Majandusarvestus

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/35

Sirvi

Näitamisel1 - 20 22-st

Piiratud juurdepääs
Arvestusala töötajate motivatsioon ja töörahulolu
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Nõmm, Piret; Annus-Anijärv, Laivi
Lõputöö eesmärk on välja selgitada arvestusala töötajate motivatsioon ja töörahulolu tase muutunud ühiskonna tingimustes ja esitada tööandjatele ettepanekuid motivatsioonipakettide kohandamiseks ning töörahulolu suurendamiseks.
Piiratud juurdepääs
AS Konesko koondamise protsessi analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Ots, Marje; Annus-Anijärv, Laivi
Käesoleva lõputöö pealkiri on „AS Konesko koondamise protsessi analüüs“. Lõputöö on koostatud antud teemal, sest viimastel aastatel on koroonaepideemia põhjustanud majanduslangust, mis on sundinud paljud ettevõtted, kulude kokkuhoiuks, koondama oma töötajaid. Ka AS Konekso pidi seoses majanduslangusega koondama 38 töötajat. Kuna koondamine on alati seotud inimestega, siis on tegemist tundliku teemaga ja väga oluline on, et koondamise protsessis järgiks ettevõte kindlasti seadust. Lõputöö eesmärk on kaardistada ja analüüsida AS Konesko koondamise protsess, kooskõlas seadusete ja erialaspetsialistide soovitustega, vaidluste vältimiseks tööandja ja töötaja vahel. Eesmärgi täitmiseks on lõputöö autor seadnud järgmised ülesanded: esitada koondamise protsessi õiguslikud alused ja selle sisu selgitused tuginedes seadustele; tuua välja valdkonna spetsialistide soovitused koondamise paremaks korraldamiseks; kaardistada AS Konesko koondamise protsess ja analüüsida seda kooskõlas seaduste ja erialaspetsialistide soovitustega; teha järeldusi ja ettepanekuid AS Konesko juhatusele koondamise protsessi korraldamiseks, kooskõlas seaduste ja erialaspetsialistide soovitustega, et vältida vaidlusi töötaja ja tööandja vahel. Uurimuse läbiviimiseks kasutatakse lõputöös deduktiivset uurimisstrateegiat ja uurimismeetodiks on kvalitatiivne uurimisviis, kus tulemuste saamiseks vaadeldakse dokumente ning intervjueeritakse ettevõtte personalijuhti ja elektrikomponentide tehase juhti. Analüüsi käigus vormistatakse intervjuud ja dokumendivaatluse tulemused tekstiks ning võrreldakse saadud tulemuste vastavust teoreetilises osas esitatud õiguslikele alustele ja erialaspetsialistide soovitustele. Uurimistulemused esitakse kirjalikult ning lisatakse joonised, tabelid ja dokumendid, et uurimistulemused oleks selgemad ja arusaadavamad. Lõputöö koosneb 57-st leheküljest, kus on kasutatud 40 kirjanduslikku allikat ja on illustreeritud kolme joonise ja viie tabeliga ning lisatud on dokumentide näidised. Uuringu tulemustest selgus, et ettevõte järgib koondamisel töölepingu seadust, aga võiks arvesse võtta ka erialaspetsialistide soovitusi. Järeldused ja ettepanekud AS Konesko juhatusele: ettevõtte töötajaid peaks kindlasti võimalikult varakult koondamisest teavitama; juhtivtöötajatele peaks kindlasti korraldama koolituse enne koondamise protsessi ja vajadusel nõustamise pärast protsessi; ülesütlemisavaldusse ära märkida töölepingu seaduse § 99 vaba aja andmise kohta uue töö otsimisel ja § 100 lg 2 töötuskindlustushüvitise kohta; koondatud töötajatega viia, nädala jooksul pärast ülesütlemisavalduse saamist, läbi vestlus; ettevõtte töökorraldusreeglitesse kirja panna koondamise protsess.
Avatud juurdepääs
Kaugtöö korraldus IT ettevõtte näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Seiler, Monika; Annus-Anijärv, Laivi
Kaugtöö teoreetilises osas toodi välja kaugtöö korraldus, selle õiguslikud alused ja selgitused. Õiguslike aluste paremaks arusaamiseks, esitati eriala spetsialistide seletused. Lisaks sisaldas teoreetiline osa kaugtöö rakendamist, kus toodi välja soovitusi ja kohustusi tööandjale, kaugtöö paremaks rakendamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi IT ettevõttes läbi empiiriline uuring. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati deduktiivset lähenemisviisi ning uurimismeetodiks oli kvantitatiivne meetod. Kaardistati ja analüüsiti töötajate hinnanguid IT ettevõtte kaugtöö korralduse seadustele vastavuse osas. Tulemusi võrreldi ettevõtte kaugtöö dokumentide, seaduste ning teooriaga. Uuringu käigus selgus, et kaugtöö korraldus IT ettevõttes on suures osas seaduste ja teooriaga vastavuses. Empiirilise uuringu käigus tuuakse välja järeldused ja ettepanekud IT ettevõtte tööandjale kaugtöö seadustele vastavaks ja kooskõlaks teooriaga korraldamiseks (Lisa 4). Lõputöö autor on kaardistanud IT ettevõtte kaugtöö korralduse dokumendivaatluse ja küsitluse põhjal ning selle vastavuse seadusele ja teooriale - välja on toodud autori jaoks tähtsamad punktid (Lisa 5). Lisaks on lisadesse kaardistatud järeldused ning ettepanekud IT ettevõttele. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (§14 lg 11 ) on öeldud, et töötaja peab kujundama kaugtööl ohutu töökoha ja töötingimused lähtuvalt tööandja antud juhtistest. Tuli välja, et IT ettevõttes peavad töötajad, enne kaugtööle asumist, täitma kodus töötamise riskianalüüsi. Lisaks selgus, et ettevõttel ei ole koostatud eraldi kaugtöö riskianalüüsi, mis on kõigile nähtav. Sellega seoses tehti ettepanek kaugtöö riskianalüüsi koostamiseks. Uurides personalispetsialistilt riskianalüüsi tulemuste tagajärgede kohta, selgus, et töötaja ning töötaja otsene juht vaatavad koos tulemused läbi ning puuduste korral kaasatakse ettevõtte sisene töötervishoiu- ja tööohutuse töötaja, kellega viiakse sisse parendused. Lisaks võetakse riskianalüüsi tulemusi arvesse töötajate tervisekontrolli korraldamisel. Küsitluse käigus selgus, et töötajad pigem eelistavad kaugtööd teha. Uuringu käigus tekis küsimus, kas ettevõttel on vaja nelja kontorit ülal pidada. Lisaks tuli uuringu põhjal välja, et ettevõttel on kaks kaugtöö kokkuleppe töölepingu lisa, kus üks lisa on töötajatele, kes on katseajal ning teine lisa on töötajatele, kes on katseaja läbinud. Tuleb välja, et katseajal töötajatele ei võimaldata lisa hüvesid, kuid katseaja läbinud töötajatele võimaldatakse. Sellest sai järeldada, et ettevõte ei kohtle kõiki enda töötajaid võrdselt. Võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 1 punkt 2, tuli välja, et võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala on: „Isikute diskrimineerimine töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel.“ Lisaks tuli välja võrdse kohtlemise seaduse § 3 lg 4, et: „Diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud,“ ehk siis, kui ettevõte põhjendab ära, miks on kaks eraldiseisvat lisa vajalikud, siis ei ole tegemist diskrimineerimisega. Ettepanekuna tuuakse välja, et ettevõte täiendab enda kaugtöö korralduseeskirja ja toob välja põhjenduse, miks kasutatakse kahte erinevat kokkuleppe lisa. Küsimustiku vastuseid analüüsides, selgus, et töötajad ei ole põhjalikult lugenud „Kaugtöö rakendamise kord“ juhendit, sest vastuste ja dokumendivaatluse võrdluse käigus, tuli välja, et ettevõtte dokumendid sisaldavad teatud infot, millega töötajad ei nõustunud. Selgus, et tööandjal kaasneb seaduslik nõue ja kohustus hankida töövahendid töötajatele, kes teevad kaugtööd. Küsimustiku ja dokumendivaatluse põhjal sai järeldada, et töötajad nõustuvad, et tööandja tagab vajalikud töövahendid ja seadmed töötajatele ning kaugtöö rakendamise korras oli see punkt samuti välja toodud. Empiirilise uuringu käigus tehti järeldus, et tööandjad ja nende esindajad on paika pannud, kuidas kaugtööl olles suhtlus välja peab nägema. Töötajate otsesed juhid lepivad selle töötajatega omavahel kokku. Selgus, et IT ettevõttes ei peeta tööajaarvestust ning ettevõttele tehti ettepanek võtta kasutusele tööajaarvestuse programm. Dokumendivaatluse käigus, ei leidunud ühtegi viidet kaugtöötaja tegevuskavale, mis motiveeriks neid. Lisaks toodi välja, et tööandja esindaja koostaks tegevuskava, et töötajaid motiveerida. Empiirilise uuringu tulemustest ja analüüsist tuli välja, et ettevõtte dokumentatsioon on suures osas kooskõlas seaduste ja teooriaga. Kuna kaugtööd reguleerivad seadused on täiendamisel, siis on näha ka IT ettevõttes, et kaugtöö korralduses on vaja sisse viia muudatusi. Esitatud järeldused tõid ülevaate IT ettevõtte kaugtöö korraldusest ning esitatud ettepanekute abil on ettevõttel võimalus enda kaugtöö korralduses teha parendusi ja viia kooskõlla seadustega. Lõputöö eesmärk ja kõik selle saavutamiseks püstitatud ülesanded on täidetud.
Piiratud juurdepääs
Kliendivõlgnevuste ennetamine Lääne-Virumaa ehitusettevõtetes
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Reigo, Deisy; Annus-Anijärv, Laivi
Ettevõte peab oma jätkusuutlikkuse ja likviidsuse tagamiseks valima koostööpartneriteks kliendid, kes on usaldusväärsed, maksejõulised, tasuvad arveid õigel ajal ja peavad lepingutest kinni. Kõige rohkem on klientidelt raha kättesaamisega probleeme ehitusettevõtetel. Erinevate eelnevalt tehtud uuringute põhjal selgus probleem, et ettevõtted ei rakenda piisavalt ennetusmeetmeid, et vähendada kliendivõlgnevusi. Lõputöö eesmärk oli kaardistada kliendivõlgnevuste ennetamise rakendamise olukord Lääne-Virumaa ehitusettevõtetes kliendivõlgnevuste ennetusmeetmete paremaks rakendamiseks kooskõlas teooriaga. Töö esimeses peatükis tutvustatakse võimalusi, kuidas ennetada kliendivõlgnevuste teket. Teises peatükis kirjeldatakse empiirilise uuringu metoodikat ja antakse ülevaade ehitussektorist. Kolmandas peatükis analüüsitakse empiirilise uuringu tulemusi ning tehakse järeldusi ja ettepanekuid ehitusettevõtetele, kuidas paremini ennetada kliendivõlgnevusi. Uurimisstrateegiana kasutati ülevaateuurimust. Uuringus kasutati kvantitatiivset uurimismeetodit. Andmeid koguti ankeetküsitlusega, et suurelt hulgalt koguda standardiseeritud infot. Andmeanalüüsil kasutati võrdlust. Võrdluse puhul tuuakse välja ühisosa ja kui ühisosa ei ole, tuuakse välja erinevused ja esitatakse see ühtse tervikpildina. Empiirilise uuringu tulemusest selgus, et uute klientide tausta kontrollitakse põhjalikumalt kui olemasolevate klientide tausta. Taustakontrolli meetmete kasutamine on enamasti madalal tasemel nii uute kui olemasolevate klientide puhul. Lepingutingimuste kasutamine oli paremal tasemel kui taustakontrolli meetmete kasutamine. Võrreldes empiirilise uuringu tulemusi varasemate uuringutega, selgus, et ehitusettevõtted kontrollivad oma klientide tausta vähem kui teised Eesti ettevõtted. Selleks, et ehitusettevõtted saaksid kliendivõlgnevusi ennetada, tuleks taustakontrolli meetmeid rakendada tihedamini nii uute kui olemasolevate klientide puhul. Taustakontroll aitab välja selgitada, kas klient on usaldusväärne, maksevõimeline ja heade maksetavadega. Taustakontroll sisaldab erineva info kogumist kliendi kohta, ning taustakontrolli käigus kontrollitakse erinvaid näitajaid: maksevõlgnevused, äri- ja ettevõtluskeelu olemasolu, allkirjaõiguse kontrollimine, majandusaasa aruandest info kogumine ja analüüsimine, finantssuhtarvude kasutamine jpm. Iga ehitusettevõte peaks looma kliendi kontrollimiseks taustakontrolli süsteemi, krediidi andmise reeglistiku, lepingu sõlmimisega seotud kriteeriumite määramise alused ja neid alati rakendama. Süsteemi loomise aluseks saab võtta lõputöös esitatud ettepanekud järeldustele ning teoreetilises käsitluses esitatud teooriad ning neid vastavalt ettevõtte vajadusele kohandada.
