Tööstustehnoloogia ja turundus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/52

Sirvi

Sirvides Tööstustehnoloogia ja turundus Autor "Aleksandr Miina" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    SMED metoodika rakendamine ja seadistusaja mõju hindamine partiipõhises tootmissüsteemis Radius Machining OÜ näitelL
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Salumäe, Kertu-Lilli; Bergmann, Meelis; Aleksandr Miina
    Lõputöö sissejuhatuses mainitud uuringud kirjeldasid Eesti tööstusettevõtete madala konkurentsivõime tagamaid. Ettevõtted on tunnistanud vähest tööefektiivsust tootmises ja olukorra leevendamiseks nähakse tootlikkuse tõstmise korral lahendust lisaressursi hankimise näol, kas palgata juurde tööjõudu või soetada uusi tootmisseadmeid, kuid vähem mõeldakse olemasolevate tootmisressursside optimeerimise peale. Ei omata täieliku ülevaadet, kui suur on olemasolevate tootmisressursside kasutamisefektiivsus. Lõputöö autor oli veendunud, et suur hulk ressursse on ebaefektiivselt kasutatud ehk, kui juba olemasoleva ressursi kasutamist parendada, siis puudub ka vajadus lisaressursi hankimise järele. Sellest tulenevalt oli käesoleva diplomitöö eesmärk näidata praktilise tulemina ühe tööstusettevõtte näitel, et Eesti tööstusettevõtetes toimub ebaefektiivne tootmisressursside kasutamine, mistõttu on olnud keeruline püsida turukonkurentsis välisriikidega. Antud praktilises töös on parendatud minimaalsete vahenditega olemasoleva ressursi kasutamist läbi SMED metoodika rakendamise. Lisaressursside leidmine ei ole lihtne. Tööstusettevõtted on nimetanud probleemideks peamiselt vähest oskustööjõu saadavust ning teiseks ei ole piisavalt vahendeid uute seadmete soetamiseks. Üks mõjutab teist ehk kui hankida uus seade ja seda kasutada vähese efektiivsusega, siis see märkimisväärselt tootmisvõimekust ei tõsta. Samas kui ettevõte ei arenda ennast, jääb ta ülejäänud konkurentide suhtes kehvemale positsioonile. Kulusäästliku tootmissüsteemi rakendamisega on võimalik elimineerida raiskavate tegevuste osakaal, mille läbi suureneb vabanenud tootmisressursside hulk. Käesolevas diplomitöös keskenduti SMED kontseptsioonile. Tootmisseadmete ümberseadistamise protsessi optimeerimist on peetud keeruliseks teostada, mistõttu ei ole SMED tööriista sama populaarselt rakendatud kui 5S. SMED teooriast tulenevalt määrati pilootprojekti eesmärgiks vähendada seadistusaegasid poole võrra, mille läbi tõusis ettevõttes vabaressursside hulk ning paranes paindlikkus võtta näiteks vahele eksprompt tellimusi. Teoreetiliselt vähenes samade tootmismahtude ja sama sagedaste seadistuste korral ka tarneaeg kliendi suhtes. Järgides SMED teoreetilist kirjandust, kaardistati pilootprojekti raames eritüüpi seadistusi samal tootmisseadmel. Seadistusaegade lühendamise eesmärgi saavutamiseks uuriti põhjalikult ettevõttes hetkel toimivat süsteemi, et määratleda ära lähtepunkt. Seejärel seadistuste analüüsi tulemuse põhjal selgus, milliseid operatsioone esmajärgus optimeerida kui elimineerida ei olnud võimalik. Parimate lahendusteni jõuti koos seadistajatega nõu pidades ning lisainformatsiooni otsides SMED teemalisest kirjandusest kui ka läbiviidud projektide tulemitest. Lahenduste välja töötamisel lähtuti kahest põhilisest tegurist: tegevus pidi olema võimalikult lihtsasti teostatav ning töötulem pidi esimesel katsel vastama ootustele. Ei tohi kiirustada, tuleb tegutseda targalt. Mõned välja töötatud ettepanekud võeti ettevõttes kohe kasutusele, milledeks olid näiteks tehnoloogi roll, kontroll-leht, SOP tööde nimekiri. Nende ettepanekute väärtus väljendus ligi 64-73% võrra vähendatud seadistusajas. Sealjuures oli oluline teada, et SMED kontseptsioon on vaid üks osa kogu kulusäästlikust tootmissüsteemist. Ainuüksi selle tööriista rakendamisest ei piisa, et tõsta tootmisefektiivsust ning seda säilitada. Kaizenile omaselt peab toimuma pidev parendamine ja optimeerimine edasi arenemise eesmärgil. Samaaegselt SMED projektiga arendati ettevõttes 5S süsteemi. 5S on tugev alustala seadistusaegade parendamisele. Läbi töökoha organiseerimise optimeeritakse ka seadistusaja väliseid tegevusi. Pärast SMED juurutamist on soovitatav järgmisena vaadelda tootmisvooge, sest kui pudelikael on nüüdseks ära kadunud treimise osakonnast, siis tõenäoliselt on see liikunud kuskile teise tootmisprotsessi. Selleks, et omada täielikku ülevaadet tootmisest ja esinevatest pudelikaeltest, on vaja kogu süsteemi vaadelda tervikuna, milline osakond loob kogu tootmisele taktiaja. Kui see on kaardistatud, siis on lihtsam läheneda probleemile olles teadlikum, millist kulusäästliku tööriista kasutusele võtta, et pudelikaela elimineerida. Lõputöö autor kinnitas läbi SMED metoodika rakendamise eeldust, et tööstusettevõtetes toimub tootmisressursside ebaefektiivne kasutamine. Järelikult kinnitas see ka Jaak Sirp-i öeldut, et vaatamata pärast uute lisaressursside hankimist ei tõuse oluliselt tootmisefektiivsus, sest seda hakatakse kasutama sama ebaefektiivselt kui olemasolevaid. Sealjuures selgus lõputöö käigus, et enne investeeringu tegemist uute lisaressursside jaoks tuleb ära kaardistada olemasolevad. Vastasel korral tundub iga uus juurde hangitud lisaressurss pigem kulutusena kui investeeringuna.