Tallinna Tehnikakõrgkool

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/7

Sirvi

Näitamisel1 - 20 42-st

Avatud juurdepääs
Aktiivõppe kasutamine õppetöös
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Aasjõe, Ülle
Moodle vahend "journal" (õpipäevik). Rollimäng juhtimise koolitusel legoklotsidega ning selle tulemuste analüüs.
Piiratud juurdepääs
Andmehalduse protsessi analüüs ja parendus ettevõttes Artesyn Biosolutions
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2031-05-18) Hüvila, Eliza Helene; Aasjõe, Ülle
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli leida ettevõttele kindlatest andmelao ja ärianalüüsi tarkvarade seast sobilik lahendus. Probleemiks oli ebaefektiivne andmete analüüsimise protsess, mis oli manuaalne ja teostati Exceli või Google Sheetsi abil. Ebaefektiivse andmete analüüsimise protsessi tõttu ei olnud ettevõttel võimalik tootmises esinevaid kitsaskohti parandada. Eesmärkide saavutamiseks autor tutvus esialgu teooriaga, et mõista antud valdkonda veel põhjalikumalt. Teoreetiline osa andis ülevaate andmetest, andmeladudest, ärianalüüsist ja visuaalsest juhtimisest üldiselt. Seejärel autor tõi välja andmete analüüsimise hetkeolukorra ja tegi skeemi, milline võiks välja näha tulevikusituatisioon. Hetkeolukorra ja tulevikuolukorra kirjelduste abil tõi töö autor välja põhilised mõõdikud, mis mõjutavad andmete haldamise protsessi. Autor selgitas välja ettevõtte jaoks süsteemide kasutuselevõtmise eesmärgid ja nõuded ning hindas põhilised riskid, mis võivad tekkida tootmise osakonnas andmete kuvamisel ja peale juurutuse protsessi. Peale riskide hindamist analüüsis autor etteantud andmelao ja ärianalüüsi tarkvarade võimalusi ning nende teenusepakkujaid. Esimeste etappidena otsustas autor, milline andmeladu ja ärianalüüsi tarkvara võiksid ettevõttele kõige meelepärasemad olla. Peale seda autor analüüsis teenusepakkujaid, et välja selgitada kumb organisatsioon suudab Artesynile pakkuda rohkem aega ja võimalusi. Viimases peatüki andis autor soovitusi, milliseid lahendusi ettevõte kasutusele võtta võiks. Väljavalitud lahenduste abil kulub tulevikus minimaalselt aega andmete töötlemiseks. Samuti vigade esinemist andmetes jääb vähemaks või täiesti olematuks. Väljavalitud lahenduste abil saab teha tootmise osakonnas parendustegevusi, et tootmine oleks efektiivsem. Töö eesmärgi täitmiseks kasutas autor kombineeritud uurimismeetodit. Kvalitatiivne osa hõlmas endas teoreetilist osa, andmete halduse AS-IS situatsiooni ja TO-BE situatsiooni kirjeldusi ja mõõdikuid, eesmärkide, nõuete ja riskide hindamist, tarkvarade hindamist ning tarkvarade analüüse. Kvantitatiivse osas hinnati teenusepakkujate hinnapakkumisi. Lõputöö eesmärk sai täidetud. Lõputöö autor leidis ettevõttele sobiliku andmelao ja ärianalüüsi tarkvarad. Autor selgitas välja tarkvarade eesmärgid ja nõuded tootmise osakonna jaoks. Lisaks tõi autor välja riskid, mis võivad tootmise osakonnas esineda ja mis kaasnevad süsteemide juurutuse faasiga. Peale tarkvarade juurutamise faasi on kindel, et visuaalse juhtimise abil saab tootmist planeerida ja likvideerida kitsaskohti. Tarkvarade abil minimeeritakse tootmisega kaasnevaid kulutusi ja defekte. Tootmistöötajatel on ülevaade tootmisvarudest ja üldisest tootmismahust. Andmete kvaliteet paraneb ja info liigub ettevõttes kiiremini. Süsteemide abil tekib süstemaatilisus ja paindlikkus andmetega töötamisel ja andmete kuvamisel. Samuti paraneb tootmistöötajate motivatsioon, mille tulemusel nad kasutavad enda tööaega efektiivsemalt. Tarkvarade abil minimeeritakse tootmisega kaasnevaid kulutusi ja defekte. Pidev analüüside kuvamine tootmises aitab vältida projektidega kaasnevaid takistusi ja seiskumist.
Piiratud juurdepääs
Ärikliendi müügistrateegia väljatöötamine AS Eesti Elecster näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Irina, Krotiuk; Aasjõe, Ülle; Paavi Karjatse
Antud lõputöö eesmärk oli väljatöötada ettevõte AS Eesti Elecster ärikliendi müügistrateegia ja selleks olid läbi viidud mikro-, ja makroanalüüs, kliendi- ja konkurentsianalüüs ning ettevõtte SWOT-analüüs. Nende andmete põhjal on koostatud ettevõtte müügistrateegia tegevuskava, mille perioodiks on üks aasta. Lõputöö esimeses peatükis annab autor ülevaade B2B ja B2C turundusest ja müügist. Tuuakse välja nende erinevused ja B2B eripärad, millest tuleb lähtuda müügistrateegia väljatöötamisel. Samuti uuritakse kommunikatsiooni kanaleid ja hinnakujundamismeetodeid, mis sobivad kasutamiseks just B2B turgudel. Lõputöö teises peatükis on autori väljatöötatud ettevõtte müügistrateegia. Kõigepealt on antud AS Eesti Elecsteri lühitutvustus, ülevaade ettevõtte tegevusalast, ettevõtte struktuurist ja tehnoloogilistest võimalustest. Analüüsitakse mikrokeskonda, mis omakorda koosneb klientide ja konkurentide analüüsist. Samuti viiakse läbi makrokeskonna analüüs. Neist analüüsidest lähtudes koostatakse ettevõtte SWOT-analüüs, kus tuuakse välja ettevõtte peamised tugevused ja nõrkused ning võimalused ja ohud. Lähtuvalt hetkeolukorrast, püstitakse eesmärgid järgmiseks aastaks. Eesmärkide elluviimiseks koostati tegevuskava, mis näeb ette erinevate tegevuste läbiviimist. Tegevuskava on koostatud perioodiks 01.05.2015 kuni 01.05.2016, ehk üheks aastaks. Samuti on koostatud antud tegevuskava eelarve, kus on väljatoodud vajalikke tegevuste maksumus, tähtajad ja oodatavad tulemused. Perioodi lõpus analüüsitakse saadud tulemusi püstitatud eesmärkidest lähtudes ning koostatakse tegevuskava järgmiseks aastaks. Müügistrateegia ettevõtte AS Eesti Elecster baasil on koostatud ja seega võib öelda, et lõputöö eesmärk sai täidetud. Selle efektiivsust saab hinnata järgmisel aastal, siis kui ettevõtte majandustulemused on teada.