Avatud juurdepääs
Kohustused ja vastutus raamatupidamises
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Künnapuu, Gerli; Annus-Anijärv, Laivi
Raamatupidamise korraldamisel tuleb järgida raamatupidamise kutse-eetika koodeksit. Ei tohi iseseisvalt täita ülesandeid, mille täitmiseks puudub vajalik eriharidus või kogemus. Peab arendama enda raamatupidamislikke teadmisi. Töötasusid tuleb arvestada lähtuvalt töölepingu seadusest, maksuseadusest ja muudest tööõigus ning töötasuarvestust reguleerivatest õigusaktidest. Raamatupidaja peab oskama koostada väikeettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja. Raamatupidaja peab järgima mikroettevõtte jaoks vajalikke sisekontrollimeetmeid, et vältida vigade ja pettuse esinemist finantsaruannetes. Raamatupidaja ei tohi järgida raamatupidamisteenuse tarbija nõudeid siis kui need on vastuolus kutseala standardite või eetika-reeglitega. Töölepinguga raamatupidaja peab tegema tööd kindlaks määratud ajal, kohas ja mahus. Raamatupidajad peavad osa võtma koolitustest, mis arendavad tööalaseid teadmisi ja oskuseid. Ei tohi takistada teise töötajate tööülesannete täitmist, tegema koostööd kolleegidega kui töö seda nõuab. Peab teavitama tööandjat töötakistusest esimesel võimalusel. Teavitama tööandjat tööga seonduvatest asjaoludest kui tööandjal on olemas selleks õigustatud huvi. Raamatupidaja ei tohi tekitada klientides ega partnerites usaldamatust tööandja vastu. Peab teavitama tööandjat koheselt ajutisest töövõimetusest ja võimalusel selle kestusest. Käsunduslepinguga töötav raamatupidaja peab järgima üldiselt tunnustatud kutseoskuse taset. Käsundi täitmisel peab raamatupidaja lähtuma eelkõige käsundiandja huvidest. Raamatupidaja peab hoidma saladuses käsundiandja tootmis- ja ärisaladusi. Peab olema võimeline raamatupidamisega seotud käsundit omaalgatusel täitma. Raamatupidaja ei tohi käituda vastavalt käsundiandja juhistele juhul kui nende järgimine toob kaasa kahju käsundiandjale. Raamatpidaja ei tohi anda oma käsunditäitmist üle kolmandale isikule, kes ei ole käsundiandjaga käsunduslepinguga seotud. Raamatupidaja peab andma käsundiandjale välja selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Küsimustiku uuringu põhjal saab järeldada, et enamus raamatupidajaid arvab, et nad järgivad raamatupidamise kutse-eetika koodeksit, kuid suurem osa vastajatest täidaksid iseseisvalt ülesandeid, mille täitmiseks puudub neil vajalik eriharidus või kogemus, mis on vastuolus kutse-eetika koodeksiga. Uuringu põhjal saab järeldada ka, et töölepinguga töötavad raamatupidajad täidavad või pigem täidavad kohustusi, mis neile on määratud töölepinguga. Uuringu põhjal saab järeldada, et käsunduslepinguga töötav raamatupidaja täidab suures osas teoorias välja toodud käsunduslepinguga seotuid kohustusi, kuid mitte kõiki. Näiteks vastaja ei tegutse eelkõige käsundiandja huvidele, kuid käitub vastavalt käsundiandja juhistele ka olukorras kui see toob kaasa kahju käsundiandjale. Uuringu põhjal saab järeldada, et suurem osa raamatupidajatest ei ole võetud vastutusele raamatupidamislike kohustuste rikkumise eest, kuid siiski esineb harvasid juhtumeid. Tsiviilasjade uuring näitab, et kõige rohkem on eksitud majandusaasta aruande esitamises. Kaheteistkümnest kohtulahendist on viies jäetud esitamata majandusaasta aruanne, minimaalselt ühe majandusaasta aruanne ning maksimaalselt nelja majandusaasta aruanded. Seda kohustuse rikkumist ei tulnud küsimustikust välja. Levinud kohustuse rikkumine on ka raamatupidamise dokumentide puudulikkus, mis tuleb välja neljas kohtulahendis. Kriminaalasjade uuring näitab, et kaheksast kohtulahendist seitsmes on karistuseks vangistus ning tingimisi karistus. Kohtulahendites välja tulnud rikkumisteks on teadliku valeandmete esitamine maksuhaldurile eesmärgiga vähendada maksukohustust või tagastusnõude suurendamise eesmärgil. Lisaks aidati kaasa rahapesule, võltsiti dokumente ning kasutati võltsituid dokumente.
Avatud juurdepääs
Krediidivõlgade ennetamine ja sissenõudmine AS Eesti Post näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-11) Otenurm, Anneliis; Annus-Anijärv, Laivi
Enamik ettevõtteid müüb oma toodangut klientidele krediidiga ehk viitmaksmisega. Selline usaldusel põhinev võimalus arveid hiljem tasuda tekitab müüjale riski, et arved jäävad laekumata, mis omakorda võib tekitada olukorra, kus ettevõttel endal ei ole piisavalt vahendeid, et tasuda endale võetud kohustusi või üldse jätkata äritegevusega. Maailmas valitsev kriisiolukord süvendab maksejõuetuse ja krediidiprobleemide riski veelgi. Kuigi krediidiuuringute infot kajastatakse tänapäeval laialdaselt, siis krediidivõlgnevuste tekkimine on endiselt aktuaalne probleem. Lõputöö käigus selgitati teoreetilistele allikatele ja seadustele tuginedes välja võimalikud krediidivõlgnevuste ennetamise ning sissenõudmise toimingud ja nende sisu, misjärel võrreldi neid uuritavas ettevõttes rakendavate meetmetega. Esmalt on selliste võlgnevuste ennetamisel ja hiljem ka sissenõudmisel abiks, kui ettevõttes on koostatud krediidipoliitika dokument, mis sisaldab kokkuvõtlikku reeglite ja toimingute kogumit krediiditehingutega toimetamiseks. Oluline on selles paika panna see, kes on ettevõttes iga krediiditoimingu eest vastutav. Enne lepingu sõlmimist ja krediidiga müümist tuleks kontrollida iga uue tehingupartneri tausta ning hinnata tema maksevõimet ja usaldusväärsust. Internetist leiduvatest avalikest andmebaasidest on võimalik leida infot ettevõtte senise maksekäitumise ja tegevusajaloo kohta. Lisaks tasuta andmebaasidele on tasu eest võimalik kasutada ka vastavate teenusepakkujate abi, et saada abi krediidiotsuste langetamisel. Lisaks uuritava ettevõtte näitajatele on oluline uurida ka juhatuse ning osanike/aktsionäride tausta. Toimiva krediidipoliitika omamine ja uute klientide põhjalik taustakontroll aitab potentsiaalseid võlglasi ennetada juba eos. Oluline samm võlgnevuste ennetamiseks on klientidega sõlmida leping. Lepingus on võimalik fikseerida tingimusi ja kohustusi, mis on mõeldud täitmiseks mõlemale lepingupoolele. Riskide maandamiseks on mõistlik sõlmida kirjalik leping, sest suulise lepinguga on oma õigusi raske tõendada. Kõige enam mõjutavad võlgnevuste tekkimist ostjatele lepingutes kehtestatud müügitingimused, seetõttu on oluline mõelda, mida lepingutes fikseerida. Kokku tuleb leppida ka selles, mis juhtub siis, kui mõni lepingupool oma kohustusi ei täida. Kõik see aitab tulevikus tekkivaid vaidlusi vältida. Lepingute koostamisel tasub mõelda erinevatele ennetavatele ja distsiplineerivatele tingimustele, mis aitavad võlgnevusi vältida. Kõige olulisem samm on määrata klientidele sobivad maksetähtajad. Seejärel tuleks klientidele määrata vastavad krediidilimiidid. Mõningatel juhtudel tasub partneritelt küsida ka ettemaksu. Kui eelmisi variante pole võimalik rakendada, siis võiks kaaluda käenduse või garantii küsimist. Üks võimalus on ka sõlmida võlatunnistus. Mõistlik on müügiarvetele märkida ka viivise protsent, mis rakendub maksetähtaja ületamise korral. Enda õiguste kaitseks tasub mõelda ka leppetrahvi, käsiraha või omandireservatsiooni rakendamisele. Alati on mõistlik lepingupoolte kaitseks lepingutes määrata ka lepingust taganemise ja ülesütlemise tingimused. Üks võlgnevuste ennetusmeede on ka faktooringu kasutamine, mis tähendab arvete rahastamist müües oma nõude teisele isikule. Kui vaatamata võlgnevuste ennetamisele on tekkinud siiski võlgnevused, siis tuleb kasutada võlgnevuste sissenõudmise toiminguid. Oluline on sellega mitte viivitada ning tegutsema hakata võimalikult varajases võlgnevuse etapis. Esmalt tasub rakendada vähem kulukaid ja kiiremaid meetmeid kohtuvälise sissenõudmise teel. Kõige olulisem on kliendiga suhelda ning saata võlgnevuse kohta meeldetuletuskirju. Vajadusel võiks kliendile pakkuda osamaksetega maksegraafikut. Järgmise sammuna tasub kasutusele võtta karmimad meetmed nagu inkassomenetlus ja maksehäireregistrisse sissekande tegemine. Kui eelnevad toimingud ka tulemust ei anna, siis tasub kaaluda kohtulikku sissenõudmist. Väikeste summade puhul ei ole see mõistlik. Kohtulikuks sissenõudmiseks on enamasti neli võimalust: maksekäsk, hagimenetlus, pankrot ning likvideerimine. Empiiriline uuring viidi läbi ettevõttes, kus esmapilgul võis autorile tunduda, et kuna uuritav objekt on sisuliselt riigiettevõte, kus töötavad erialaspetsialistid ning palgatud juriidiline osakond, siis võiks selles äriühingus antud toimingute eeskirjad, toimimine ja järelevalve olla laitmatu ning ettepanekuid parendamiseks tulla ei saa. Siiski kerkisid uuringu käigus esile mõned kitsaskohad, mille parendamiseks töö autor tegi omapoolsed ettepanekud. Tulemused tuginevad nii ankeetküsimustiku vastustele kui ka läbitöötatud dokumentidele. Krediidipoliitika rakendamise poole pealt on ettevõttes olemas põhjalikud kirjalikud juhendid, kus on detailselt ära kirjeldatud kõik krediidikorraldusega seotud protsessid ning etappide eest vastutajad. Paraku tõid mõned vastajad välja orienteerumisraskused erinevate dokumentide vahel. Autor soovitab ühtset dokumenti või krediidimüügi-teemalise tööruumi loomist siseveebis. Selgus, et taustakontroll viiakse läbi iga uue (ja vahel ka olemasoleva kliendi) ja tema omanike puhul ning saadud tulemuse alusel rakendatakse talle vastavad krediidilimiidid või hoopis ettemaks, käendus vms. Kuna taustakontrolli allikaid on kasutusel vähe, on taustakontrolli allikate loetellu soovitatud lisada täiendavaid allikaid, näiteks kliendi koduleht ja kohtulahendite register. Taustauuringu meetodite osas ollakse ettevõttes üsna põhjalik, kuid autor soovitab neile lisada finantsnäitajatega tutvumise meetmed. Samuti soovitatakse töötajatele korraldada koolitusi finantsaruannete analüüsimiseks. Nagu soovitavad spetsialistid, siis sõlmitakse kliendilepingud alati kirjalikult ning need sisaldavad kõiki vajalikke tingimusi ja kohustusi mõlemale osapoolele. Lepingute sõlmimise koha pealt on välja toodud, et lepingud on põhjalikud ning sisaldavad