Lõputööd (KT)

Kollektsiooni püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/53

Sirvi

Sirvides Lõputööd (KT) Autor "Eha, Kaie" järgi

Näitamisel1 - 4 4-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Ibuprofeen ja paratsetamool reovees ning nende eemaldamise meetodite efektiivsus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Truumeel, Carola; Eha, Kaie
    Veekeskkonda sattudes avaldavad ravimijäägid kahjulikku mõju veekeskkonnale ning elusorganismidele. Ravimijäägid on saasteained, mis satuvad enamasti veekeskkonda läbi inimeste ja loomade väljaheidete, vale kõrvaldamise või läbi reovee. Reoveepuhastid ei ole mõeldud eemaldama ravimijääke efektiivselt, sest reoveepuhastites kasutatakse tavaliselt primaarset ja sekundaarset puhastusprotsessi, mis eemaldavad peamiselt orgaanilist ainet ja ei ole suutlikud ravimijääke efektiivselt eemaldama. Tertsiaarse puhastusastme lisamisega on võimalik ravimijääke reoveest efektiivselt eemaldada. Tertsiaarsetest meetoditest kõige tõhusamateks tehnoloogiateks ravimijääkide ibuprofeeni ja paratsetamooli reoveest eemaldamiseks osutusid Fentoni protsess, osoneerimine ning kombineeritud protsess osooni ja aktiivsöe kasutamine. Fentoni tehnoloogia kasutamine ravimijääkide eemaldamiseks reoveepuhastis ei ole siiski parim lahendus, sest tehnoloogia on kallis ja vajab palju energiat ning puhastatud reovette koguneb suur kogus rauasetet. Osooneerimise protsess on tõhus ravimijääkide reoveest eemaldamise tehnoloogia, aga reovee osoneerimisel tekivad mürgised kõrvalsaadused. Kõrvalsaaduste eemaldamiseks oleks sobilik kasutada peale osoneerimist aktiivsöe protsessi, mis adsorbeeriks kõrvalsaadused. Kõige efektiivsem ja mõistlikum tertsiaarne puhastusmeetod reoveest ravimijääkide ibuprofeeni ja paratsetamooli eemaldamiseks on osooni ja aktiivsöe kombineerimine. Kombineeritud protsess osoon ja aktiivsüsi eemaldab reoveest ibuprofeeni ja paratsetamooli kõige tõhusamalt 94-100% efektiivsusega. See tehnoloogia sobib hästi kasutamiseks suures reoveepuhastis ja eemaldab ravimijäägid reoveest kiirelt ning tõhusalt.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Puiduhakke põletamisel tekkivate lämmastikoksiidide heitmete vähendamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-15) Tiedemann, Karl; Eha, Kaie
    Antud lõputöö eesmärgiks oli tuua välja olemasolevad lämmastikoksiidide heitmete vähendamise meetodid, võrrelda nelja Eesti suurima koostootmisjaama juba kasutusele võetud NOx heitmete vähendamise protsesse ja võrrelda neid kirjanduses välja toodud parimate praktikatega. Eesmärgi saavutamiseks analüüsiti Eesti nelja suurima koostootmisjaama keskkonnakomplekslube ja võrreldi seda eelnevalt uuritud erialasest kirjandusest koostatud kirjanduse ülevaatega. NOx heitmed tekivad praktiliselt kõikides põlemisprotsessides. NOx ühendid avaldavad negatiivset mõju looduskeskkonnale, põhjustades näiteks osoonikihi hõrenemist, happesademeid ja eutrofeerumist. Osoonikihi hõrenemise tõttu on maapinnale langev UV kiirgus suurem, mis mõjutab nahavähi esinemise kasvu. Happesademed ja eutrofeerumine mõjutavad veekogude ökoloogilist tasakaalu ning NOx ühendite kõrge kontsentratsioon sissehingatavas õhus võib põhjustada hingamisteede haigusi ning tekitada silmade ärritust. Lämmastikoksiidide heitmete vähendamise meetodeid puidu põletamisel on kahesuguseid: primaarsed meetmed ning sekundaarsed meetmed. Primaarseid meetodeid rakendatakse põlemisprotsessi ajal ning neist enim kasutatavamad on õhu astmeline lisamine ja suitsugaaside ringlus. Sekundaarmeetmeid SCR ja SNCR rakendatakse aga põlemisprotsesside järgselt. Eesti nelja suurima koostootmisjaama (Mustamäe, Lohkva, Pärnu ja Väo 1.) NOx heitmete mõõtmistulemused