Piiratud juurdepääs
Äriplaan nõrkvoolusüsteemide ehitusega tegeleva ettevõtte käivitamiseks
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kuriks, Veiko; Aasjõe, Ülle
Antud äriplaan on koostatud nõrkvoolusüsteemide ehitusega tegeleva ettevõtte käivitamiseks. Paigaldustöid teostav ettevõtja peab olema kvalifitseeritud, omama vastavate tööde tegemiseks pädevustunnistust ning kasutama vaid oskustööjõudu, omama vastavate tööde tegemiseks MTR-registri tõendit ja turvategevuse luba, juhul kui on tegu turvasüsteemide paigalduse ja hooldusega. Töö teostamise eest vastutaval isikul peab olema ATS-litsents Turvatehnik III, ta peab tundma antud installatsiooni ja oskama vajalikke töid. Samuti on ettevõttele vajalk Turvalistents- tegevusluba Eesti Vabariigi Julgestuspolitseist. 2014a. on arutusel Julgestuspolitsei turvalitsentsi-tegevusloa vajaduse üle, kuid see lisab ettevõttele kindlasti usaldusväärsust just eraklientide silmis. Ettevõtte konkurentsieelis baseerub kliendisõbralikul hinnal ja ka teenuse kõrges kvaliteedis. Lisaks annab väikese konkurentsieelise ka ettevõte keskendumine turuniššile, mis on hetkel konkurentide poolt jäänud tähelepanuta. Pakutavaks teenuseks on erinevate nõrkvoolulahenduste ja nõrkvoolusüsteemide ehitamine nii ettevõtetele kui ka eraisikutele. Põhilisteks nõrkvoolusüsteemideks on automaatsed tulekahjusignalisatsioonisüsteemid, (ATS) nii konventsionaalsed-, kui adresseeritavad ATS süsteemid,valvesignalisatsioonisüsteemid, fonosüsteemid, videovalvesüsteemid, TV- võrgud, andmeside võrgud, läbipääsusüsteemid, helisüsteemid, turnikeed ja õekutsesüsteemid. Lisaks loetud süsteemidele on võimalik teostada erinevaid kaabeldus- ja paigaltustöid nii ventilatsioonilahenduste- kui ka automaatika tarvis. Põhilisteks sihtgruppideks on ehitusettevõtted, kellele pakutakse alltöövõttu. Lisaks veel ärikliendid ja ka eraisikud, kellele pakutakse otse erinevaid nõrkvoolulahendusi. Ettevõtetele alltöövõtu korras pakutav teenus seisneb peatöövõtjale hanke korras hinnapakkumise koostamisest, erineva suurusega objektid, nii kaubanduslikud pinnad kui ka eramud-korterelamud, tööstushooned jne. Hinnapakkumise sobivusel tööde teostamist, kooskõlastusi näiteks päästeametiga, süsteemide testimist ja teostusdokumentatsioonide vormistamist. Ettevõtte tarnijateks on erinevad kaubandusettevõtted, kes tegelevad vastavate seadmete- ning installatsioonitarvikute müügiga. Samuti sõlmitakse lepingud erinevate tööriistarentidega, tõstukite ja akulavade rendiks. Vajalikud põhivahendid on plaanis soetada Eesti Töötukassa poolt saadava võimaliku toetusega ning omaniku poolt sisse makstava osakaptaliga. Esialgu täiendavaid ruume ettevõttel tarvis ei ole, kuna seadmete ja kaupade ladustamiseks on võimalik kasutada isikliku garaaži. Kõige suuremaks põhivaraliseks ressursiks on kaubik, mida kasutatakse liikumiseks ja kauba ning materjalide objektitede transportimiseks. Kaubik peab olema piisavalt pikk, vedamaks ka kolme meetriseid torusi ja madala proofiiliga, mahtumaks garaaži. Samuti on vajalik kärukonks ehitustõstukite ja teiste seadmete transportimiseks. Tööriistad on komplekteeritud nii, et saab teostada kõik vajalikud installatsiooni- ja paigaldustööd, hooldustööd ning testimised.Tööriistadest on olemas proffesionaalne Makita aku-lööktrell ja tavaline akutrell, seega eelistatakse sama sarja ja tootja tööriistu. Tööriistad on mõeldud ühele, kahest inimesest koosnevale paigaldusmeeskonnale. Spetsiifilisemad ja kallimad tööriistad/seadmed (näiteks võrgutester andmesidevõrgule, võrgugarantii tagamiseks, fiiberoptilise kaabli keevitusseade jne.) võetakse vajadusel rendile. Ettevõtte üks olulisemaid võtmetegureid on tehniline kompentents töötajatel.Selline asjaolu võimaldab käivituskuludelt märkimisväärselt kokku hoida. Eeskätt seeläbi, et alustades ettevõtlust ei ole tingimata vajalik palgata palju töölisi. Ettevõtte juhatusel on enesel piisav kompententsi pakutavate teenuste osutamiseks ja tööde teostamiseks. Vajalaik on vaid üks lisapaigaldaja ja raamatupidaja. Konkreetsete ideede elluviimiseks vajalikke vahendeid ja võtteid tutvustatakse alljärgnevates tabelites, mille hulka kuuluvad detailsed arvutused. Antud plaani koostades on lähtutud Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest, ärieetikast ja üldtunnustatud normidest. Alustaval ettevõttel ei ole kindlasti lihtne võrdlemisi tiheda konkurentsiga ärimaastikul läbi lüüa, kuid oleme leidnud võimalused seda siiski teha.Äritegevust planeerides on paika seatud ka kasumiprognoos järgnevaks kolmeks aastaks. Aastaga 2014 on planeeritud tekitada müügitulusid mahuga 35675 eurot, millest kasumi osakaal on ligi 8500 eurot. Teisel aastal on plaanis kasvatada käivet, kuid mitte suurendada oluliselt põhivaralisi ja tööjõu ressursse. Tegutsemise kolmandal aastal on võimalik prognoosida stabiilset ja kindlat positsiooni turul, seda eeskätt tänu teenuste kõrgele kvaliteedile ja meeldivale hinnapoliitikale. Olles endiselt väikeettevõte, jäädakse kliendi suhtes äärmiselt paindlikuks ja nimetatud asjaolu on oluline tegur püsiva kliendisuhte hoidmiseks. Diplomitöö käigus leidsid püstitatud eesmärgid ammendava ja ettevõttele väärtusliku lahenduse. Diplomitöö mahuks on 88 lehekülge, töö on koostatud eesti keeles, lisas toodud materjalid on diplomitöö illustreerimiseks (koosneb kuuest lisast) ning kasutatud kirjandus koosneb 29 allikast.
