Majandusarvestus
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Majandusarvestus Autor "Buht, Liisi" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Soomes tegutseva ehitusettevõtte maksukoormusest Eestis ja Soomes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-11) Buht, Liisi; Kallaste, KaidiLõputöö „Soomes tegutseva ehitusettevõtte maksukoormusest Eestis ja Soomes“ annab ülevaate, kas kasumlikum ja otstarbekam oleks maksukoormuse aspektist vaadatuna, luua ehitusettevõte kohe Soome või Eestisse ja saata töötajad Soome. Soome maksuameti 2019. aastal tellitud uuringu põhjal on Soomes tegutseva Eesti taustaga ettevõtte kõige populaarsem valdkond ehitus, mis on üle 43% kogu Soomes tegutsevatest Eesti taustaga ettevõtetest. Teema on aktuaalne ja eriti just ehitusvaldkonnas, kuid pole ühtegi teadaolevat kokkuvõtlikku eestikeelset uurimust, kus oleks välja toodud maksukoormuse võrdlus samas valdkonnas nii Eestis kui Soomes. Lõputöö probleem seisneb selles, et Eesti ettevõtetel on jätkuv huvi Soome ehitusturu vastu, kuid seaduse muudatuste ja korrektse maksustamise info ülesleidmise juures võib olla ettevõttel raske langetada otsust, kuidas siseneda Soome turule maksu aspektist lähtudes kõige kasumlikumalt ja otstarbekamalt. Lõputöö eesmärk on välja selgitada Soomes tegutseva ehitusettevõtte maksukoormuse kujunemine Eestis ja Soomes ning anda soovitusi ehitusettevõtetele maksukoormuse optimeerimiseks. Lõputöö eesmärgist lähtuvalt püstitati ülesanded anda ülevaade ehitusettevõtte maksuarvestuse alustest Soomes ja Eestis, viia läbi Eesti ja Soome ehitusettevõtte näitel võrdlev analüüs maksukoormusest ning teha järeldused Soomes tegutseva ehitusettevõtte maksukoormusest Eestis ja Soomes ning anda soovitusi maksukoormuse optimeerimiseks. Uuringust selgus, et suurim maksukoormus oli Soome ehitusettevõttel Rattego, talle järgnes Eesti Fiktsioon x, kelle püsiv tegevuskoht on Soomes ning seejärel Fiktsioon y, kes peamiselt tegutseb Eestis. Maksukoormus oli madalam võrreldes Rattegoga Fiktsioon y-l 312,07€ ehk 1,3% ja Fiktsioon x-l oli 1503,88€ ehk 6,1%. Kahe Eesti ehitusettevõtte maksukoormuse erinevus oli 1 191,81€ ehk 4,9%, samas kui Soome ettevõtte ja püsiva tegevuskohana tegutseva Eesti ettevõtte maksukoormuse erinevus oli väga väike. Uuringu tulemuse analüüsist saab järeldada, et nii Eestis kui Soomes on maksed ja maksud põhimõttelt samad, kuid määrad on erinevad. Rattego ja Fiktsioon x tööjõu maksukiil on 50,27% ja Eesti residendil 42,36%. Keeruline on anda kindlat vastust, mis on kõige kasumlikum ja otstarbekam viis siseneda Soome ehitusturule. Tulemusest küll selgus, et kõige kasumlikum ja otstarbekam on luua ehitusettevõte Eestisse ja saata oma töötajaid Soome, sest maksukoormuse aspektist lähtudes on kõige optimaalsem tegutseda Soomes Eesti ettevõttena, kuid seda juhul, kui ehitustegevus ei tekita püsivat tegevuskohta. Kui on aga teada, et ehitustegevust praktiseeritakse Soomes rohkem kui 6 kuud, siis on otstarbekas maksukoormusest lähtudes pakkuda teenust Eesti ettevõttena, kelle püsivaks tegevuskohaks kujuneb Soome. Ühemehefirmale oleks kõige kasumlikum ja otstarbekam siseneda Soome ehitusturule Eestis tegutseva ettevõttena, sest töötasult on maksukiil väiksem ja netotulu suurem. Kui ettevõttel on teisi töötajaid ja lähtub tööjõukuludest, siis on näha, et ettevõttele on kasumlikum pakkuda teenust Soome ettevõttena.