teoreetilises osas käsitletud vajalikku infot, kuid on esinenud puudusi lepingute registreerimisel. Autor soovitab läbi viia põhjaliku lepingute inventuuri ning lisada puuduvad dokumendid registrisse, et ennetada klientidega tekkida võivaid vaidlusi. Lepingutingimuste osas saab välja tuua sobivaid maksetähtaegu ja kõrvalkohustusi. Võlglastega suhtlemisel ei ole kõikidel osapooltel kasutusel spetsialistide poolt soovitatud kokkulepitud kirjamalle, mistõttu soovitatakse koostada universaalsed dokumendipõhjad võlglastega suhtlemiseks. Võlgnevuste sissenõudmise protsessi kohta on välja toodud, et sissenõudmise toimingud on reguleeritud kindla juhendiga ning kasutusel otstarbekad meetmed. Rakendatakse nii kohtuväliseid kui ka kohtulikke meetmeid. Iga protsess on reguleeritud põhjalikult ning tuginetakse seadusele. Kuna mõningatel töötajatel puudub teadmine antud juhendi kohta, siis soovitab autor korraldada koolitusi, et tagada ühtne arusaam ettevõtte krediidikorraldusest. Ka kõikide krediiditoiminguid tegevate töötajate ametijuhendid ei reguleeri krediidikorraldustega seotud tegevusi ning vastutust, autor soovitab need sinna lisada, et töötajatel oleks teadmine enda tööalasest vastutusest. Kokkuvõtlikult võib öelda, et ettevõttes on krediidivõlgnevuste ennetamiseks ja sissenõudmiseks kindlad kokkulepitud reeglid ning toimingud. Dokumente nende toimingute reguleerimiseks on üsna palju ning need on igati põhjalikud. Nende täitmiseks on töötajatele loodud sobivad tingimused. Ettevõttes on kasutusel enamik teoreetilises osas käsitletud ennetamise ja sissenõudmise meetmeid. Rakendatakse just ettevõtte enda jaoks mõistlikke ning tõhusaid meetmed. Dokumendivaatlusest ja küsitlusest ei tulnud välja mittevastavust seadustele, kuid esines mittevastavust mõningatele teoreetilistele seisukohtadele (finantsnäitajate analüüsi läbiviimine, taustakontrolli allikate mitmekesisus, dokumendipõhjade olemasolu klientidega suhtlemisel). Üldiselt on tarvitusele võetud suurel hulgal vajalikke abinõusid, kuid infokülluse, infosulu ning inimfaktori koosmõjul esineb mõningaid probleeme, mis on kõrvaldatavad. Autori seisukohalt on lõputöö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Majandusaasta aruande esitamine Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Dubinin, Tarvo; Annus-Anijärv, Laivi
Käesoleva lõputöö eesmärk oli selgitada välja hinnangud majandusaasta aruande esitamise olulisuse ja mitteesitamise põhjuste kohta Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete seas ning teha järeldusi ja pakkuda välja meetmeid mille abil oleks võimalik soodustada majandusaasta aruannete esitamist. Eesmärgi saavutamiseks toodi välja majandusaasta aruande esitamise nõuded, toimingud ja esitati spetsialistide kommentaare ning selgitati välja majandusaasta aruande mitteesitamise tagajärjed ja vastutus. Veel koostati empiirilise uuringu metoodika. Lisaks kaardistati ja analüüsiti ankeetküsimustiku abil hinnanguid majandusaasta aruande esitamise olulisuse ja mitteesitamise põhjuste kohta Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõte seas. Viimaks tehti järeldusi ja ettepanekuid, mille abil oleks võimalik soodustada majandusaasta aruannete esitamist. Uuringu tulemustena selgus, et Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtete majandusaasta aruande mitteesitamine on võrreldes Eesti keskmisega märkimisväärselt väiksem. Kusjuures mitteesitajate seas on umbes sama palju mikroettevõtteid, kui on väikeettevõtteid. Lisaks on rohkematel Jõgevamaa mikro- ja väikeettevõtetel raamatupidaja või raamatupidamisteenuse pakkuja, kui varasema uuringu kohaselt Eesti ettevõtetel, kus analüüsiti ainult majandusaasta aruande mitteesitajaid. Majandusaasta aruannete mitteesitamine ja raamatupidaja olemasolu tunduvad olevat pöördvõrdelises seoses – mida rohkemates ettevõtetes on raamatupidaja, seda väiksem on majandusaasta aruande mitteesitamine. Nii praeguses uuringu, kui ka varasema uuringu kohaselt koostab majandusaasta aruande umbes kahel kolmandikul juhtudest raamatupidaja, umbes ühel viiendikul ettevõtetest omanik ja umbes ühel kümnendikul ettevõtetest juhatuse liige. Majandusaasta aruande esitamise hinnangulise olulisuse kohta selgub, et üsna suurel enamusel ettevõtetest on majandusaasta aruande esitamisel motivatsioonipuudus, kuigi antud uuringu kohaselt on üllataval kombel enamus ettevõtetel majandusaasta aruande esitamine prioriteediks ja oluline. Väidetavalt nad ei soovi ka rohkem selgitustööd majandusaasta aruande koostamise, esitamise ja olulisuse kohta ning kuigi nende hinnangul meeldetuletusi majandusaasta aruande esitamiseks on piisavalt, siis majandusaasta aruande esitamist takistavate asjaoludena tuli välja, et suurema enamuse jaoks on majandusaasta aruande koostamine ja esitamine keerukas ning neil puuduvad teadmised ja oskused. See tähendab, et ettevõtjaid tuleks ikkagi antud teemadel harida ja teha selgitustööd majandusaasta aruande koostamise esitamise ja olulisuse kohta, mis soodustaks aruannete esitamist. Ootuspäraselt on ettevõtted suure üksmeelega toonud abistavate meetmetena välja regulaarse raamatupidamise ja ka raamatupidaja ning raamatupidamisteenuse osutaja palkamise. Selles osas ei ole kolmandatel osapooltel paraku suurt abi pakkuda, sest raamatupidaja palkamine jääb ikkagi ettevõtete enda teha. Küll aga mida saaks teha on ettevõtjaportaali muutmine kasutajasõbralikumaks. Praegu on ettevõtjaportaal suures osas üles ehitatud rohkem raamatupidamisteadmistega inimese jaoks. Kasu oleks näiteks juhenditest ja näidetest algajatele ning veateadete arusaadavamaks tegemisest. Lisaks toodi abistavate meetmetena veel välja raamatupidamisprotsesside ja aastaruande esitamise suuremat automatiseeritust. Tegelikkuses on praegu olemas võimalus XBRL-formaadis aastaaruande üleslaadimine ettevõtjaportaali, kuid tundub, et see pole enamuse jaoks ikkagi piisavalt arusaadav ja lihtne. Kõige mõjusamateks karistavateks meetoditeks on toodud raskendatud laenude, muu finantseeringu ja toetuste saamist. Veel on mõjusaks peetud raskendatud riigihangetel osalemist. Tegelikult on ka sagedasemad ja suuremad trahvid ettevõtete hinnangul mõjusad meetodid. Praegu aga pole ettevõtteid piisavalt trahvitud. Selles valdkonnas peab kindlasti rangemaks muutuma. Muutust on aga oodata Äriregistri seaduse eelnõu jõustumisega, kui tekib võimalus trahvida ka otse omanikke, mitte ainult ettevõtteid. Lisaks on registriosakonnal käimas projekt, mille käigus trahvide ja registrist kustutamise hoiatustega püütakse panna ettevõtteid esitama majandusaasta aruandeid. Muidugi peaksid trahvimisele eelnema meeldetuletused, teavitustöö ja parendustööd. Vaja on rakendada eelkõige soodustavaid meetodeid, mitte ainult karistavaid meetodeid. Karistavad meetodid tegelevad tagajärjega, mitte põhjustega. Kui lahendada ära mitteesitamise põhjused, ei peakski tagajärgedega nii palju tegelema.
Piiratud juurdepääs
Maksukohustuse rikkumise tägajärjed
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Maasikas, Merily; Annus-Anijärv, Laivi
Maksukohustuse rikkumine on aktuaalne teema ja vajab kindlasti laiemat kajastust ja teavitustööd tagajärgede osas. Maksuvõla trendi kasv ettevõtete suhtarvuna on küll paaril viimasel aastat langenud, kuid maksuvõlad summana on jätkuvas tõusus. Paljud ettevõtted ei teadvusta endale, mida toob endaga kaasa maksukohustuse rikkumine ja kuidas mõjutab maksuvõla menetlus ettevõtte käekäiku. Teadmatusest, või ka mõningatel juhtudel täiesti teadlikult, ei tegelda tekkinud probleemiga ning ei otsita lahendusi maksuhalduriga. Uuringu eesmärk oli välja selgitada maksukohustuse rikkumise enim levinumad põhjused ja tagajärjed ja koostada empiirilise uuringu metoodika. Esimeses peatükis anti lisaks ülevaade Eesti Vabariigis kehtivast maksusüsteemist ja selgitati välja maksukohustuse tekkimine. Aluseks võeti juriidilise isiku maksukohustuste rikkumise tagajärjed, kus maksuhalduriks on MTA. Selgitati välja maksukohustuse rikkumise tagajärjed tuginedes kehtivale seadusandlusele, Maksu- ja Tolliameti teoreetilistele seisukohtadele ja erialaspetsialistide artiklitele. Selgitati välja seadusega määratletud võimalused maksukohustuslast distsiplineerida ja kohustuste mittetäitmisel rakendada menetlustoiminguid, mis võimaldava võlga sisse nõuda. Maksuvõlg ei ole pelgalt lisanduv intressikulu, mis tekitab lisakulutusi ettevõttele, vaid sellega võib kaasneda märksa tõsisemaid tagajärgi. Maksuvõlglaste nimekirja sattumisel kaotab ettevõte usaldusväärsuse, mis piirab konkurentsivõimet turul ja krediidivõimekust. Kohustuste täitmata jätmisel ja ettekirjutustele mitte reageerides võib Maksu- ja Tolliamet rakendada sunniraha, mis tekitab ettevõttele lisakulu. Sundmenetluse käigus arestitakse ettevõtte pangakonto ja vara, blokeeritakse väärtpaberid ja väärtpaberikonto. Maksukohustuse tahtliku rikkumise korral või raske hooletuse tagajärjel võib vastutusmenetlus eskaleeruda juhatuse liikme või vara eest vastutava isiku isikliku vara vastutusega. Kui maksuhalduri pingutused võlga sisse nõuda ei ole tulemuslikud võib maksuhaldur pöörduda kohtutäituri poole võla täitemenetluseks, kus maksuvõlale ja intressivõlale lisanduvad juurde ka kohtutäituri tasud. Teises peatükis koostati lõputöö metoodika. Lõputöö uuringu läbiviimisel kasutatakse deduktiivset käsitlust kvalitatiivsel meetodil. Andmed kogutakse dokumendi vaatluse teel. Dokumendivaatlusel käsitleti Riigikohtu lahendeid ajavahemikus 2017-2021. aasta. Dokumendi analüüsil selgitati välja enim rikutud maksukohustused ja analüüsiti käitumismustrit, mille tulemusena selgiti välja enim rikutud maksukohustused ja nende tagajärjed. Autori hinnangul on uurimistööle seatud eesmärgid ja uurimisülesanded täidetud. Tuginedes kehtivale seadusandlusele, Maksu- ja Tolliameti seisukohtadele ja erialaspetsialisti arvamustele ja 24 kohtupraktikale, selgitati välja maksukohustuse rikkumise võimalikud tagajärjed, enim rikutud põhjused ja anti ülevaade Eesti Vabariigis kehtivast maksusüsteemis.