Piiratud juurdepääs
Autoettevõtte teenindusosakonna töökorraldus- ja klienditeenindusprotsesside parendamine United Motors AS Tartu esinduse näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lohuväli, Mikk; Aasjõe, Ülle
Lõputöö eesmärgiks on parendada UM Tartu esinduse klienditeenindaja tööprotsesse, mis suurendavad lõppkokkuvõttes ettevõtte kasumlikkust, efektiivset toimimist ja klientide rahulolu. Lõputöö on koostatud ajavahemikul 01.01.2013–15.05.2014. Lõputöös kirjeldatud klienditeenindaja tööprotsess on aluseks uue ja täiuslikuma tööjuhendi koostamisel. Lõputöö autori poolt koostatud voodiagrammid määratlevad tööprotsessi etapid ja nende õige järjestuse. Järgides BMW teenindusstandartide alusel koostatud voodiagramme kindlustatakse UM-i parim teenus kliendile ja efektiivne toimimine ettevõtte siseselt. Teenindusosakonna tööprotsesside parendamise vajaduse tingis suur töökoormus klienditeenindaja ametikohal ja teenindustööd mõjutavate tööprotsesside ebaefektiivne toimimine. Lõputöö tulemuseks on autori poolt väljapakutud parendused efektiivsema teenindusosakonna töö tagamiseks. Koostöös järelmüügiosakonnaga ja esinduse juhatajaga, saab rakendatud uuendusi töö käigus korrigeerida. „Kuigi iga üksikisik võib suuta välja töötada ainult oma ulatuses piiratud, inkrementaalseid innovatsioone, siis nende pingutuste summal võib olla kaugeleulatuv mõju“ [11:485]. Muudatused hõlmavad nii teeninduse- kui ka varuosaosakonna tööprotsesse, mis peaksid tagama teenindusprotsesside efektiivsema käsitlemise. Lõputöö kõige tähtsam muudatus on uue ametikoha loomine järelmüügiosakonda, mille tööülesanneteks saaks keretööde käsitlemine ja järelmüügiosakonna töö organiseerimine (sele13 lk 44). Kirjeldatud ametikoht vähendaks klienditeenindaja töökoormust ning võimaldaks panustada rohkem energiat järelmüügiosakonna töö koordineerimise peale. Kokkuvõttes peaks selline toimimine tagama efektiivsema töökorralduse ja suurema klientide rahulolu. Arvutuste osa eesmärgiks oli leida klienditeenindaja töökoormus ja võimalus tõsta teeninduse töö produktiivsust. Klienditeenindaja töökoormuse vähenedes tõusis teeninduse töö produktiivsus kaheksa protsenti, mis suurendas ettevõtte kasumit teenindustööde müügilt ligikaudu 2000 eurot kuus. Väiksema klienditeenindaja töökoormuse korral suurenes klientide rahulolu saadud teenuste eest ja mehaanikute ning klienditeenindajate tulemustasude suurus teenindusosakonnas. Lõputöös väljapakutud muudatuste elluviimisega alustati UM Tartu ettevõttes 2013. aasta märtsi kuus, mil loodi järelmüügiosakonda uus ametikoht. 2013. aasta augusti kuus delegeeriti loodud ametikohale keretööde ülesanded, vähendades sellega klienditeenindaja töökoormust. Väiksem klienditeenindaja töökoormus on andnud positiivseid tulemusi tööprotsessi läbimisel. Tõusnud on teenindustööde produktiivsus ja klientide rahulolu indeks.
Piiratud juurdepääs
COVID-19 pandeemia olukorrast tingitud juhtimise muutumine AS Alexela näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-17) Nurme, Helina; Aasjõe, Ülle
Ülemaailmne COVID-19 pandeemia on suuresti mõjutanud inimeste arusaamu ja mõtteviise. Üle aasta kestnud kriis on teinud digikultuuris suure hüppe. On hea, kui tuleviku perspektiivis saaks seda olukorda kasutada kui uut võimalust edasi liikumiseks ning saadud positiivsete kogemuste ära kasutamiseks. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas koroonapandeemia muutis keskastmejuhtide tööd ja milline mõju on sellel nende tulevikutööle. Eesmärgi täitmiseks püstitas autor kolm uurimisküsimust: 1. Kuidas pandeemia olukorras keskastmejuhid muutusi juhtisid? 2. Milliste probleemidega pidid keskastmejuhid toime tulema? 3. Kuidas muutub keskastmejuhtide tulevikutöö? Esimese uurimisküsimuse vastustest selgus, et kogu infojagamine ja koosolekud hakkasid toimuma veebikeskkonnas. Muudatuste perioodil pidid ettevõtte keskastmejuhid oma töötajatele pidevalt kommunikeerima hetkeolukorda. Lisaks hakkasid juhid oma alluvaid rohkem motiveerima, märkama ja tunnustama. Teine uurimisküsimus uuris, et milliste probleemidega pidid keskastmejuhid toime tulema. Analüüsi tulemustest selgus, et üheks suurimaks väljakutseks oli töötajate muudatustega kaasa tulemine. Selleks pidid juhid oma töötajaid rahustama ning seletama neile muudatuste vajalikkust. Valitsuse poolsed erinõuded sundisid kaubandusvaldkonda operatiivsemalt tegutsema. Tanklapoodide töö tuli kiiresti ümber korraldada. Kolmas uurimisküsimus uuris, kuidas muutub keskastmejuhtide tulevikutöö. Analüüsi käigus selgus, et kodukontoris töötamine kaalub tulevikus üle tavakontoris töötamise. Uus reaalsus ja normaalsus on, et ühes meeskonnas töötavad inimesed saavad seda teha ka siis, kui asutakse geograafiliselt erinevates paikades. Uurimistöös kavandatud ja rakendatud poolstruktureeritud intervjuu meetod võimaldas üldjoontes koguda andmeid uurimisküsimuste esmaseks lahendamiseks. Praeguse uurimuse põhjal ei pruugi olla kõik tahud ja aspektid välja toodud. Järgmistes uurimustes tuleks valimit suurendada ja metoodikat täiendada. Käesolev uurimus oli esialgsete andmete kogumine, mille põhjal saaks ette valmistada juba põhjalikuma uurimuse, et välja selgitada ettevõtte kõikide töötajate arvamus.
