IA visitors
Kollektsiooni püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides IA visitors Autor "Kütt, Kerdo" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Defektide kaardistamine sildade tehnilise seisukorra hindamisel kasutades ehitusinfo mudelit(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kütt, Kerdo; Rannamäe, Ranno; Kiisa, MarttiKäesolevas lõputöös „Defektide kaardistamine sildade tehnilise seisukorra hindamisel kasutades ehitusinfo mudelit“ on välja töötatud meetod silla tehnilise seisukorra hindamise käigus fikseeritavate defektide kaardistamiseks, visualiseerimiseks ja arhiveerimiseks. Selleks on kasutatud kaasaegseid meetodeid, mille käigus laserskaneerimise ja fotogramm-meetria abil koostatud ehitusinfo mudeleid rikastatakse vastava informatsiooniga. Selleks töötati läbi praegusel hetkel kasutatavad ülevaatusmeetodid ja erinevad virtuaalreaalsuse tehnilised lahendused. Nende analüüsimisel kaardistati kitsaskohad ning töötati välja lahendus, mis oleks alternatiivne variant ülevaatussüsteemi parendamiseks ja töö efektiivsemaks muutmiseks. Töö käigus katsetati erinevaid tarkvarasid, millega on mudelit võimalik luua, muuta ja vaadelda. Seejuures ei olnud esmaseks prioriteediks mitte mudelist atraktiivse visuaali loomine, vaid toimivate tegevusprotsesside ja lahenduste väljatöötamine. Töö tulemusena selgus, et praegust ülevaatussüsteemi on võimalik parendada ja muuta protsesse efektiivsemaks. Töötati välja protsessikirjeldus, kus nii fotogramm-meetria kui ka laserskaneerimise teel saadud mudelitesse on Autodesk Reviti tarkvara kasutades võimalik salvestada vajalikku lisainformatsiooni ning seejärel läbi erinevate visualiseerimistarkvarade seda ka teiste protsessis osalejateni viia. Revitis modelleeriti sillamudelile juurde täiendav element, mis iseloomustab kahjustuse asukohta ja millele lisati omakorda kahjustuse informatsioon. Selliselt rikastatud ehitusinfo mudel on mõnes visualiseerimistarkvaras edukalt vaadeldav ja funktsionaalselt kasutatav (mudelis on võimalik ringi liikuda ning näha kahjustustega seotud informatsiooni). Eriti head ülevaadet on võimalik saada virtuaalreaalsusprille kasutades, mis tekitavad realistliku kohalolekutunde ja võimaldavad keskkonna tõetruud kogemist. Virtuaalreaalsuse tarkvaradest andis prille kasutades funktsionaalsuselt parima tulemuse Fuzor, kuna seal on võimalik avada mudelisse lisatud veebilinke. Nn arvutipõhistest ekraani abil kasutatavatest visualiseerimistarkvaradest eristus teistest Solibri Model Viewer, kuna selle funktsionaalsus võimaldab lisaks veebilinkidele avada ka kaustalinke. Telefonirakendustest andsid võrdväärse funktsionaalsuse BIM 360 Team ja StreamBIM, kus oli võimalik veebilinke avada. Tuleb eraldi rõhutada, et paljude testitud tarkvarade korral ei olnud funktsionaalsus antud kontekstis piisav ja neid põhjalikumalt edasi ei vaadeldud. Suurima probleemina kogu vaadeldava protsessi juures saab välja tuua asjaolu, et visuaalselt väga tõetruu lõpptulemuse saavutamine jääb enamikel juhtudel arvutite ebapiisava jõudluse taha. Sisendandmete mahtu punktipilve näol tuli alati protsessi käigus kärpida, et mudelite töötlus ajalises mõttes jääks mõistlikkuse piiridesse. Kuid tark- ja riistvara kiire arengu tõttu on sellelaadsed probleemid järjest lahenemas ja on väga suur tõenäosus, et juba lähitulevikus saab oluliselt tõsta mudelite visuaalset kvaliteeti. Püstitatud eesmärgid said töö käigus täidetud, kuna vajalikud tegevused suudeti tervikprotsessina läbi viia ja tulemus on juba praegu reaalselt kasutatav. Edasise töö käigus on võimalik protsesse veelgi optimeerida, kuna arvutite jõudlus ja visualiseerimistarkvarade funktsionaalsus areneb jõudsalt.