Piiratud juurdepääs
Osaühing Telavero krediidikorraldus
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-04) Kesler, Kerttu; Annus-Anijärv, Laivi
Kliendivõlgnevuste tekkepõhjuseid on erinevaid, kuid need võivad oluliselt mõjutada ettevõtte finantsolukorda. Ettevõtted müüvad kaupu või osutavad teenuseid ning ootavad nende eest tulu saada. Krediitmüügi puhul antakse kliendile võimalus tasuda eelnevalt kokkulepitud tähtajaks. Kui ettevõtted on arvestanud tähtaegsete laekumistega, et oma kulusid katta, kuid maksed hilinevad, siis võivad tekkida raskused oma tarnijatele või töötajatele tasumiseks, maksude tasumiseks või näiteks ettevõtte arendamiseks. Maksetega hilinemine kahjustab aga ettevõtte mainet ja langetab krediidivõimelisust teiste ettevõtete silmis. Seetõttu tuleks kliendivõlgnevuste eest oma ettevõtet kaitsta nii hästi kui võimalik. Ettevõttes peaks olema asjakohane krediidipoliitika, kus kajastatakse kõik olulised punktid, mis aitavad ettevõttel langetada krediidiotsuseid. Dokumendis tuleks välja tuua krediidi väljastamisega seonduvad toimingud ja tingimused, kasutatavad kliendivõlgnevuste ennetusmeetmed ja sissenõudmise kord. Krediidipoliitika või mõni muu sarnane dokument osaühingus Telavero hetkel täielikult puudub. Enne tehingupartneriga lepingulisse suhtesse astumist tuleks esmalt teha põhjalik taustakontroll ning seejärel paika panna asjakohased lepingutingimused. Uuritud ettevõttes tuleks täiustada veel kliendi teavitamist kõrvalkohustusest ja lepingutingimuste rikkumisest tulenevatest sanktsioonide kehtestamisest. Krediitmüügi pakkumisel tuleks arvestada eelkõige tehingupartneri varasema maksekäitumise ja hetkelise maksevõimekusega. Varasema maksekäitumise kohta on kõige lihtsam saada infot maksehäireregistrist ning hetkelise maksevõimekuse kontrollimiseks tuleks kasutada erinevaid andmebaase ja dokumente, et maksevõimekust ise hinnata või osta sisse vastav teenus väljastpoolt. Igal juhul peaks ettevõte uurima oma klientide ja tehinguparterite tausta, et saavutada võimalikult tõene teadmine. Telavero OÜ-s tuleks leida sobiv lahendus, et ka kiiremal ajal jõuaks taustakontrolli läbi viia nii uute kui ka olemasolevate klientide puhul, et maandada krediidi andmisest tulenevaid riske. Krediidi väljastamisel tuleks kasutada piisavalt erinevat kättesaadavat infot, et taustakontrolli läbiviimisel saavutaks võimalikult asjakohase ülevaate kliendi maksevõimekusest. Vastavalt maksevõimekusele tuleks määrata klientidele krediidisummad ja sobivad maksetähtajad. Maksetähtaegade määramisel tuleks kindlasti arvesse võtta ettevõtte enda plaane ja kohustusi, et kliendid tasuksid varem kui ettevõte ise peab tasuma. Kui aga taustauuring on välja toonud olulisi tähelepanekuid, mis võiksid takistada kliendi õigeaegset tasumist, tuleks tehingust loobuda. Uuritud ettevõttes jääb tausta kontrollimine kohati vajaka, kui ettevõttes on kiiremad ajad, mistõttu antud perioodil tehtud tehingud on riskantsemad ja väljastatav krediit ei pruugi olla kliendile jõukohane tasuda. Kliendivõlgnevuste sissenõudmiseks peaks ettevõttes olema vastutavad isikud ja selged juhised, mis aitavad kiiresti probleemi tuvastada ja seda lahendama asuda. Ettevõttes Telavero OÜ hetkel mõlemad puuduvad ning seetõttu tegeleb sissenõudmisega juht oma muude kohustuste kõrvalt vastavalt võimalusele ning see ei pruugi olla kõige efektiivsem. Ettevõte on klientidega lahenduse leidmisel paindlik ja vastutulelik. Välise abina kasutatakse äärmisel vajadusel, kui muud meetmed pole tulemust andnud, inkasso teenuseid või algatatakse kohtulik sissenõudmine, mille puhul eelistatakse hagimenetlust. Hagimenetluse asemel tuleks võimalusel kasutada pigem maksekäsu kiirmenetlust, mille menetlemine võtab vähem aega ja mis on soodsam. Lõputöös püstitatud uurimisülesanded aitasid autori arvates saavutada püstitatud eesmärki, milleks oli välja selgitada Telavero OÜ üldise krediidikorralduse olukord ja kliendivõlgnevuste ennetamise ja sissenõudmise rakendamise olukord selle paremaks korraldamiseks kooskõlas teooriaga. Krediidikorralduses ja erinevates kliendivõlgnevustega seonduvates protsessides tuvastati puuduseid ning esitati järelduste ja ettepanekutena ettevõtte juhile, kes antud soovituste abil saab teha vastavaid muudatusi.
Avatud juurdepääs
OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemiste analüüs
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Aasla, Sirli; Annus-Anijärv, Laivi
Lõputöö teemaks oli OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemiste analüüs. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemise vastavus töölepingu seadusele, töövaidluste vältimiseks. Käesolevas lõputöös analüüsiti aastatel 2019-2022 OÜ Rak Teras tehtud töölepingu ülesütlemisi seadusele vastavuse osas. Kuna tegemist on ühe ettevõtte töölepingu ülesütlemiste analüüsiga, siis võib seda lugeda juhtumiuuringuks. Uuringu läbiviimiseks kasutati deduktiivset uurimisprotsessi. Uuring võib toetuda nii kvalitatiivsetele kui ka kvantitatiivsetele andmetele. Kvalitatiivsed on poolstruktureeritud intervjuu ja kvantitatiivne on dokumendivaatlus. Uuringutulemused esitati juhtkonnale. Lõputöö jagatakse kolmeks peatükiks. Esimeses osas kirjeldatakse töölepingu ülesütlemise aluseid. Tuuakse välja millistel tingimustel toimub töölepingu ülesütlemine tööandja algatusel ja töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel. Teises peatükis selgitatakse välja läbiviidud uuringu metoodika. Lõputöö kolmandas peatükis on OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemiste analüüs, kus autor on välja selgitanud töölepingu ülesütlemiste põhjused, -ülesütlemiste protsessi, andnud hinnangu eesmärgi täitmiseks ning lähtudes seadusest teinud järeldused ja ettepanekud. Uuringu tulemusena selgus, et ülesütlemiste protsess esialgsel analüüsil vastab töölepingu seadusest tulenevatele nõuetele, aga oli tuginetud ainult ühele alusele, mis oli töölepingu lõppemine poolte kokkuleppel TLS § 79 järgi mis ütleb, et pooled võivad nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu igal ajal kokkuleppel lõpetada. Intervjuust selgus, et ettevõttes oli töölepingu ülesütlemisi nii tööandja kui ka töötajapoolseid ning kõik lõpetamised olid tehtud poolte kokkuleppel. Lepinguvabaduse põhimõttele tuginedes ei tee TLS täiendavaid takistusi ega näe ette tingimusi töölepingu lõpetamiseks, kui pooled on selles kokkuleppele jõudnud. Nii ei ole ka oluline, kelle algatusel ja millisel põhjusel tööleping kokkuleppel lõpetatakse. Samas on soovitatav tahteavaldus kirjalikult vormistada, hilisemate vaidluste vältimiseks. Andmeid pikemalt analüüsides ja dokumente vaadeldes selgus, et puudusid järgnevad dokumendid: • töökorraldus reeglid; • tööandjapoolsed hoiatused töötajale rikkumiste korral; • tööandjapoolne töölepingu ülesütlemiste avaldused; • töötajapoolsed töölepingu ülesütlemiste avaldused. 40 TLS toimus muudatus 1. august 2022, kus seni on tööandjal olnud kohustus teavitada töötajat ülesütlemise etteteatamis tähtaegadest, kuid edaspidi tuleb töötajat teavitada ka ülesütlemise vorminõudest ja põhjendamiskohustusest, dokumendivaatluses vaadeldes töölepinguid on ettevõttel jäänud muudatused tegemata ning lõputöö autor teeb juhtkonnale ettepaneku muudatused ära teha, et dokumendid vastaksid seadusest tulenevatele nõuetele. Dokumente vaadeldes ja andmeid analüüsides selgus, et lõpetamise kannete alused oli valed ja nende valede aluste märkimine oleks toonud ettevõttele kaasa töövaidlusi. Lõputöö autor on võrrelnud erinevaid ülesütlemisi kohtulahenditega, milles selgus, et kirjalikku taasesitamist võimaldava vorminõudest tulenev dokumentide puudumine tekitab töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlusi, millest tulenevalt kohtulahenditest jäi kaotaja pooleks üldjuhul tööandja ja sellest tulenevalt tekkis töötaja vastu kahjutasu hüvitamine. Dokumendivaatlusest selgus, et ettevõttes puudusid töökorralduse reeglid, kirjalikud hoiatused töölepingu rikkumiste osas ning töölepingu ülesütlemiste korral poolte kokkuleppel puudusid kirjalikud kokkulepped ja olid jäänud tegema töölepingutes muudatused mis tuli sisse viia 01.08.2022. Autori ettepanekud ettevõttele on järgmised, mis tuginevad spetsialistide soovitustele: • ettevõttes peavad olema kehtestatud töökorralduse reeglid, mis kaitseks ka tööandja huve ning sätestaksid üheselt mõistetavalt, milline käitumine on tööandja ettevõttes aktsepteeritav ja milline mitte, töökorralduse reegleid peab tööandja töötajatele ka sisuliselt tutvustama, soovitatavalt töötaja allkirja vastu, töölepingu seadus ei täpsusta töökorralduse reeglite sisu, jättes selle tööandja otsustada ja kujundada vastavalt tema vajadustele. • probleemide ja rikkumiste korral peaks vastavad olukorrad ja asjaolud fikseerima (koguma ja alles hoidma tõendid) ning töötajatele tehtavad hoiatused vormistama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; • teha töölepingute muudatused TLS § 5 tulenevatel alustel; • tööandja peab loomulikult ka ise jälgima ja teadvustama, et nii tema tegevus ja käitumine kui ka tööõigusalased dokumendid oleksid kooskõlas kehtiva seadusega. Soovitus oleks kaardistada ja teha selgeks kuidas ettevõttes peaks välja nägema töölepingute ülesütlemine, rohkem tähelepanu pöörata töötamise registri kannete aluste tähendustele ja mis on nende õigusliku aluse sisuks, märkida korrektne lõpetamise alus vastavalt seadustele. Edaspidiselt 41 kõik dokumentatsioon ja avaldused esitada kirjalikus taasesitamist võimaldavas vormis, hilisemate töövaidluste vältimiseks. Uuringu tulemusena leiab autor, et uuritava ettevõtte töölepingu ülesütlemise alused oleksid vastanud seadustele kui oleks olnud dokument mis oleks kinnitanud, mida pooled omavahel kokku leppisid, antud dokumendi puudumisel olid viiel korral vormistatud ülesütlemised seadusega vastuolus. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud. Koostatud lõputöös on analüüsitud OÜ Rak Teras töölepingu ülesütlemiste protsessi, võrreldud ülesütlemiste vastavust seadustega ning antud töövaidluste vältimiseks erialaspetsialistide soovitused.