Piiratud juurdepääs
Digitaalse turunduse meetmed MiaStudio Tikandid OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-17) Allik, Laura; Aasjõe, Ülle
Kiiresti arenevas ühiskonnas peavad ettevõtjad olema valmis ärikeskkonnas muutustega kaasa minema. Digiturundus annab ettevõttele võimaluse üles leida enda kindel sihtrühm, kellele digiturundus suunata. Ilma digitaalsete kanalite ja meetmete ei pruugi ettevõtte uutele klientidele silma paista. Käesolev lõputöö teema sai alguse autori poolt sooritatud inseneripraktikatest MiaStudio Tikandid OÜ’s ja ka ettevõtte omaniku soovist laiendada kliendibaasi. Lõputöö eesmärk oli teha soovituslikud ettepanekud digitaalse turunduse meetmete kasutusele võtmiseks. Autor valis eesmärgi täitmiseks kombineeritud metoodika, kus kvalitatiivsete andmete kogumiseks viidi läbi poolstruktureeritud intervjuu, nii ettevõtte omanikuga kui ka kahe püsikliendiga. Kvantitatiivsete andmete kogumiseks valis autor statistikaameti andmebaasi, kus on näha infotehnoloogia kasutaja trende Eesti ettevõtete seas. Autor koostas ka turu-uuringu, kus analüüsi meetodiks oli klasteranalüüs ja klastri tunnuseks valis autor ettevõttes töötavate inimeste arvu. Intervjuust ettevõtte omanikuga selgus, et kuigi siiani ei ole rõhku pandud digiturunduse arendamisele ebapiisavate teadmiste tõttu, on omanik nõus võtma kasutusele uusi kanaleid ja meetmeid. Kuigi ettevõtte on algselt kogunud sotsiaalmeedia kanalil Facebook üle saja jälgija, ei ole alates 2019. aastast tehtud uuendusi. Autor toob ettepanekutes välja omanikule põhjaliku sotsiaalmeedia kanali Facebook’i uuenduste võimalused. Uuendatud kanal hoiab olemasolevaid jälgijaid ja loob aluse potentsiaalsete klientide tekkimisele. Statistikaameti infotehnoloogia kasutaja trendide põhjal Eesti ettevõtete seas koostas autor enda poolsed järeldused ja hinnangu kasutatavatest digiturunduse kanalitest ning vahenditest ettevõtetes. Autor lähtus andmete esitamisel töötajate arvust. Tulemuste põhjal selgus, et digiturunduse kanalitest eelistavad väike- ja keskmised ettevõtted pigem kodulehte, kuid suurettevõtted hindavad nii sotsiaalmeedia kui ka kodulehe olemasolu. Intervjuudest püsiklientidega selgus, et mõlemad väikeettevõtjad eelistavad digiturunduse kanalitel näha tehtud toodetest pilte ja teiste klientide hinnanguid. Autor toob ettepanekutes välja variandi kuidas luua koduleht, kus oleks püsiklientide poolt välja toodud kriteeriumid täidetud. Kodulehel peaks olema eraldi leht, mis on pühendatud tehtud töödele ja kus klient saab jagada enda tagasisidet teenuse kohta. Klasteranalüüsi kinnitas nii statistikaameti näitajaid kui ka intervjuude tulemused. Autori tulemused näitavad, et kuigi sotsiaalmeediast otsivad ka väikeettevõtted infot eelistavad nad sotsiaalmeedia kanalitele kodulehte. Kindlasti tuleb uuesti uurida statistikat kui seda on uuendatud, kuna pandeemia tõttu võivad trendid olla muutunud. Sarnaselt väikeettevõtetele selgus, et keskmise töötajate arvuga ettevõtted tellivad tooteid läbi kodulehe. Suurettevõtted aga tahavad, et oleks olemas nii sotsiaalmeediakanal kui ka füüsiline koduleht tellimuste sooritamiseks. Kolme analüüsi põhjal koostas autor ettevõttele soovituslikud kliendipersoonad, millest lähtudes saab ettevõtte ise valida endale meelepärase sihtrühma. Autor tõi ettepanekutes välja erinevad meetmed milleks on: digiturunduse koolituse läbimine, turundusmeetmestiku loomine, sotsiaalmeedia kanali Facebooki uuenduskuur, kodulehe loomine ja turunduslikud e-mailid püsiklientidele.