jäävad alla seadusandlusega määratud piirväärtusi. Seega võib oletada, et kasutatavad vähendamise meetmed on piisavalt tõhusad. Kui Lohkva, Pärnu ja Väo 1. koostootmisjaamad kasutavad nii primaar- kui ka sekundaarmeetmeid, siis Mustamäe käitises kasutatakse ainult primaarmeetmeid. Teisalt, arvestades Mustamäe jaama kõrgeid NOx heitmete mõõtmistulemusi, võiks sekundaarmeetmete rakendamine neid oluliselt vähendada. Erinevusi kirjanduses esitatu ja analüüsi tulemuste vahel ei esinenud. Teisalt leiti sekundaarmeetmete uuenduslikke tehnoloogiaid TWIN-NOx® ja selektiivne suitsugaaside jahutamine, mida ei kasutata veel Eestis. Soovides jääda tulevastesse piirmääradesse, tuleks siiski hakata planeerima nende rakendamisvõimalusi.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Ühekordsete e-sigarettide mõju keskkonnale
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Koit, Hanna-Liisa; Eha, Kaie
    Lõputöö raames uuriti ühekordsete e-sigarettide poolt põhjustatud keskkonnamõjusi. Eesmärgiks oli analüüsida milline mõju kaasneb iga olelusringi etapiga ning millised võiksid olla lahendused ja alternatiivid e-sigarettide poolt põhjustatud keskkonnamõju vähendamiseks. Eesmärk sai ka täidetud. Tegemist on väikeelektroonika tootega, milles kasutatakse mitmelaadseid keemilisi segusid nii nikotiiniga kui ka ilma selleta. Eestis kui ka teistes riikides on ühekordne e-sigaret muutunud väga populaarseks tooteks. Seadmetega kaasnevad ka erinevad seadused, määrused ja direktiivid mida tuleb järgida. E-sigareti poolt põhjustatud mõju keskkonnale on väga laiaulatuslik. See võib mõjutada nii mulda, vett, õhku kui ka suurendada erinevaid jäätmeprobleeme ning loodusresursside kasutamist. Peamiseks murekohaks on ka see, et neid ei viida peale kasutust sinna kuhu peaks ning seadmed lõpetavad tihti tavajäätmete seas, kuigi kõige õigem oleks tagastada need müüjale või viia jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti või osaleda kogumisringil. Seda selle keeruka ülesehituse tõttu, kuna seadmes on nii ohtlike-, elektri- kui ka plastjäätmeid ning mõningad osad vajavad eraldi käitlemist ja neid on võimalik taaskasutada. E-sigarette kasutatakse laialdaselt üle maailma ja need on kasutusel nii noorte kui vanemate inimeste poolt, kuid paljud riigid on hakanud rakendama meetmeid nende piiramiseks või keelustamiseks just inimeste tervise tõttu. Lisaks inimeste tervisele on neil mõju ka keskkonnale ning piiramise või keelustamise näol on võimalik seda vähendada. Töös läbi viidud analüüsi abil on võimalik mõista kui suure ulatusega on tegelikult e-sigarettide poolt põhjustatud keskkonnamõju ning milliseid keskkonnaspekte erinevad olelusringi etapid täpsemalt mõjutavad. Selle abil on võimalik mõelda alternatiividele või lahendustele, mis aitaksid iga etapiga kaasnevat keskkonnamõju vähendada. On erinevaid meetodeid ja viise e-sigarettide poolt põhjustatud keskkonnamõju vähendamiseks, kuid hetkel on paljud riigid siiski teel ühekordsete e-sigarettide keelu poole. Seda peamiselt rahvatervise nimel, kuid sellel oleks eeliseid ka keskkonna jaoks. Keeluga võib kaasneda aga ebaseaduslik müük, mis kindlasti tuleks arvesse võtta ning rakendada meetmeid ka selle probleemi ennetamiseks või peatamiseks. Ühekordsete e-sigarettide keelustamise protsess võib olla aeganõudev. Oluline oleks protsessi käigus tähelepanu pöörata ka järjest suureneva jäätmeprobleemiga. Üks võimalus sellega tegelemiseks oleks tagada selge info levitamine üldsusele. See aitaks tõsta teadlikkust e-sigarettide jäätmeprobleemidest ning korrekrsest käitlemisest inimeste seas. Lisaks on oluline pakkuda ligipääsetavat kogumissüsteemi, mis võimaldaks tarbijatel hõlpsalt toodete jäätmeid ära anda.