Piiratud juurdepääs
Raamatupidaja ja juhatuse liikme vastutus raamatupidamisteenust osutavates ettevõtetes ja kohtupraktikas
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Lainemaa, Triin; Annus-Anijärv, Laivi
Lõputöö koosneb 55 leheküljest, mis sisaldab resümeed, kasutatud kirjanduse loetelu ja lisasid. Lõputöös on 7 joonist ja 3 tabelit. Töös on kasutatud 51 kirjandus allikat, millest 5 on võõrkeelsed. Lõputöö teema käsitleb raamatupidaja ja juhatuse liikme vastutust äriühingu raamatupidamises. Lõputöö keskendub sellele, milles raamatupidaja ja juhatuse liikme vastutus seisneb, kas sellel tegevusalal töötavatele isikutele on nende ülesanded arusaadavad ning täidetakse seadusest tulenevaid nõudeid ja milliseid karistusi võib normide rikkumine raamatupidajatele karistusõiguslikus tähenduses kaasa tuua. Teema on aktuaalne, sest raamatupidaja töö on väga vastutusrikas ja äriühingutele olulise tähtsusega, seetõttu on tähtis, et raamatupidaja ja juhatuse liige teaks oma kohustusi ja seda, mille eest ta vastutab. Teema püsib aktuaalsena seni kuni ei ole välja töötatud ühte kindlat regulatsiooni, mis reguleeriks vastutuse jaotuse küsimusi äriühingutes. Lõputöö probleem seisneb selles, et vastutuse puhul on tegemist teemaga, mida reguleerivad mitmed õigusaktid ja mille õiguslik alus valitakse konkreetsetest asjaoludest lähtuvalt. Seetõttu on keeruline ja raskendatud kindlat ning ühest vastust leida küsimusele, kes vastutab ettevõttes raamatupidamise korraldamise ja õigsuse eest. Lõputöö eesmärk on selgitada välja raamatupidajate ja juhatuse liikmete teadlikkus vastutusest raamatupidamises ja analüüsida raamatupidajate karistusõiguslikku kohtupraktikat. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised uurimisülesanded: 1. Esitada lühiülevaade raamatupidamisele ja raamatupidajale esitatavatest nõuetest. 2. Tuua välja seadustest tulenev raamatupidaja vastutus ja juhatuse liikme vastutus raamatupidamise eest. 3. Välja selgitada raamatupidajate ja juhatuse liimete teadlikkus vastutusest raamatupidamises. 4. Välja selgitada ja analüüsida raamatupidajate karistusõiguslikku vastutust kohtupraktikas. 5. Teha järeldusi ja ettepanekuid seoses vastutusega raamatupidamises. Analüüsi teostamisel rakendatakse andmekogumis meetodina ankeetküsitlust ja dokumendivaatlust. Lõputöö eesmärgi täitmiseks ning uuringu läbiviimiseks kasutas autor nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset uurimismeetodit. Analüüsi tulemusena jõudis autor järelduseni, et vastutuse piiritlemisel puudub Eestis ühtne regulatsioon ning seetõttu on vastutuse küsimused selgelt piiritlemata. Samuti on raamatupidajate ja juhatuse liikmete teadlikkus endal lasuvast vastutusest madal, mis soodustab vigade teket ja kuritegevust. Raamatupidamise korraldamisel ja arvestuse pidamisel tuleb järgida raamatupidamise seaduses kehtestatut ja raamatupidamise toimkonnajuhendites sisalduvat kasulikku informatsiooni ning suurem osa uuringus osalenud raamatupidajatest ja juhatuse liikmetest seda teevad. Leidis kinnitust probleem, et vastutusega seotud piirid võiksid olla selgemini reguleeritud. Samuti tuleks äriühingutel üle vaadata kontrollimeetmed raamatupidamise korralduse üle.
Piiratud juurdepääs
Raamatupidaja vastutus praktikas
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Võip, Kristel; Annus-Anijärv, Laivi
Raamatupidajad peavad oma igapäevases töös järgima tööandja poolt kehtestatud reegleid ning vastavalt lepingu liigile ka nendele kohalduvaid seadusi. Lepingutes on võimalik kokku leppida, millised oskused ja teadmised raamatupidajal enda töö jaoks olemas peavad olema, millised on raamatupidaja tööülesanded ning vastutuse ulatus. Näiteks saab leppida kokku, et töötaja vastutab üksnes süülise rikkumise tagajärjel tekkinud kahju eest ja seda vaid teatud kokkulepitud summa juures. Kui antud tööülesanne ei vasta lepingus või seaduses määratule, siis tuleks viivitamatult teatada kirjalikult või e-kirja teel oma tööandjat põhjustest, miks antud ülesannet täita pole võimalik või millised riskid ülesande täitmisega kaasneda võivad. Samuti on raamatupidaja töös oluline pidada kinni raamatupidaja kutse-eetika koodeksist ning jälgida, et tööülesanded oleksid raamatupidaja kutsestandardile kohased. Oluline on meeles pidada, et raamatupidamislikke kandeid võib teha üksnes seadusliku algdokumendi olemasolul. Kuigi seadusega pole nõutud raamatupidajal kutsekvalifikatsiooni, siis on see siiski oluline, et näidata nii ettevõttele kui ka klientidele enda usaldusväärsust. Lõputöö eesmärk oli selgitada välja raamatupidajate kohustuste rikkumised ja vastutuse tajumine raamatupidajate vastutuse teadlikkuse tõstmiseks, mille autor ka töös esitas. Seega saab öelda, et lõputöö eesmärk ja ülesanded said täidetud. Küsitluse ning kohtulahendite analüüsi tulemuste põhjal selgus, et raamatupidajad ei ole enda vastutuse piiridega nii hästi kursis, kui võiks olla. Tihti tehakse vigu teadmatusest ning ajalisest survest, kuid siiski ollakse alati valmis otsima ka abi erinevatest allikatest. Kuna vastutuse piirid ei ole ei ole seaduses selgelt määratletud, siis tekitab see ka töötajates palju segadust ja ebakindlust. Seega oleks vaja töölepingus vaja võimalikult täpselt kõik tööülesanded ja ka vastutus, mis aitaks palju segadust ära hoida. Ka seadusandlikul tasandil on vaja raamatupidaja ja juhatuse liikme vastus selgemalt piiritletud. Oluline roll on ka pidevas töötajate arengus ja koolitamises. Juhatuse liikme kontroll peaks olema ettevõttes suur, kuna see paneks raamatupidajad hoolsamini tööle ja aitaks ära hoida vigade tekkimist. Samuti on see vastutuse koha pealt oluline, sest lõpuks siiski vastutab raamatupidamise korraldamise eest juhatus. Juhtidel tuleks teostada pidevat sisekontrolli, et tagada õige ja toimiv raamatupidamine. Samuti saab raamatupidaja ka ise palju ära teha. Näiteks teostada enne ettevõtte heaks tööle asumist taustauuringut ning kahtlaste toimingute korral keelduda ülesannete täitmisest. Ka töölepingute sisu järgmine on väga oluline, et seal oleks kajastatud kogu vajalik informatsioon ning muudatused oleksid vormistatud kirjalikult.
Avatud juurdepääs
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate kohustuste täitmine raamatupidamisbüroodes
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Pohlak, Piia; Annus-Anijärv, Laivi
Raamatupidamisbürood on RahaPTS-i tähenduses kohustatud isikud, mistõttu nad on oma majandustegevuse käigus kohustatud täitma RahaPTS-st tulenevaid kohustusi. Senine praktika on aga näidanud, et raamatupidamisteenuse pakkujad ei ole RahaPTS-st tulenevate kohustustega hästi kursis ega oska neid täita. Samas on raamatupidajatel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamises väga oluline roll, kuna nad puutuvad pidevalt ja vahetult kokku erinevate ettevõtete tehingute ja tegevusega üldiselt. Raamatupidamisteenuse osutamise käigus on võimalik raamatupidajatel tuvastada kahtlaseid tehinguid ning teavitada oma kahtlustest Rahapesu Andmebürood. Lõputöö eesmärk oli selgitada välja RahaPTS-st tulenevate kohustuste täitmise seadusele vastavus raamatupidamisbüroodes ning esitada raamatupidamisbüroodele ettepanekuid kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Eesmärgi saavutamiseks anti teoreetiliste allikate põhjal ülevaade raamatupidamisteenuse pakkujate kohustustest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel ning peamistest teadaolevatest puudustest nende kohustuste täitmisel. Empiirilise uuringu läbiviimiseks koostati metoodika. Empiirilise uuringu raames kaardistati ja analüüsiti raamatupidamisbüroode RahaPTS-st tulenevate kohustuste täitmist ning peamiseid probleemkohti nende kohustuste täitmisel. Raamatupidamisbüroode RahaPTS-st tulenevate kohustuste täitmise kaardistamiseks kasutati ankeetküsimustikku, mis saadeti Äripäeva 2022. aasta raamatupidamisbüroode TOP-i kuuluvatele ettevõtetele. Küsimustikule vastas kokku 12 raamatupidamisbüroo juhti. Ankeetküsimustikus uuriti osalejatelt, kuivõrd nad on teadlikud RahaPTS-st tulenevatest kohustustest, kas ja millisel määral täidavad nad RahaPTS-st tulenevaid kohustusi ning mis on nende hinnangul peamised probleemkohad kohustuste täitmisel. Uuringu tulemuste analüüsimiseks kasutati kirjeldavat statistikat. Teoreetilistest allikatest lähtuvalt on raamatupidamisbürood kohustatud koostama rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase riskihinnangu, määratlema riskiisu, kehtestama protseduurireeglid ja nende täitmise kontrollimiseks sisekontrollieeskirja. Uuringu tulemustest selgus, et kõik nimetatud dokumendid on koostatud üksnes pooltes küsitluses osalenud ettevõtetes. Tulemustest järeldati, et raamatupidamisbüroodes on probleeme RahaPTS-st tuleneva dokumentatsiooni koostamisega. Raamatupidamisbürood peavad kohaldama oma klientide suhtes hoolsusmeetmeid. Hoolsusmeetmeid tuleb RahaPTS-st tulenevalt kohaldada alati, kuid uuringust selgus, et kõik raamatupidamisbürood ei tee seda alati, vaid pigem kaootiliselt ning teatud juhtudel üldse mitte. Hoolsusmeetmete ebapiisav kohaldamine viitab teadmiste ja/või oskuste puudumisele. Raamatupidamisbürood on kohustatud teavitama Rahapesu Andmebürood kõikidest rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtlustest. Uuringu tulemusena selgus, et 12-st raamatupidamisbüroost üheksa (75%) ei ole oma tegutsemisaja jooksul tuvastanud sellist tehingut või tegevust, mille puhul tekkis rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus. Samas väitis näiteks kaheksa ettevõtet (67%), et nad teavitavad alati Rahapesu Andmebürood terrorismi rahastamise kahtluse ja sanktsiooni kohaldamise kahtluse korral. Samuti vastas seitse osalenut (58%), et nad teevad alati teate rahapesu kahtluse korral või juhul, kui rahaline nõue täidetakse sularahas üle 32 000 euro väärtuses. Tulemustest järeldati, et raamatupidamisbürood on kahtluse korral valmis teavitama Rahapesu Andmebürood, kuid siiamaani ei ole enamus vastanutest veel midagi kahtlast tuvastanud. Võttes arvesse uuringu tulemusi (sh küsimustikus osalenud ettevõtete vanust) ning Rahapesu Andmebüroo antud tagasisidet ja teatamiste statistikat, järeldati, et uuringus osalenud raamatupidamisbüroodes ei osata tunda ära kahtlaseid tehinguid/tegevust. Raamatupidamisbüroode juhid olid üksmeelel, et nemad ja nende ettevõttes töötavad raamatupidajad teavad RahaPTS-st tulenevaid kohustusi. Samuti nõustusid vastajad üksmeelselt, et nende ettevõttes rakendatakse meetmeid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks. Juhtide hinnangul ei ole nende ettevõtetes märkimisväärseid probleemkohti, mille tõttu nad ei täida või ei saa täita RahaPTS-st tulenevaid kohustusi. Seega küsitluses osalenute enda hinnangul on nad RahaPTS-st tulenevate kohustustega hästi kursis ning nende täitmine ei valmista neile probleeme. Samas selgus uuringust, et ettevõtetes esineb probleeme hoolsusmeetmete kohaldamise ja kahtlaste tehingute/tegevuse äratundmisega. Sellest tulenevalt järeldati, et raamatupidamisbürood on RahaPTS-st tulenevate kohustustega küll üldiselt kursis, kuid nad ei täida kohustusi korrektselt ja piisavalt. Uuringu tulemuste põhjal tehti raamatupidamisbüroodele ettepanekuid RahaPTS-st tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Lõputöö eesmärk ja selle saavutamiseks seatud ülesanded said täidetud.