Avatud juurdepääs
Digiturunduskanalid Soome turul TUUB OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-20) Karro, Kristin; Aasjõe, Ülle
Digiturundus võimaldab ettevõtetel lihtsasti ning odavalt jõuda oma toodangu või teenusega välisturule. Selleks, et digiturundusega oma soovitud ekspordieesmärgid saavutada, on aga oluline kõigepealt välja selgitada, millised digiturunduskanalid valitud turul toimivad. Ettevõte TUUB OÜ soovis laieneda oma toodetega Soome turule. Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli pakkuda TUUB OÜle sobiv digiturunduskanal Soome turul kasutamiseks. Lõputöö teoreetilises osas andis autor ülevaate digiturundusest ning selle kasust ettevõttele. Seejärel analüüsis autor erinevaid Soome digiturunduse teemalisi uuringuid ning selgitas nende põhjal välja, millised olid populaarsemad digiturunduskanalid Soome turul. Autor andis kanalitest töös ka teoreetilise ülevaate. Seejärel valis autor populaarsemate kanalite seast TUUB OÜle Soome turu jaoks sobivad digiturunduskanalid. Lõputöö empiirilises osas piloteeris töö autor TUUBi jaoks valitud digiturunduskanalites reklaamkampaaniad. Seejärel analüüsis autor mõlema digiturunduskanali reklaamkampaaniate tulemusi ja võrdles neid omavahel. Saadud tulemuste põhjal otsustas autor, kumb kanal sobiks ettevõttele Soome turul kasutamiseks. Piloteeritud reklaamkampaaniate tulemusi analüüsides selgus, et Meta Ads kanali keskmine klikihind oli peaaegu 10 korda odavam kui Google Ads kanali keskmine klikihind, seega sai ettevõte Meta Ads kanalis väiksema eelarve eest suurema hulga kodulehe külastusi. Meta Ads kanalist tuli päevas keskmiselt 2,86 toodete ostukorvi lisamist. Google Ads kanali kampaaniatest ei tulnud aga ühtegi toodete ostukorvi lisamist kogu kampaaniate perioodi vältel. Samuti ei tulnud Google Ads kanalist kampaaniate perioodil ühtegi ostu, kuid Meta Ads kanalist tuli kampaaniate perioodil kokku 35 ostu. Aasta enne reklaamkampaaniate piloteerimist, tuli Soomest samal perioodil ainult üks ost, seega oli autori arvates näha, et Meta Ads digiturunduskanal töötas ettevõtte jaoks tõhusalt, kasvatades ettevõtte müüki. Autor viis läbi ka intervjuud ettevõtte tegevjuhiga. Esimene intervjuu viidi läbi enne kampaaniate piloteerimist, et selgitada välja tegevjuhi ootused tulemuste osas. Teine intervjuu viidi läbi peale kampaaniate piloteerimist, et selgitada välja, kuidas jäi TUUBi tegevjuht tulemustega rahule. Tulemustest selgus, et Meta Ads kanal vastas ettevõtte tegevjuhi poolt püstitatud eesmärgile. Ettevõtte tegevjuht mainis esimeses intervjuus, et tema loeks digiturunduskanali ettevõtte jaoks Soome turul toimivaks juhul kui konversioonimäär kanalis on esialgu vähemalt 0,1%. Google Ads konversioonimäär oli kogu perioodi vältel 0%, kuid Meta Ads kampaaniate konversioonimäär oli viimasel kampaaniakuul ehk aprillis 0,67%. Ettevõtte tegevjuht mainis peale kampaaniate piloteerimist läbi viidud intervjuus samuti, et jäi saadud tulemustega rahule. Lõputöö eesmärk sai täidetud. Reklaamkampaaniate tulemustest selgus, et Meta Ads kanal toimis ettevõtte jaoks Soome turul tõhusalt. Seega pakkus autor ettevõttele Soome turul edasiseks kasutamiseks Meta Ads kanali. Autor sai töö käigus vastuse ka teisele töö alguses püstitatud uurimisküsimusele, mille eesmärgiks oli välja selgitada, millised reklaamkampaaniad ettevõtte TUUB OÜ jaoks Soome turul kõige tõhusamalt töötavad. Selgus, et kõige tõhusamalt toimis ettevõtte jaoks viimasena loodud Meta Ads kampaania, mille sihtrühm erines teiste kampaaniate sihtrühmadest. Antud kampaania oli sihitud Soomes ainult naistele. Samuti oli kampaania vanusevahemikuks määratud 20.-60. aastased elanikud. Lisaks oli kampaania sihitud just neile inimestele, kes on omadustel või käitumiselt sarnased TUUBi kodulehte varasemalt külastanud inimestele. Seega toimis TUUBi jaoks Soome turul kõige tõhusamalt just sellise sihtrühmaga seadistatud reklaamkampaania. Tuginedes reklaamkampaaniate piloteerimise käigus saadud tulemustele ja tegevjuhiga läbi viidud intervjuudele on autori ettepanekud ettevõttele TUUB OÜ järgnevad: • Jätkata reklaamkampaaniate suunamist Soome turule läbi Meta Ads kanali ja jälgida ja analüüsida selle vältel tulemusi. • Teha koostööd Soome suunamudijaga. • Rakendada TUUBi Soome veebisaidil otsingumootoritele optimeerimist. • Juhul kui turundustegevus Soome püsib tegevjuhi jaoks piisavalt edukana, siis katsetada Soome kaupluses pop-up nurka TUUBi toodetega. Antud lõputööd oleks võimalik edasi arendada katsetades TUUBi jaoks Soome turul ettepanekutes välja toodud turundusmeetodeid ning analüüsida, kuidas mõjutavad need lehe külastatavust ja oste. Meetodite tulemuslikkust saaks analüüsida läbi Google Analytics platvormi võrreldes seda, kuidas muutuvad veebisaidi külastused ja ostud peale vastavate meetodite rakendamist.
