Lõputööd (RG)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/22

Sirvi

Sirvides Lõputööd (RG) Autor "Katrin Uueküla" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Sildade staatiliste koormuskatsetuste geodeetiline monitoorimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kokk, Teet; Mill, Tarvo; Katrin Uueküla
    Lõputöö kirjeldas nivelleerimise ja laserskaneerimise protsesse, mida viidi läbi projekti „Raskeveokite mõju sildadele. Nende koormuste valideerimine reaalsetel koormustel ning mõju analüüs“ käigus sügisperioodil 2018. Laserskaneering teostati kõigi katsetavate sildadega eeltööde jaoks, mille abil loodi 2D joonised sildadest. Samuti skaneeriti sillatalasid katsetuste etappidel koormusega ja koormuseta. Nivelleerimine ja laserskaneerimine olid kaks mõõtmisviisi kolmest selgitamaks välja, kui palju katsetavad sillad vajusid raskeveokite koormuste all. Kolmandaks mõõteinstrumendiks olid siirdeandurid. Nivelleerimise eeliseks võib pidada instrumendi asukoha paigutamise võimalusi ja kiiret töökorda seadmist. Siirdeandurid paigaldatakse uuritavate sildade alla sildeava geomeetrilisse keskkohta. Selleks ehitatakse neile sobilik alus, mis keerulisematel juhtudel on vägagi ajakulukas. Võttes arvesse veel näiteks kompaktsuse ja meeskonna, kus nivelliiri puhul piisaks igakord tavalisest sõiduautost ja kahest liikmest. Siirdeandurid ja aluse materjalid nõuavad aga kaubikut ning generaatorit voolu jaoks. Nivelliiri peamiseks puuduseks katsetustel oli halva valgustuse korral lugemi mitte võtmine. Halb valgustus on sildade all üsna tavapärane nähtus ja nõuab latihodjalt lisa valguse näitamist. Samuti on probleemsed kõrged sillad, kus koodlatt on täielikult välja pikendatud (5 m). Sellega kaasnevad lugemiõigsust mõjutavad lisategurid nagu lati loodis hoidmine, lati sektsioonide üleminekud, lati mõõtpunktile asetus jne. Monitooringu käigus kogutud andmetest selgub, et arvutuslikud läbipainded on valdavalt kaks korda suuremad tegelikult mõõdetud läbipainetest. Suurim erinevus avaldus Poaka nr. 252 sillal, mille eeldatav läbipaine oli 9,60 mm, aga siirdeandur mõõtis 1,38 mm ja nivelliir 1,50 mm. Kõige rohkem kooskõla arvutuslike ja mõõdetud läbipainete vahel oli Sandra nr. 640 silla puhul, kus mõõdetud läbipaine oli 1 mm väiksem oodatavast. See näitab, et sildadel on suur varutegur isegi täismassi piirangut ületavate raskuste puhul. Käesolevas lõputöös kirjeldatud koormuskatsetusi ja sellele eelnevatel eeltöödel tehti töid kahes grupis. Geodeesia poolelt loodi 2D joonised ja läbipaindeid vaadeldi nivelliiri ning laserskanneriga, teiselt poolelt hinnati silla tehnilist seisukorda ja läbipaindeid vaadeldi siirdeanduritega. Tööde efektiivsuse tõstmiseks saaks rohkem ära kasutada geodeetide instrumentide võimekust. Luua sildadest 3D mudeleid ja sealt hankida andmed nagu gabariidimõõdud, seisukorra olud. Koormuskatsetustel vaadelda pragusid ja nende teket käsiskanneritega, märkida raskeveoki asetus silla katendile GNSS süsteeme kasutades ja silla all märkida mõõtpunktide asukohad eletrontahhümeetriga. Nivelliiri ja siirdeandureid võib pidada peaaegu võrdseteks mõõteinstrumentideks, kui arvestada ainult mõõtetäpsust. Sildade koormuskatsetuste jaoks sobivad mõlemad instrumendid läbipainete mõõtmiseks. Valides aga ühte tuleb tähelepanu pöörata silla eripärale, ümbritsevale keskkonnale, veetasemele jne, et kindlaks teha, kumb instrument töötab efektiivsemalt ja kiiremini just katsetava objekti oludes.