Avatud juurdepääs
Töölepingu analüüs Marvic Transport OÜ logistiku ametikoha põhjal
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Aunpuu, Kati; Annus-Anijärv, Laivi
Lõputöö vajalikkus tuleneb sellest, et 2022. aastal jõustus töölepingu seaduse muudatus, mis tõi kaasa oluliselt palju muudatusi. Sellest tulenevalt tuli muuta tööandjatel vormi, millega töösuhteid sõlmiti ehk tuli võtta kasutusele uuenenud töölepingu põhi. Tööleping on dokument, mille alusel töötavad enamus inimesi. Töölepingu õigesti sõlmimine annab nii töötajale, kui tööandja kindlustunde töösuhtes. Töölepinguga tekivad pooltele õigused ja kohustused. Tööleping on töötajale justkui nagu turvatunde andja, kuna lepinguga tekib töötajale kaitstus. Lõputöö eesmärk oli selgitada välja Marvic Transport OÜ logistiku ametikoha töölepingu vastavust seadusest tulenevatele nõuetele, tehes järeldusi ning vajadusel ettepanekuid ettevõtte juhtkonnale töölepingu seadusega kooskõlla viimiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks püstitati viis ülesannet. Lõputöö on jagatud kahte peatükki. Lõputöö esimeses peatükis koostati lõputöö metoodika. Töö läbiviimiseks kasutati deduktiivset lähenemist. Deduktiivse lähenemisviisi puhul liigutaks üldisemalt üksikule. Deduktiivse uuringuprotsessi puhul lähtutakse üldjuhul aktsepteeritud teooriatest ja seadustest. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutatakse töös kvalitatiivsel meetodit. Kvalitatiivne uuring on mittenumbriliste andmete kogumine ja analüüsimine. Töös kasutati uurimisinstrumendina dokumendivaatlust ning poolstruktureeritud intervjuud. Dokumendivaatluse puhul oli valimiks ettevõtte logistiku töölepingu põhi. Poolstruktureeritud intervjuu viidi läbi ettevõtte juhatuse liikmega. Töös analüüsiti andmeid võrdlusanalüüsina. Võrdlusanalüüsi puhul võrreldi Marvic Transport OÜ logistiku ametikoha töölepingu vastavust seadusest tulenevatele nõuetele. Lõputöö teises peatükis anti ülevaade töölepingu seadusest tulenevatele kohustuslikule teabele töölepingus, samuti toodi välja erikokkulepped töölepingus. Dokumendivaatluse tulemusel saadud teadmised kõrvutati Marvic Transport OÜ töölepingus oleva informatsiooniga. Teoreetilisi seisukohti võrreldi töölepingus oleva kohustusliku teabe ja erikokkulepetega, tuues välja töölepingus olevad puudused ning esitades ettepanekuid muudatusteks. Ettevõtte töölepingu analüüsist selgus, et pärast 2022. aastal jõustunud töölepingu seaduse muudatust ei ole ettevõtte töölepingusse viidud sisse muudatusi ning selleks, et tööleping oleks töölepingu seadusega kooskõlas tuleb teha töölepingus muudatusi. Põhjusel, et lõputöö tulemusel selgusid töölepingus olevad puudused ning esitati ettevõtte juhatusele ettepanekud töölepingu seadusega kooskõlla viimiseks on lõputöö eesmärk täidetud.
Piiratud juurdepääs
Töölepingu poolte õiguste ja kohustuste täitmine arvestusalal kaugtöö rakendamisel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Põder, Kristin; Annus-Anijärv, Laivi
COVID-19 leviku tõttu on kaugtöö tegemine saanud arvestusalal väga levinud töövormiks, kuid tihti ei oska töölepingu pooled näha millised õigused ja kohustused kaugtöö rakendamisega kaasnevad ning see tõttu ei osata ka teha vajalikke kokkuleppeid. Kaugtööl väheneb tööandja kontroll töötaja tegevuse ja töökeskkonna üle ning töötaja on palju iseseisvam. Eesti seadusandluses ei ole erandeid kaugtöö kohta ning seda käsitletakse võrdselt tavalise töövormiga. Konkreetselt kaugtöö jaoks seadusest tulenevaks kohustuseks on töölepingu poolte kohustus sõlmida kirjalik kokkulepe, kuid selle sisu ning põhjalikkus ei ole reguleeritud. Kaugtööl tuleb järgida peamiselt töölepingu seadusest ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid nõudeid. Välja selgitamaks töölepingu poolte õiguste ja kohustuste järgimist arvestusalal kaugtöö rakendamisel viidi läbi uuring kasutades kvantitatiivset meetodit, mida iseloomustab deduktiivne strateegia. Uuring viidi läbi arvestusala töölepingu poolte seas, kes on täitnud töökohustusi kaugtööna või kes on korraldanud oma ettevõttes kaugtööd. Uuringu teostamiseks viidi läbi küsitlus kasutades küsimustikku, küsitlusest saadud vastuseid analüüsiti kirjeldava statistika abil. Uuringust selgus, et enamus arvestusala töötajaid ning tööandjaid on teinud kaugtöö kokkuleppe suuliselt. Kirjaliku kokkuleppe puudumisel eeldatakse vastavalt töölepingu seadusele, et tööd tehakse ettevõttes kohapeal. Seega on oluline sõlmida kirjalik kaugtöö kokkulepe. Kuigi seadus ei määra kokkuleppe sisu, siis reeglitest ühte moodi aru saamiseks on soovitatav koostada põhjalik kaugtöö kokkulepe, et vältida hilisemaid probleeme ja võimalikke töövaidluseid. Kokkuleppe võib koostada Euroopa Liidu sotsiaalpartnerite poolt sõlmitud kaugtöö raamlepingu alusel, mis on Eestis allkirjastatud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Tööandjate Keskliidu poolt. Kokkulepete lihtsustamiseks võib panna kaugtöö reeglid töökorralduse reeglitesse või sõlmida kollektiivleping. Kaugtöö nõueteks lähtuvalt kaugtöö raamlepingust on tagada töötajatele võrdne kohtlemine olenemata töövormist ning võrdsed võimalused kaugtöö tegemiseks. Vastavalt uuringu tulemustele on arvestusala ettevõtetes üldjuhul tagatud võrdsed võimalused kaugtööks ning samuti on vastajad nõus, et töötajatel on võrdsed tingimused olenemata töövormist. Kaugtöö peamine eesmärk on pakkuda töötajale vabamat valikut tööajas, et oleks võimalik paremini ühildada töö- ja pereelu. Töökorraldus oli uuringute tulemuste põhjal suuremalt jaolt vastav seadusandlusele. Uuringule vastanutel oli enamustel kokkulepitud, et töötajal on võimalik ise valida tööaeg või tuleb olla kindlal ajal tööandjale kättesaadav. Selle rakendamiseks peab aga olema tehtud tööaja kokkulepe, sest töötajal on kohustus teha tööd kokkulepitud ajal ning selle puudumisel kohustus teha tööd ettevõttes ettenähtud tööajal. Uuringus osalenutel oli tööaja kokkulepe enamusel tehtud, kuid selgus, et kui üldine kaugtöö kokkulepe oli tehtud suuliselt, puudus ka enamasti tööaja kokkulepe. Tööaja kokkuleppe puudumisel võib tekkida probleem töötaja kättesaadavuses, seega selle vältimiseks tuleb kokku leppida kunas peab töötaja olema tööandjale kättesaadav. Kaugtööl tuleb töötajal kinni pidada töö- ja puhkeaja nõuetest ning tööandjal on kohustus pidada töö- ja puhkeaja arvestust. Uuringust selgus, et pooled töötajatest ei pea kinni töö- ja puhkeaja nõuetest ning mida vähem oli tööaeg reguleeritud, seda rohkem esines töötajatel töö- ja puhkeaja nõuete rikkumist. Samuti selgus, et kolmandik tööandjatest ei pea töö- ja puhkeaja arvestust ega kontrolli töö tegemist. Kuna probleemiks kaugtööl on tööandjal ülevaate kadumine ning töötajatel töödistsipliini langemine, siis on oluline enne kaugtööd läbi mõelda ning kokku leppida mõlemale poolele sobivas töö- ja puhkeaja arvestuses ning töö tegemise kontrollimises. See aitab ka töötajal eesmärgistada tööd ning pidada kinni töö- ja puhkeaja nõuetest. Enne kaugtööle minekut tuleb kokku leppida kulude hüvitamises. Seaduses ei ole konkreetselt toodud, et tööandja peab tegema kõik kulutused, kuid töötajalt ei saa ka nõuda kulutuste tegemist töötasu arvelt ning tal on õigus nõuda nende hüvitamist. Pooltel vastanutel puudus kulude hüvitamise kokkulepe ning selgus, et seda enim nendel, kellel puudus ka kirjalik kaugtöö kokkulepe. Üldiselt ei pidanud töötajad ise töötasu arvelt kulutusi töövahendite jaoks tegema, kuid selgus, et töötajad on nõus saadava hüve nimel tegema rohkem kulutusi. Uuringust selgus, et rohkem tööandjaid tagas töövahendeid, kui kaugtööd tehti pikemaajaliselt ja sagedamini. Kõige mõistlikum on töötajal võimalusel võtta kaugtööle kaasa töökohas kasutatavad töövahendid. Kui see ei ole võimalik, tuleks läbi rääkida, millised töövahendid on töölepingu pooltel juba olemas ning muu tagamiseks tuleb kokku leppida kulude hüvitamise määras. Kaugtööl võivad suureneda töötajal kommunaalkulud, internetikulud või muud sarnased töökohaga seotud kulud. Ka neid võib tööandja töötajale hüvitada mõistlikus määras, kuid ka selles tuleb enne kaugtööle minekut kokku leppida. Muude kulude hüvitamises ei oldud kolmandikul vastanutest kokku lepitud ning enamusel ei hüvitata muid kulusid. Kuigi uuringust selgus, et halb interneti ühendus on üheks sagedaseks probleemiks, siis seda hüvitatakse väga vähestel töötajatel. Et vältida töötajal kehvemaid töötingimusi, kui ettevõttes kohapeal töötajatel, või hilisemat vaidlust kulude hüvitamises, siis tuleb ka muude kulude hüvitamises enne kaugtööle minekut kokku leppida. Kõige vähem peeti arvestusala tööandjatel uuringu tulemustel kinni töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuetest, seda kõige rohkem mikro- ja väikeettevõtetes. Tööandjal on kohustus koostada riskianalüüs, tööohutuse juhend ning kontrollida nõuete täitmist. Ligi kolmandikul vastanutel ei olnud koostatud kaugtöökohas riskianalüüsi, riskianalüüsi põhjal tööohutus juhendit ning kõige vähem oli kontrollitud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist. Samuti selgus, et kui ei olnud koostatud riskianalüüsi siis puudus ka ülevaade kaugtöö kohast, kuid ilma selleta ei ole võimalik tööandjal ära hoida või vähendada töökeskkonnast tulenevaid riske töötaja tervisele. Riskianalüüsi on võimalik läbi viia töökohast tehtud piltide või küsitluse abil. Töötaja ei tohi teha tööd kohtades, mis kahjustavad tema tervist, kuid ilma tööohutusjuhendita ei ole ka töötajal riskidest ülevaadet. Seega on oluline enne kaugtööle minekut tutvustada töötajale töökeskkonna riske ning juhendada neist hoiduma. Tööandja jaoks on töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine oluline ka sellepärast, et tööga seotud tööõnnetuse korral vastutab tööandja ning sellele võib järgneda rahaline trahv. Kui ei suudeta tagada kaugtööl töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine ei tohi töötajaid kaugtööle saata. Töölepingu pooltel võiks olla võimalus paindlikumateks kokkulepeteks, kuid hetkel kehtiva seadusandlusega ei ole see võimalik. Uuringust selgusid mitmed asjaolud, mis seaduste alusel ei ole lubatud, kuid millega töölepingu pooled on nõus. Näiteks töö- ja puhkeaja nõuetes erandite tegemine või töötaja suurem vastutus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisel. Tööandjatel on hetkel keeruline tagada kaugtöö paindlikkus, sest seadustest tulenevad kohustused ja õigused ei ole eriti paindlikud. Seetõttu on ka mitmed eriala spetsialistid toonud välja, et seadusandlus vajab kaugtöö osas kaasajastamist. Kuigi on loodud erinevaid soovituslike juhendeid, siis neil ole juriidilist jõudu ning töövaidluse korral lähtutakse seadusest. Uuringu vastuste põhjal on kaugtöö rakendamisel töölepingu poolte õiguste ja kohustuste järgimine arvestusalal puudulik ning ka kokkulepped ei ole piisavalt põhjalikud. Rohkem peetakse seadustest tulenevatest nõuetest kinni keskmistes ja suurtes ettevõtetes. Uuringust selgus, et kui kokkulepe oli tehtud suuliselt, siis puudusid ka täpsemad kokkulepped. Kaugtöö toimimiseks ning reeglitest ühtemoodi arusaamiseks on oluline enne kaugtööd läbi mõelda kogu töökorraldus ning teha vajalikud kokkulepped kirjalikult. See tagab, et hilisemalt ei teki mööda rääkimisi või töövaidlusi. Lõputöös püstitatud eesmärk ja ülesanded said täidetud.