Piiratud juurdepääs
E-poe kliendi ostukäitumist mõjutavad tegurid Hemtexi näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-16) Udam, Katariina; Aasjõe, Ülle
Käesoleva lõputööga sooviti saada ülevaade tarbijate interneti ostukäitumisest ning seda mõjutavatest teguritest. E-kaubandus on viimastel aastatel olnud ainult kasvavas trendis nii igas vanuses. Töös fokusseeriti interneti ostukäitumisele ning võrreldi neid ka generatsioonide kaupa. Kõige arenenum põlvkond internetis on Z-generatsioon, kuid kõige tulutoovam on Y-generatsioon. Läbi interneti ostlemine on mugavam ja kiirem võrreldes füüsilises kaupluses käimisega. Üheks suurimaks mureks veebipoodides on ostukorvide hülgamine ning töös toodi välja erinevaid põhjuseid, mis paneb tarbijaid nii käituma. Ostude pooleli jätmist mõjutavad tarbija individuaalsed tegurid kui ka muud välised tegurid. Ettevõttena saab mõjutada ostukäitumist funktsionaalse ning kasutajasõbraliku veebipoega. Ettevõtetel on oluline tunda oma klienti ning tagada tema rahulolu ja vajadused, sest sellega tagatakse suurim kasumlikkus. Empiirilise osa loomiseks tuli luua teoreetiline raamistik, milles käsitleti tarbija ostukäitumist ning seda mõjutavaid tegureid. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati kvantitatiivset meetodit. Küsitlus viidi läbi Hemtexi püsiklientide seas, kes on Hemtexi veebipoodi kasutanud. Küsitlus toimus Google Forms keskkonnas ning tulemuste põhjal tehti analüüs ning järeldused. Küsitlusest selgus, et peamiseks klientuuriks on inimesed vanuses 26-41, kuid nendele järgnevad 42-57 aastased. Enim kasutatakse e-poe kasutamiseks nutitelefoni. Veebipoodi eelistatakse füüsilise kaupluse asemel kõige rohkem mugavuse tõttu. Hemtexi e-poest ostetakse igast vanusegrupist kõige rohkem voodipesu, sellele järgnevalt sisustustekstiile (kardinad, dekoratiivpadjad, pleedid jne). Keskmine ostusumma püsiklientidel on kuni 50€ või 51-100€. Kauba kättesaamiseks eelistatakse enim kauplusest kättesaamist, järgmisena eelistatakse pakiautomaati tellimist ning kõige vähem kasutatakse kullerteenust. Broneerimisfunktsiooni „klikka ja tule järele“ on kasutanud ainult 16% vastanutest, kellest 90% on ka kaubale järele läinud. 69% vastanutest suundub Hemtexi e-poodi kindla vajadusega. Poolte vastanute ostuotsus sõltub brändile lojaalsusest, kuid 73% arvates tuleneb soodsaimast hinnast. 18% vastanutest jätab hinnangu või annab tagasiside peale ostu. 44% vastanute ostotsust mõjutab transpordi hind. 28% mõjutab maksmisviiside valik, enim eelistatakse maksmisviisiks pangalinki. 64% ostuotsust mõjutab toote kirjeldus ja pilt. Ostukorv on hüljatud enim just soovi tõttu, et näha füüsilist toodet enne ostmist (66% vastanutest). 38% jaoks on olnud põhjuseks kallis hind, 34%-l vajadus oma ostuotsus läbi mõelda. Impulssostu on teinud 50% vastanutest, peamiseks põhjuseks on olnud kampaania pakkumine. Impulssostule kulutatakse kõige rohkem kuni 50 eurot. Kliendid on rahul veebipoe visuaalsuse ning navigeerimisvõimalustega. Ostukorvi hülgab Hemtexi e-poes umbes 50% klientidest. Sellest tulenevalt tasub luua ostukorvile meeldetuletussüsteem, mille puhul teavitatakse klienti, kui toode on jäänud liiga kauaks ostukorvi. Registreerimata külastajate puhul tasub luua ajaline ostukorv, mille tulemusena ei unusta klient ära, et ta on sinna midagi lisanud. Umbes 40%-l vastanutest jääb ost tegemata kalli hinna tõttu. Hemtexil on pidevalt kampaaniad ning erinevaid pakkumised. Selleks, et klient ikkagi ostaks lõpuks toote, võiks ka soovikorvile lisada teavitussüsteemi, mis annab kliendile teate, kui mingile tootele on tulnud kampaania. Sellega tekitaks tarbijale uuesti ostuhuvi. Kuna ka peamiselt kasutatakse e-poe kasutamiseks nutitelefoni, tasub mõelda Hemtexi äpi loomisele. Broneerimise funktsioon „klikka ja tule järele“ ei ole hetkel väga populaarne püsiklientide seas, seda on kasutanud ainult 16% vastanutest. Väheste vastanute arvu tõttu ei saanud teha põhjalikku analüüsi funktsiooni kasutamise mugavusest. Sellest tulenevalt on tehtud ettepanek teha ettevõttel põhjalikum finantsuuring antud funktsiooni vajadusest ning kasumlikkusest. Hemtexi veebipoes saab tasuda deebet- ja krediitkaardiga, mille puhul tuleb andmed ise sisestada. Küsitlusest tuli välja, et enim eelistatuim makseviis on tasumine pangalingiga, sellest tulenevalt on ettepanek see võimalus klientidele luua. PayPal ning osamaksete võimalus muutub ajaga aina populaarsemateks maksmisviisideks, seetõttu mõne aja pärast tasuks teha uuesti uuring, kas klientidel on siiski veel huvi nende vastu. Umbes 50% igast vanusegrupist jõuab veebipoodi tooteni läbi uudiskirja. Sotsiaalmeedia kaudu (Facebooki postituste) jõuab umbes sama palju 26-41 aastaseid. Hemtexil ei ole Instagrami lehte, kuid statistikaandmete põhjal on selle äpi peamiseks kasutajagrupiks inimesed vanuses 25-34. Seetõttu oleks soovitus luua Eesti Hemtexil ka Instagrami leht. Lõputööle püstitatud eesmärk sai täidetud. Loodud on teoreetiline raamistik tarbijate interneti ostukäitumisest ning seda mõjutavatest teguritest. Kirjeldatud on lõputöö metoodikat ning andmete kogumist. Töös on välja toodud tarbijate ostukäitumist mõjutavad tegurid, peamised põhjused ostukorvi hülgamiseks ning olulised aspektid, mis peaksid olema funktsionaalsel veebipoel. Autor on välja toonud peamised järeldused ning nendest tulenevalt on tehtud ettepanekud Hemtexi e-poe klientide ostuprotsessi parendamiseks.
