Teedeehitus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/19

Sirvi

Sirvides Teedeehitus Autor "Andre, Mägi" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tsementstabiliseeritud katendikihtide ehitamine – erinevate tehnoloogiate majanduslik ja tehniline võrdlus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Martinson, Magnus; Andre, Mägi; Toome Mati
    Käesolevas lõputöös annab autor lühiülevaate tsementstabiliseerimise olemusest ning selle peamistest omadustest. Analüüsitakse Eestis varem ehitatud tsementstabiliseeritud aluskihitidega teelõike ning võrreldakse antud teede seisukorda samal ajal ehitatud, kuid alternatiivsetele aluskihtidele rajatud lõikudega. Analüüsist selgub et tsementstabiliseerimine on võrreldes alternatiivlahendustega ajas hästi vastu pidanud ning selle vähene kasutamine ei ole justkui õigustatud. Kindlasti võib välja tuua et tsementstabiliseeritud kihid vajavad sügavamat analüüsi kuna antud töödega kaasneb ka palju riske, milledest mõningaid on ka käesolevas lõputöös lühidalt kirjeldatud. Lõputöös jagab autor ka isiklikku kogemust Reidi tee ning Ämari Lennubaasi tsementstabiliseerimisest. Antud objektidel sai proovitud mitmeid erinevaid tehnoloogiaid ning peamise järeldusena võiks välja tuua, et Eestis on mitmeid erinevaid normdokumente, mis seavad tööde läbiviimisele autori hinnangul ebamõistlikud piirangud. Liiga palju pööratakse normidokumentides rõhku tööde läbiviimisel kasutatavate segu tootmise ja paigaldamise tehnoloogilistele nõuetele, samas jääb tähelepanuta peamine, kuidas segu ekspluatatsiooni käigus käitub. Rohkem nõudmisi tuleks esitada segu projekteerimisele ning kasutuseelsele katsetusele, sealjuures tuleks kaaluda maksimaalselt võimalusi taaskasutamiseks. Praegu seatakse autori hinnangul ka ebamõitslikult ranged piirväärtused segu lähteamaterjalidele, mida näitab ka võrdlus muu maailma praktikaga. Autor on arvamusel et stabiliseeritud katendikihid on Eesti oludes ainuõige valik, mida näitab ka majanduslik analüüs võrreldes alternatiivlahendustega. Praeguste stabiliseeritud katendikihtide puhul kasutatakse autori hinnangul liialt palju juurdeveetavaid materjale, samas ei ole uuritud kuidas killustiku asemel näiteks freesasfalt käituks tsementstabiliseerimisel ilma bituumenit lisamata. Samuti tuleks üha rohkem kaaluda aheraine killustiku ja näiteks põlevkivi tuha kasutamisele. Teadaolevalt on Asfaldiliidus hiljuti moodustatud ka stabiliseeritud katendikihtide töögrupp, kust võiks lähiajal oodata uusi lahendusi ning ettepanekuid stabiliseerimise osas. Kuna pidevalt töötatakse välja uusi tooteid, siis on stabiliseerimise sideaine valikul erinevaid võimalusi, on oluline et neid tooteid praktikas ka proovitaks.