Piiratud juurdepääs
Töötaja õiguste tagamine ja kohustuste täitmine töösuhtes tootmisettevõtte näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Tiits, Raili; Annus-Anijärv, Laivi;
Töölepinguga töötamine on endiselt veel kõige levinum töösuhte vorme. Töölepinguga töötamine, erinevalt teistest lepingutüüpidest, kaitseb töötajat kui lepingu nõrgemat poolt enim, tagades töötajale erinevad õigused ja samamoodi reguleerib ka töötaja kohustusi ning vastutust. Töölepingus tuleks täpselt kirja panna pooltevahelised kokkulepped, et vältida vaidlusi. Samamoodi on oluline töötajale tagada töölepinguseadusest tulenevad õigused ning töötajal järgida kohustusi ning tööandja poolseid juhendeid, mille mitte tagamine ja järgmine võib kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise nii ühe või teise poolt ja ka ära hoitavad õnnetused tööl. Töö eesmärk oli välja selgitada, kas puidutööstusega tegelevas tootmisettevõttes on tagatud töötaja õigused ja töötaja poolt täidetud kohustused. Juurde vaadati kohtulahendeid, et välja tuua kohtu seisukohti, mis haakuvad teemaga. Eesmärgi täitmiseks kasutas autor seaduseid, kommenteeritud väljaandeid ning erialaspetsialistide artikleid, et luua teoreetiline raamistik. Läbi viidi küsitlus ning vaadeldi kohtulahendeid. Lõputöö teoreetilises osas kirjeldati töölepingu olemust, töölepingu sõlmimist - töölepingut sõlmides on miinimumnõuded, millest vähemas ei ole töötajaga lubatud kokku leppida. Lõputöö on töötajakeskne, seega on töös välja toodud töötaja kohustused ja õigused, mis tulenevad töölepinguseadusest. Eraldi alapeatükkidena on kirjeldatud ka töölepingulõpetamise võimalusi ning variante, kuhu pöörduda, kui töötaja tunneb, et tema õiguseid on rikutud. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi empiiriline uuring tootmisettevõtte kohta, kus kvantitatiivse meetodina kasutati ankeetküsitlust ning kvalitatiivse meetodina kasutati dokumendivaatlust. Dokumendivaatluse eesmärgiks oli lisada töösse kohtu seisukohti töötajate õiguste rikkumise ja kohustuste mittetäitmise osas. Ankeetküsitlusest selgus, et töötajate õigused on suures osas tagatud kuid kohustuste täitmise koha pealt on puudusi. Kohustuste mittetäitmise tagajärjel võib juhtuda õnnetusi, eriti arvestades tootmisettevõtte spetsiifikat. Lisaks võib kohustuste mittetäitmine viia töövaidlusteni ning ka töölepingu lõppemiseni. Töölepingu olemus on kaitsta töötajat kui nõrgemat poolt, siis kohtulahendeid vaadeldes selgus, et kui tööandja oli rikkunud töötaja õigusi, siis kohus oli alati töötaja poolel, kuid kui selgus, et töötaja on ise valesti käitunud, oli kohus tööandja poolel.
Avatud juurdepääs
Töötaja varaline vastutus põllumajandusettevõttes
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Simm, Pilleriin; Annus-Anijärv, Laivi
Lõputöö oli koostatud teemal „Töötaja varaline vastutus põllumajandusettevõttes“. Lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada põllumajandusettevõttes töötaja varalise vastutuse rakendamise vastavus töölepingu seadusele ja eriala spetsialistide kommentaaridele selle õigeks rakendamiseks. Strateegia oli uuringule deduktiivne ning uurimisviis kvalitatiivne. Andmekogumismeetod oli intervjuu ja dokumendivaatlus. Ankeetintervjuu valimiks olid tegevjuht ja juhatuse liige ning dokumendivaatluse valim oli töölepingud, täieliku individuaalse vastutuse varalise vastutuse leping ning töökorralduse reeglid. Andmeid analüüsiti sisuanalüüsi abil ning võrreldi saadud tulemused omavahel ja seejärel seadusega. Lõputöö on jaotatud kaheks peatükiks. Esimeses peatükis anti ülevaade varalise vastutuse olemusest. Keskenduti õiguslikele alustele ning kirjeldati probleeme praktikas. Teises peatükis esitati empiirilise uuringu metoodika ning läbi viidud uuringu tulemused ja analüüs, milles võrreldi saadud tulemusi omavahel, seadusandlusega ning eriala spetsialistide kommentaaridega. Tulemuste ja analüüsi põhjal tehti järeldusi õigusaktides kehtestatud nõuete vastavusest ja vastavalt eelnevale tehti juhatusele ettepanekuid olukorra parendamiseks. Lõputöö on koostatud põllumajandusettevõtte näitel, milles keskenduti töötaja varalisele vastutusele. Analüüsiti tööandjatega läbi viidud ankeetintervjuud, töötajatega sõlmitud töölepinguid ning täieliku individuaalse varalise vastutuse lepinguid ning töökorralduse reegleid. Uuringu tulemusena selgus, et põllumajandusettevõttes esinevad peamiselt tehnika eest vastutamisega seonduvad probleemid ning riskide maandamiseks sõlmitakse varalise vastutuse kokkuleppeid. Ettevõttes sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppe pealkiri oli määratud vananenud mõistega ning ei olnud täidetud nõutavaid kriteeriumeid, kasutades aegunud mõisteid ning puudusid nõutavad tingimused. Kokkulepped ei olnud kooskõlas töölepingu seaduse ega eriala spetsialistide kommentaaridega, kuna täidetud ei olnud tingimused ja järelikult on lepingud õigustühised. Lähtudes uuringu käigus tekkinud järeldustest, tehti ettevõttele varalise vastutuse seadusega kooskõlastamiseks järgnevad ettepanekud: • vara rikkumise korral teha kindlaks süüvorm; • viia sisse töökorralduse reeglitesse kahjunõude regulatsioon, et kahju hüvitamine oleks kõigile üheti mõistetav; • lisada varalise vastutuse kokkuleppesse vara ajaliselt ja ruumiliselt piiritletus; • lisada varalise vastutuse kokkuleppesse vara piiritletus esemeliselt, mõistlikult, äratuntavalt ning kindlaks määratud isikute ligipääsu; • määrata ja lisada varalise vastutuse kokkuleppesse vara ülempiir, mõistlik hüvitis ning maksmise sagedus; • koostada vara üleandmise- vastuvõtmise aktid, et oleks võimalikult täpselt vara seisukord; • koostada õiguspärane ja tingimustele vastav varalise vastutuse kokkulepe, mille tingimused ja vorm vastab seadusele; • juhid peaksid silmas pidama, et kolmanda isiku õigust kahju hüvitamiseks töötaja arvelt on piiratud töötaja kaitse eesmärgil, mis tuleb kindlaks teha ja määrata üheti mõistetavalt töökorralduse reeglitesse; • koostada tasaarvestamisel iga kord töötajaga kirjalik nõusolek; • viia sisse töökorralduse reeglitesse nõusolekuta mahaarvamise kriteeriumid. Autori arvates on lõputöö eesmärk täidetud ning uuringu tulemused on ettevõttele edastatud.
Avatud juurdepääs
Töötingimuste erijuhtude rakendamine arvestusala valdkonnas
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-12) Murekas, Merli; Annus-Anijärv, Laivi
Tänapäeva tööturul on töötingimuste erijuhud märkimisväärselt olulised, hõlmates tähtajalisi lepinguid, konkurentsipiiranguid, ärisaladuse hoidmist, kaugtööd, renditööd ja summeeritud tööaega. Arvestusala valdkonna töötajad puutuvad oma tööülesandeid täites kokku nii kliendiandmete kui ka ettevõtte saladuses hoitava teabega ning on äärmiselt oluline, et kokkulepped, mida sõlmitakse, oleks kooskõlas vastava seadusandlusega ning täidaks lepingu eesmärki. Töö teoreetilises osas esitati töökorraldusest ja äririskidest tingitud töötingimuste erijuhtude õiguslikud alused. Töökorralduse erisusest tulenevad kokkulepped on tähtajaline tööleping, kaugtöö, renditöö, summeeritud tööaeg ja äririski maandamise eesmärgil sõlmitavad kokkulepped on konkurentsipiirangu kokkulepe ja ärisaladuse hoidmise kohustus. Töötingimuste erijuhtude aluseks on nende kirjalikult taasesitatava vormi olemasolu. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi läbi empiiriline uuring. Uurimisobjektiks olid Äripäeva 2022. aasta raamatupidamisbüroode TOP-is nimetatud raamatupidamisbüroode töötajad arvestusala valdkonnas ning nendega sõlmitud töölepingud. Uuringu läbiviimisel kasutati deduktiivset lähenemisviisi ning kombineeritud uurimismeetodit. Uurimis instrumendiks oli autori poolt koostatud ankeetküsimustik, mille koostamisel tugineti teoreetilistele lähtekohtadele ja kohtulahendite põhjal koostatud dokumendivaatluse kavale. Küsimustiku valim moodustati Äripäeva 2022. aasta raamatupidamisbüroode TOP-is nimetatud ettevõtete töötajatest. Uuringu lõplikuks valimiks kujunes 35 vastajat. Kaardistati ja analüüsiti arvestusala valdkonnas töötingimuste erijuhtude rakendamise olukorda praktikas ning selgitati välja arvestusala valdkonnas töötajatega sõlmitud töötingimuste erijuhtude vastavus seadusele ja erialaspetsialistide soovitustele. Lisaks analüüsiti küsimustiku (Lisa 2) ja dokumendivaatluse kava (Lisa 3) tulemusi töötingimuste erijuhtude ja sellega seotud probleemide osas. Empiirilise uuringu käigus selgus, et kõige rohkem sõlmitakse arvestusala töötajatega ärisaladuse hoidmise kohustuse, kaugtöö ja konkurentsipiirangu kokkuleppeid, kuid ei sõlmita tähtajalisi töölepinguid ega renditöö kokkuleppeid. Selgus ka, et enamik kaugtöö kokkuleppeid sõlmitakse suuliselt ning vaid väike osa neist sisaldab konkreetseid tingimusi nagu töö tegemise aadress, tööaeg või kulude hüvitamine ja enamik tööandjaid ei teosta kaugtöö riskianalüüsi. Konkurentsipiirangu kokkulepetest peaaegu kõik on sõlmitud kirjalikult ja lõppevad koos töölepingu lõppemisega. Paljudel juhtudel ei ole lepingus sätestatud hüvitise maksmist. Enamik ärisaladuse hoidmise kohustuse kokkuleppeid on kirjalikud ning ligi pooltel lepingutest on detailne ärisaladuse määratlus. Ent paljud töötajad ei ole teadlikud ärisaladuse kohustuse rikkumisega kaasnevatest võimalikest tagajärgedest ettevõttele. Kohtupraktika kattub uuringuga seoses suuliselt sõlmitud kaugtöö kokkulepete, ruumiliselt kokku leppimata konkurentsipiirangu kokkulepete ning ebapiisavalt täpselt määratletud ärisaladuse osas. Uuringust selgus, et töötingimuste erijuhtude kokkulepete sõlmimisega kaasnes mitmeid probleeme, seetõttu koostas uurija ettepanekud (Lisa 4) nende rakendamiseks. Lõputöö eesmärk ja püstitatud uurimisülesanded on edukalt täidetud ning nüüd on autor valmis esitama uuringu tulemusi neile küsimustiku vastajatele, kes väljendasid selleks soovi.