Piiratud juurdepääs
Ekspedeerija käsiraamat
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Suursoo, Jüri; Aasjõe, Ülle; Janno, Jelizaveta; Kalda, Tiina; Mägi, Tõnu; Kirsipuu, Viive; Nõuakas, Kati; Tulvi, Ain
Piiratud juurdepääs
Eksportturundus ja sihtturgude analüüs Metsis OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Kullamaa, Tõnis; Aasjõe, Ülle
Inimkonnal on terve eluea jooksul midagi üle aru ja midagi puudu olnud, alati on vahetamise, ostu ja müügiga kompenseeritud oma ressursside puudujääke. See on nii olnud sadu aastaid ja kestab siiani. Nii on turunduses ka riikidega – import ja eksport on väga tähtis. Mõistes seda detailsemalt, ettevõtjate tasandil, siis tänapäeva tihenda konkurentsi tõttu turul on vaja väga palju eristuda teistest toote- ja teenusepakkujatest. Vaja on on lisada originaalsust oma pakutavates toodetes, et silma paista klientidele ja tekitada neis soovi osta midagi unikaalset. Kuna Eestil puuduvad märkimisväärselt maailmas silmapaistvad metsatehnikaga tegelevad firmad, siis Metsis OÜ-l on üsna suur potentsiaal maailmas nähtavaks muutuda just tänu väiksele riigile omase lihtsuse ja konkurentidest kaks korda odavamate hindadega. Olles juba Venemaa turul sees, siis käesolevas töös uuriti alternatiive juhuks, kui Venemaa politiilise ebastabiilsuse tõttu peaks juhtuma, et Venemaa kehtestab Eesti ettevõtete jaoks piiranguid tulevikus. Vaadates Rootsi metsarohkust, tehnoloogilist taset ja poliitilist stabiilsust, otsustas autor just selle riigi kasuks. Töös uuriti erinevaid tähtsaid keskkondi mõlema riigi puhul, uuriti milline on riigi eluolud, millised on nõrgad ja tugevad küljed ja ka turulesisenemise barjääre. Töö käigus uuriti ettevõtete arvu riikides ja analüüsiti põhilisi konkurente. Kuna konkurendid on maailmas tuntud ja nii Venemaal, kui Rootsis esindatud, siis nende puhul ei ole suurt erinevust, kuhu riiki siseneda soovitakse. Põhilised erinevused on just riigi ülesehitusel ja elukorraldusel. Näiteks Venemaal lokkab korruptsioon ja puudub äriregistri sarnane infosüsteem. Samas on SRÜ riikides madalamad regulatsioonid kui Euroopa Liidus ja Venemaal, oma suuruse tõttu, põhjatu turg – nõudlus traktorite järele on suurem, kui Metsis neid valmis jõuab teha. Rootsi tugevuseks on heaoluriigina just stabiilne poliitika, tugevad ühiskonnatoetusprogrammid ja maailmatasemel tehnoloogia. Summeerides kokku kõik head ja halvad küljed nende riikide puhul ja tõlgendades ümber need hinnanguteks numbrite näol, näitas uuring, et turunduse ja traktorimüügi külje pealt on Venemaa turg siiski Metsise jaoks parem ja Rootsi ei ole kasumlikkuse poolest samaväärne. Saanud parema ülevaate nendest turgudest, saab Metsis OÜ keskenduda praktilisel tasandil turgudele sisenemisega, teades arvestada eelseisvate ohtude ja ka positiivsete külgedega. Jälgides oma kindlaid vaateid ja arusaamu ning firma eripärasid, on Metsisel suured võimalused eelseisvateks tehinguteks ja maailmapilti sisenemiseks, pakkudes ühtlasi konkurentsi oma rivaalidele ja rikastades turgu oma pakutavate toodetega.
Avatud juurdepääs
Ettevõtte tuntuse kasvatamine läbi turunduskanalite Kellabutiik OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Rohlin, Johanna; Aasjõe, Ülle
Tõhus turundus on tänapäeval üheks tähtsamaks aspektiks klientideni jõudmisel. Väga olulisel kohal on ka olemasolevate klientide hoidmine. Antud lõputöö uurimisprobleemiks oli ettevõtte puuduv teadlikkus sellest, kuidas jõuavad tarbijad ettevõtte poolt müüdavate toodeteni. Käesolev lõputöö koosnes kahest osast, millest esimene andis ülevaate ettevõtte mainekujundamisest, turundusest ning turundustegevusest, traditsioonilistest ja digitaalsetest turunduskanalitest. Täiendavalt käsitles autor ka tarbija ostukäitumist, sest digitaalsel turundusel on suur mõju tarbija ostukäitumisele. Antud teoreetilised alused on head sisendid edasise analüüsi tegemisel, saavutamaks lõputöö eesmärki. Lõputöö empiiriline osa koosnes ettevõtte ülevaatest, sihtrühmast ning töö autori poolt koostatud kvantitatiivse veebiküsitluse tarbijauuringu tulemustest ja selle klasteranalüüsist, mille eesmärgiks oli välja selgitada efektiivsemad turunduskanalid sihtrühmade jaoks. Täiendavalt sai autor informatsiooni ettevõtte kliendibaasist ning peamisest sihtgrupist, kuidas satutakse ettevõttesse ostlema, kui rahul on kliendid ettevõttega ning tagasiside ettevõttes oleva sortimendi, teeninduse ja ostumugavuse kohta. Tarbijauuringus selgus, et ettevõttepoolne eeldus sihtrühmale vastas tulemustele. Läbi tulemuste tekitati klastrid ehk sihtrühmad vastavalt vanusegrupile ning kleidi ostu eesmärgile. Esimene sihtrühm koosnes 15-24 aastastest noortest, kes otsivad kleiti kooli lõpuaktuste, kooliürituste- ja sünnipäevadeks. Teine sihtrühm koosnes 25-34 aastastest naistest, kes otsivad kleiti sünnipäeva-, pulma- ja firmaüritustele. Kolmas sihtrühm koosnes 35+ aastastest naistest, kes otsivad kleiti firmaürituste-, pulma- ning sünnipäevadeks. Uuringu tulemustest selgus, et suur hulk vastanutest on kõikides sihtrühmades jaotunud Harju, Tartu ja Pärnu maakonna vahel. Kõik sihtrühmad soovivad pidulikku