb kasuks, kui nad saavad lisaks oma põhidiplomile võimaluse omandada pädevus lisaametil.