Avatud juurdepääs
Viljandi maakonna juriidiliste isikute majandusaasta aruande mitteesitamise põhjused
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Kookla, Katrin; Annus-Anijärv, Laivi
Lõputöö eesmärk oli esitada Viljandi maakonna juriidiliste isikute majandusaasta aruande mitteesitamise põhjused praktikas vastutuse vältimiseks ning majandusaasta aruande õigeaegseks esitamiseks. Majandusaasta aruanne on dokumentide kogu, mis näitab kindlal ajavahemikul firma finantsseisu, kui palju firma raha omab ja võlgneb ning kui palju on teeninud ja kulutanud. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest ning lisadest. Raamatupidamise aastaaruande eesmärk on anda piisavate finantsalaste teadmistega aruande kasutajale tõepärast informatsiooni ettevõtte finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta. Selleks, et aruanne annaks tõepärast informatsiooni, tuleb selle koostamisel lähtuda alusprintsiipidest, vara, kohustise, omakapitali, tulu ja kulu mõistetest ning raamatupidamiskohustuslase suurusest. Tegevusaruanne sisaldab ülevaadet raamatupidamiskohustuslase tegevusest, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest. Vastavalt raamatupidamise seaduse paragrahv 14 lõikele 1 on raamatupidamiskohustuslased kohustatud koostama majandusaasta aruande. Äriregistrile tuleb esitada majandusaasta aruanne kuue kuu jooksul peale majandusaasta lõppu, isegi siis, kui aktiivset tegevust pole aruandeperioodil toimunud. Majandusaasta aruanne on eelkõige vajalik äriühingu juhtkonnale andes teavet ettevõtte majandusolukorra kohta ning suurendades äriühingu usaldusväärsust. Õigeaegselt esitatud aruanded tagavad ettevõtte läbipaistvuse ja aitavad kaasa majanduse terviklikule arengule. Majandusaasta aruande mitteesitamine ja esitamine peale tähtaega toob kaasa riikliku statistika ebatäpsuse ning majandusprognooside madalama kvaliteedi. Majandusaasta aruande esitamiseks tuleb esmalt koostada raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne ning sellele järgneb majandusaasta aruande heakskiitmine. Heakskiitmisega kinnitatakse, et majandusaasta aruandes olevad andmed vastavad tegelikkusele ning aruandes on olemas kõik nõutud andmed. Majandusaasta aruande esitamine võib sisaldada audiitorkontrolli, äriühingute puhul sisaldab majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanekut ning majandusaasta aruande esitamist kinnitamiseks. Majandusaasta aruande esitamisel tuleb lähtuda majandusaasta aruande taksonoomiast. Peale majandusaasta aruande heakskiitmist esitatakse vajadusel aruanne audiitorile ülevaatamiseks või auditeerimiseks. Selleks, et majandusaasta aruanne saaks õigeaegselt esitatud, tuleb juba varakult leida sobiv audiitor, kellel on piisavalt aega, et viia läbi audit või ülevaatus. Majandusaasta aruande kinnitamisega kinnitatakse, et äriühingu majanduslik seisund oli majandusaasta lõppedes selline nagu aruandes märgitud. Kinnitatud majandusaasta aruande alusel makstakse dividende, selgub, kui suures summas on äriühingul jaotatavat kasumit. Teooria läbitöötamise tulemusena koostas töö autor skeemi majandusaasta aruande etappide kohta (Lisa 1. Majandusaasta aruande etapid). Majandusaasta aruande esitamata jätmine või esitamine peale tähtaega võib kaasa tuua juriidilisele isikule trahvi või registrist kustutamise. Lisaks mõjutab majandusaasta aruande mitteesitamine juriidilise isiku registripidaja poolt tehtavat ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kannet. Uurimisobjektiks oli Viljandimaa ettevõtted, kes 2023. aasta lõpu seisuga ei olnud esitanud 2022. aasta majandusaasta aruannet tähtaegselt. Empiirilises uuringus kasutati deduktiivset strateegiat ning andmeid koguti kvalitatiivsel ning kvantitatiivsel meetodil. Kvantitatiivse uuringu puhul esitati veebi teel küsimustik Viljandimaa juriidilistelt isikutele, et välja tuua majandusaasta aruande mitteesitamise põhjused ning teha järeldusi majandusaasta aruande mitteesitamise põhjuste kohta ja ettepanekuid aruande õigeaegseks esitamiseks. Kvalitatiivse uuringu puhul viidi läbi registripidajaga intervjuu seoses aruannete hilinemiste ning mitteesitamiste põhjustega ning registripidajate poolse vastutuse rakendamisega. Viljandimaa juriidiliste isikute hinnangul esineb puudusi nii majandusaasta aruande nõuetekohasel koostamisel kui ka esitamisel. On juriidilisi isikuid, kes tõid välja, et majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohta info leidmine on pigem raske ning isegi väga raske. Vastajate hinnangutest selgus, et kõigil juriidilistel isikutel ei ole äriühingu raamatupidamisega tegeleval isikul erialast ettevalmistust, millele toetuda majandusaasta aruande nõuetekohasel ja tähtaegsel esitamisel. Kõigest hoolimata hinnati keskmiselt äriühingu raamatupidamisega tegeleva isiku teadmisi majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kohta pigem heaks. Juriidiliste isikute hinnangul põhjustab majandusaasta aruande mittetähtaegset esitamist või esitamata jätmist e-Äriregistris aruande esitamise keerulisus ning vähesed meeldetuletused tähtaja saabumise kohta. Majandusaasta aruande esitamise protsessis tehtud muudatustest tõid juriidilised isikud välja, et smart-ID’ga aruande allkirjastamine motiveerib neid aruannet õigeaegselt esitama. Registripidaja tõi intervjuus välja samuti, et majandusaasta aruanne jääb tema hinnangul äriühingul õigeaegselt esitamata, kuna juriidilised isikud ei oska aruannet esitada ning esitamine tundub keeruline. Oluline on välja tuua, et juriidiliste isikute kohta esineb Äriregistris valeandmeid, mistõttu ei saagi kõigiga neist ühendust, kui esineb puudusi. Registripidaja sõnul on oluline teadustada juriidilistele isikutele, et majandusaasta aruande esitamise kohustus on täitmiseks. Siiani on rakendatud juriidilistele isikutele karistuseks ühingu kustutamishoiatust kui ka kustutamist ning trahvimist, kuid trahvimine pole toonud registripidaja hinnangul soovitud tulemust. Registripidaja tõi välja, et veel on plaanis lihtsustada aruande esitamist ning lihtsustada kontrollimist, et ilmneks kiiremini, millised on puudused. Juriidiliste isikute juhatuse liikmetele tehakse ettepanek omandada erialane ettevalmistus, millele toetuda majandusaasta aruande koostamisel ja esitamisel või otsida tuge raamatupidamisteenuse pakkujatelt, tagamaks majandusaasta aruande nõuetekohane ning tähtaegne esitamine Äriregistrile. Juriidiliste isikute juhatuse liikmetele tehakse ettepanek viia end kurssi majandusaasta aruande esitamise tähtajaga. Lisaks tehakse ettepanek üle vaadata Äriregistrile esitatud andmed äriühingu kohta. Edasi soovitatakse uurida, kuidas saaks efektiivsemalt lahendada probleeme seoses majandusaasta aruannete mittetähtaegse esitamisega.
Piiratud juurdepääs
Võlgnevuste ennetamine ja sissenõudmine AS Elke Rakvere näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Lippasaar, Arvan-Johhannes; Annus-Anijärv, Laivi
Sissejuhatuses juhtis töö autor tähelepanu Eestis igapäevases majanduskäibes ühe sagedasemaks nähtuseks olevale võlgnevuse tekkimise ja nende tasumisega viivitamise kasvavale probleemile. Võlgnevustele tuleb tähelepanu pöörata juba enne nende tekkimist, rakendades võlgnevusi ennetavaid abinõusid. Tekkinud võlgnevuste puhul tuleb tagada nende professionaalne ning tulemuslik sissenõudmine. Võlgnevuste ennetamiseks tuleb esmalt eeldatavatele koostööpartneritele teha korrektselt ja põhjalikult läbi viidud taustauuring. Seda tehes tuleb kindlasti kontrollida, kas ettevõte päriselt eksisteerib ning ka aktiivset majandustegevust omab. Nõrk või lohakalt läbi viidud taustauuring on sageli võlgnike tekkimise põhjuseks. Riskantseteks klientideks on tihtipeale uued, alles alustanud või vähest aega tegutsenud ettevõtted. Rahalise kohustuse tasumisega viivitamisel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi. Viivise eesmärgiks on hüvitada kahjud, mis võivad eeldatavalt võlausaldajale tekkida. Krediidiriskidega aitab ettevõtetel toime tulla krediidikindlustus. See kindlustab ettevõttele laekumised ostjale krediiti müüdud kaubalt või teenuselt. Samuti on see eeliseks rivaalidega paremini konkureerimiseks. Kõigi lepingute sõlmimisel tuleb kindlasti analüüsida igat sellega kaasneda võivat riski ning üritada neid lepingupooltele kaasnevate õiguste ja kohustustega võimalikult palju vähendada. Hästi koostatud leping on vaid üheks nõude realiseerimise eelduseks, kuid ka suurepäraselt koostatud lepinguga võib klient siiski hiljem maksejõuetuks osutuda või arvete tasumisest lihtsalt keelduda. Seda aitavad ennetada lepingus olevad kõrvalkohustused, tänu neile on võlausaldajal hiljem võlga lihtam sissenõuda. Sel põhjusel oleks ettevõtel mõistlik kaaluda erinevate tagatiste nõudmise võimalusi. Mida plaanipärasem ning kiirem on ettevõte poolt müügile või teenusele järgnev tegevus, seda tõsisem on ka klientide suhtumine nende arvete tasumisse ning ka sellesse ettevõttesse. Kliendipoolt maksetähtajast mitte kinnipidamisel tuleb sellega viivitamatul tegeleda, talle eelistatult helistades või selle võimaluse puudumisel, meeldetuletuskirja posti teel, SMSiga või mõnel muul sobival viisil saatmise näol. Võlgade sissenõudmisteenuse kasutamine on Eesti ettevõtete seas saanud üha populaarsemaks, ettevõtted ostavad sisse kohtuvälist, aga ka kohtulikku võlanõuete haldamist. Kohtuväline võlgade sissenõudmine ehk inkassomenetlus on ennast praktikas tõestanud olema kiireim ning tõhusaim viis kliendilt võlgade sissenõudmiseks. Võlgade sissenõudmisel on ettevõtted üha enam hakanud kasutama võlgnike nimekirjade avaldamist meediaväljaannetes ning maksehäireregistrites, eesmärgiga neid seeläbi võlga tasuma saada. Kohtulik võlgnevuste sissenõudmine algatatakse üldjuhul alles siis, kui kohtuvälised sissenõudmised ei ole edu saavutanud. Võlausaldajal on nõude kohtu kaudsel sissenõudmisel võimalik valida maksekäsu kiirmenetluse, hagimenetluse ning pankrotimenetluse vahel. Uuringu käigus kogutakse esmaseid andmeid. Esmased andmed on uurija kogutud originaalsed andmed uurimisel oleva probleemi kohta. Andmetekogumismeetoditena kasutatakse antud töös intervjuud ettevõtte pearaamatupidajaga ning vaadeldakse sama ettevõtte dokumente (müügilepingud, kirjavahetus klientidega jne). Esmased andmed plaanitakse kavandatavas uuringus koguda intervjuu teel. Empiiriline uuring plaanitakse läbi viia kasutades nii kvantitatiivset meetodit, kui ka kvalitatiivset meetodit, sest kogutakse individuaalseid andmeid, mis koondatakse analüüsimaks võlgnevuste hulka, suurust, menetlemise protsessi. Läbi viidud uuringust selgus, et ettevõttes tegeleb kõige, võlngnevustega seonduvaga, ettevõtte pearaamatupidaja. Ta teeb seda oma põhitöö kõrvalt ning seetõttu ei ole nende probleemide ennetamiseks ja lahendamiseks pearaamatupidajal alati aega, et need täielikult läbi viia. Samuti pole ettevõttes kindlaid reegleid ega eeskirju, mis lihtsustaksid neid protsesse. Pearaamatupidaja koormuse vähendamiseks võiks ettevõte võlgnevustega seonduvad ülesanded anda juhiabile või teisele raamatupidajale, samuti oleks Krediidiinfo tasulise raporti kasutamisest ja kindlate reeglite ning eeskirjade loomisest ettevõttele palju kasu, sest need lihtsustaks võlgnevuste ennetamist ning sellele kuluks vähem aega. Lisaks võlgnevuste ennetamisele kuluks ettevõttel ka võlgnevuste sisse nõudmisele vähem aega ja resursse. Sama tegevuse lihtsustamiseks tuleks ettevõttel lepingutesse lisada ka kõrvalkohustused, sest kõik lepingud sõlmistakse kirjalikult ning seeläbi on neid lihtne taasesitada ja tekkida võivaid lahkhelisid tänu kõrvalkohustustele kiiremini lahendada. Ettevõtte kohtulikuks sissenõudmiseks võiks inkassofirma poole pöördumise asemel olla ise maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitajaks, see oleks ettevõttele lihtsam, kiirem ja kasulikum viis.

Sirvi

Sirvides Majandusarvestus Autor "Annus-Anijärv, Laivi" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud