Tallinna Tehnikakõrgkool
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Tallinna Tehnikakõrgkool Autor "Aasamäe, Kristiina" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Tootmiskorralduse erinevused mikro- ja keskmise suurusega õmblusettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Aasamäe, Kristiina; Lell, KristiKäesoleva lõputöö ülesandeks oli uurida kahe allhanget valmistava õmblusettevõtte, AGNi ja ühe mikrosuurusega firma tootmiskorraldust erinevatest aspektidest ja selle tulemusel anda viimasele soovitusi tootmise parendamiseks. Lisaks viidi mikroettevõttes läbi tööpäeva pildistamine, mille eesmärgiks oli välja selgitada õmblejate tööaja kulutuste kestused. Ettevõtete õmblusprotsessi ja sisetranspordivahendite kasutamise võrdlemisel leiti, et AGNis transporditakse detaile ja pooltoodangut sujuvalt ja kiirelt tänu lükatavatele kärudele, mille kasutamine mikroettevõttes on seni ruumipuudusel ja kärude vähesuse tõttu raskendatud. Oluliseks peeti, et mikroettevõttes võetaks käepäraste rakiste ja abipindade asemel kasutusele spetsiaalsed kärud, mis võimaldaks detailide efektiivsemat paigutust õmbleja töökohas ning töövahendite ja tarvikute hoiustamiseks mitmetasapinnalised riiulid. Töökeskkonna analüüsimisel selgus, et mikroettevõttes ei ole läbi viidud riskianalüüsi ning võimalikud ohutegurid on välja selgitamata ja töötajad tervisekontrolli suunamata. Tööpäeva struktuuri uuringu põhjal kujunes mikroettevõttes õmblejate keskmiseks tööpäeva pikkuseks 507,5 minutit, mis näitab, et iga päev tehakse keskmiselt 27,5 minutit ületunde. Tulemuste võrreldavuse eesmärgil on tööaja kulutused teisendatud 480-minutilisele tööpäevale, millest 91,6% ehk 439,8 minutit moodustas etapiaeg, ettevalmistavad töötegevused koos päevakonstandiga 17,2 minutit ning taastusaeg 18,9 minutit. Pausi- ja häireaeg jäid mõlemad ühe õmbleja kohta alla 1,5 minuti ning pausiaja võib liigitada taastusaja hulka, sest õmblejad ei kasuta vähimat ettenähtud taastusaega ära ja selgus, et 30-minutilisest lõunavaheajast kasutatakse keskmiselt vaid 23,8 minutit. Seega leiti, et lühikesed ja vähesed puhkehetked tööpäeva jooksul võivadki olla üheks põhjuseks, miks mikroettevõtte tootmisefektiivsus on väike – tehakse küll ettenähtust pikemaid tööpäevi ning etapiaja osakaal on kõrge, kuid väsinud töötajate motivatsioon ja töövõime on madal. Siinkohal tuleks veelkord rõhutada, et mikroettevõttes peaks õmblejaid julgustama rohkem puhkama. AGNi eeskujul võiks läbi viia virgutusvõimlemist, millest aktiivseid osavõtjaid premeeritaks sobilikul viisil. Tööpäeva pildistamisele järgnes mikroettevõttes normaal- ja standardaja uuring, mille käigus mõõdeti enamus valitud toodetele teostatud koondoperatsioonidest. Valitud toodeteks olid meeste poolo ja naiste voodriga seelik, mille tutvustamiseks oli koostatud mudelite tehniline kirjeldus, tööjoonised koos läbilõikejoonistega, valmistusskeem ja materjali näidiste tabel. Operatsiooni aegade põhjalikumaks uurimiseks teostati seeliku neljale tööetapile SSD Pro4 abil töömeetodite kirjeldused ja leiti töövõtete ja -liigutuste ajad. Operatsiooni aegade võrdlemisel AGNi aegadega, selgus, et AGNis valmistatakse antud tooted oluliselt kiiremini, lisaks esines erinevusi koondoperatsioonide sisu ja töötlemismeetodite osas. AGNi kiiremad ajad võisid tuleneda õmblejate vilumusest, paremast juhendamisest, väljakujunenud tööliigutustest ja -võtetest ning motiveeritusest toota võimalikult palju, kuna AGNi õmblejad on tükitöölised, kelle otsene palk sõltub tehtud töö hulgast. Tootmisefektiivsuse tõstmiseks soovitati mikroettevõttel kaaluda palgasüsteemi muutmist ajatöölt tükitööle. Erinevused koondoperatsioonide ja töötlemismeetodite osas olid põhjustatud masinapargi omadustest ja õmblejate oskustest – vaja sooritada katte- ja äärestusõmbluste puhul kinnituspisteid universiaalõmblusmasinal ja erinevaid abiõmblusi detailide ühendamisel. Toodete kvaliteedi tõstmiseks ja õmblusvigade ennetamiseks tehti mikroettevõttele ettepanek suurendada õmblusprotsessisisest kvaliteedikontrolli. AGNis kontrollib tööõpetaja vähemalt korra päevas õmblejate sooritatud operatsioone, mikroettevõttes võiks seda teha meister. Kontrollija-puhastaja-pakkija töö efektiivsuse tõstmiseks mikroettevõttes tuleks luua töötajale otstarbekalt kujundatud töökoht ning viia läbi täiendav juhendamine. Töö andis ülevaate mõlemast õmblusettevõttest, kahest valmistatud tootest, mikroettevõtte õmblejate tööaja kasutusest ja loodetavasti ka reaalselt rakendatavaid soovitusi.