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Videokonverentsi teenuse süsiniku jalajälje arvutamismetoodika valik Telia Eesti AS näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Meelind, Carmel; Eha, Kaie; Jürgens, Raina
    Töö eesmärk oli leida, milliseid metoodikaid kasutatakse teenuse süsiniku jalajälje arvutamiseks ning kaardistada ühe Telia Eesti AS teenuse näitel süsiniku jalajälg. Püstitatud eesmärgid said täidetud. Töö esimeses pooles anti ülevaade võimalikest teenuse süsiniku jalajälje arvutamise metoodikatest nagu olelusringi hindamine, sisend-väljund metoodika, Toote olelusringi arvestuse ja aruandluse standard, ISO 14000 perekonna standardid ja süsiniku käejälg. Metoodikatest on teistest enim erinev sisend-väljund metoodika, mida üldiselt kasutatakse finantstulemuste vaatamiseks ning mis on pigem keerukas. Toote olelusringi arvestuse ja aruandluse standard, ISO 14000 perekonna standardid ja süsiniku käejälg on omavahel rohkem sarnased ning annavad raamistiku olelusringi hindamisele. Süsiniku käejälje omapära seisneb selles, et negatiivse mõju asemel pööratakse tähelepanu rohkem toodete ja teenuste positiivsele mõjule ehk kuidas mõne tegevuse või lahendusega saaks KHG emissioone vähendada. Toote olelusringi arvestuse ja aruandluse standard ja ISO 14000 perekonna standardid on sarnased, sest mõlema puhul vaadatakse süsiniku jalajälge kolmes mõjualas. Erinevus seisneb selles, et KHG protokoll, millel põhineb Toote olelusringi arvestuse ja aruandluse standard, sai alguse vabatahtliku initsiatiivina ning põhifookuses on kliimamõjude muutmine, kuid ISO standardid annavad pigem raamistiku keskkonnajuhtimiseks ja keskkonnaalaseks vastutuseks. Olelusringi hindamise puhul on tähtsaimaks aspektiks see, et keskendutakse toote või teenuse kogu eluetapile ehk vaadeldakse selle mõju n-ö sünnist surmani. Töö teises pooles kaardistati Telia Eesti AS videokonverentsi teenuse näitel süsiniku jalajälg ning selleks kasutati olelusringi hindamise meetodit. Videokonverentsi teenuse süsiniku jalajälje arvutuse tegemiseks koguti infot nii Telia sisestest allikatest kui ka välistest allikatest. Leiti kasutatavate seadmete süsiniku jalajäljed ja energiakasutus, andmemahtude liigutamise andmed ja eriheitetegur, taastuvallikatest elektrienergia ja Eesti elektrienergia eriheitetegur, tööpäeva tundide arv, tööpäevade arv, puhkepäevade arv ning tundide arv puhkepäevadel. Anti soovitusi, kuidas saaks teenuse süsiniku jalajälje arvutamise protsessi parendada. Telia kogu videokonverentsi teenuse süsiniku jalajäljeks kasutades Eesti tava elektrienergiat (fossiilkütustest pärinevat) saadi 22 458,75 kgCO2e ning kasutades taastuvallikatest elektrienergiat 20 610,30 kgCO2e. Eesti tava elektrienergiat kasutades on videokonverentsi teenuse süsiniku jalajälg 8% suurem kui taastuvallikatest elektrienergiat kasutades. Kogu videokonverentsi teenuse süsiniku jalajäljes moodustasid kasutatavad seadmed 12% ning elektrienergia 88% jalajäljest. Arvutuse tulemused oleks täpsemad, kui tootjad avalikustaksid toodete põhiseid süsiniku jalajälgesid toote elutsükli etappidena. Tootjad võiksid toodetega kaasa anda kompaktse n-ö tehnilise passi, kus oleks leitavad kõik tootega seotud vajalikud andmed, sh KHG heitkogused ja energiatarbimine. Samuti võiks Telia hangete käigus automaatselt koguda toodetega seotud vajalikku infot, et kogu protsessi lihtsustada ning uurida, milliseid servereid ja millisel energial töötavaid serverid kliendid kasutavad, kellele mingeid teenuseid pakutakse.