kleiti soetada kodumaisest kauplusest kohapealt ning positiivseks aspektiks on ka e-poe olemasolu. Selgus, et peamiselt ollakse nõus ostma ettevõtte hinnaklassis olevaid pidulikke kleite. Tarbijauuringu tulemusena on näha, et traditsioonilistest turunduskanalitest on esimese sihtrühma jaoks reklaamtahvlid ning postrid turunduskanalina mõõdukalt tõhusa tulemusega, nii teise kui ka kolmanda sihtrühma jaoks on trükimeedia turunduskanal mõõduka tõhususega ning postkasti kirjad on kolmandas sihtrühmas samuti üsnagi arvestataval kohal. Digitaalsetest turunduskanalitest peetakse kõige tõhusamaks Facebooki pidulike kleitide reklaamimisel, eriti teises ning kolmandas sihtrühmas. Instagram on samuti üks kõige tõhusamast turunduskanalist, seda just eriti esimese ning teise sihtrühma jaoks. Ettevõtte kodulehe turunduskanali tõhusus ei erine oluliselt sihtrühmade vahel, ehk veebilehekülge peetakse kõigis sihtrühmades üsnagi võrdselt tõhusaks turunduskanaliks pidulike kleitide reklaamimisel. Sotsiaalmeedia mõjuisikuid hindasid esimeses sihtrühmas märkimisväärne osa kõige tõhusamaks turunduskanaliks ning ka turunduskanal TikTok oli esimese sihtrühma jaoks mõõdukalt populaarne. Uuringus selgus, et pidulikke kleite müüval ettevõttel tasub keskenduda laia valikuga atraktiivsetele kleitide pakkumisele, erinevatele hinnaklassidele, suurepärasele klienditeenindusele ja kasutajasõbralikule e-poe- ja veebileheküljele, maksimeerides kõikide sihtrühmade rahulolu. Suurimad probleemid piduliku kleidi otsimisel ning ostmisel on kõikide sihtrühmade arvates sobiva lõike puudumine ja liiga kallis hind. Uuringu tulemusest oli näha ka seda, et Kleidibutiik on kõikide sihtrühmade vastanute vahel üsnagi tuntud pidulike kleitide jaemüügi pood. Uuringus selgus ka tõsiasi, et jaemüügipood Dresshouse on Kleidibutiigi jaoks üheks suurimaks konkurendiks. Enamus sihtrühma vastanute arvates on Kleidibutiigis meeldiv klienditeenindus ning ettevõte on usaldusväärne. Samuti kiideti sortimendi valikut ning tihtipeale on soovitatud ettevõtet edasi tuttavatele. Suurimateks probleemideks Kleidibutiigis on esimese sihtrühma arvates puudulik valik e-poes võrreldes kohapealse valikuga ning ebasobiva pikkusega kleidid. Teise sihtrühma arvates on e-poe tagastamisprotsess ja e-poes kleitide leidmine üsnagi keeruline puuduliku filtreerimissüsteemi tõttu. Kõikides sihtrühmades arvati, et ettevõte asub liiga väikesel äripinnal, mis teeb külastamise pisut ebamugavaks. Peale tarbijaanalüüsi ning järeldusi tegi autor ettepanekud Kleidibutiigile ehk Kellabutiik OÜ ettevõtte omanikule: • panna rõhk hooajati kindlale sihtrühmale pidulike kleitide reklaamimisel nii Facebookis kui ka Instagramis, tehes atraktiivseid pakkumisi potentsiaalsetele ja olemasolevatele klientidele; • kasutada noorema sihtrühmani jõudmiseks rohkem mõjutajaturundust ning samuti proovida reklaamimist videoturunduse näol, näiteks läbi turunduskanali TikTok; • jätkata ettevõtte kodulehe pidevat uuendamist, pakkudes klientidele toodetest ka videoid; • keskenduda mitmesuguste peokleitide sisse ostmisele, mis oleksid asjakohased kõikide sihtrühmade seas ning sobilikud erinevatele üritustele; • pikendada või tekitada regulaarsed füüsilise poe lahtiolekuajad vastavalt hooajale; • laiendada või kolida suuremale äripinnale; • pakkuda püsikliendiprogrammi olemasolevate klientide jaoks; • parendada e-poe tagastussüsteemi; • parendada veebilehte veelgi kasutajasõbralikumaks, lisades juurde filtreerimissüsteemi; • osta sisse õmblusteenust klientide ostumugavuse parendamiseks. Tuginedes tehtud tarbijauuringule sai ettevõte teadlikumaks, läbi milliste turunduskanalite satuvad erinevad sihtrühmad ettevõttesse ostlema. Lõputöö eesmärk sai täidetud, andes tervikliku ülevaate Kleidibutiigi brändist, selle tuntusest ning tõhusamatest turunduskanalitest. Uuringu järeldused ja sellest tulenevad ettepanekud on ettevõtte omanikule kasulikud, aidates väikeettevõttel laieneda edukamaks ettevõtteks peokleitide jaemüügi turul. Töö autor soovib tänada Kellabutiik OÜ ettevõtte ehk Kleidibutiigi omanikku ja juhatuse liiget Kerli Alast ning koolipoolset juhendajat Ülle Aasjõe põhjaliku juhendamise eest.
Piiratud juurdepääs
Garantiiosakonna tööprotsesside täiustamine vastavalt Toyota garantiiprotseduuridele Amserv Auto AS Järve näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Laev, Lauri; Aasjõe, Ülle
Käesolev lõputöö on koostatud eesmärgiga teha kindlaks Amserv Auto AS garantiiosakonna tööprotsessides leiduvad probleemid ning leida nendele lahendused. Töö kirjutamise ajal muutusid Toyota garantiitingimused, mille alusel lühendati garantiitööde menetlemise aega, tõstes veelgi käsitletava teema aktuaalsust. Praktilise töö käigus ettevõtte garantiiosakonnas töötades selgus, et garantiitööde menetlemiseks puuduvad konkreetsed protsessijuhised sellega tegelevatel osakondadel ning töö tegemisel lähtuti vaid Toyota garantiitingimustest. Probleemi lahendamiseks kaardistasin kõigepealt garantiitöödega kokku puutuvate osakondade tegevused ning selle põhjal koostasin vastavad garantiijuhtumi menetlemise protsessid voodiagrammi abil. Garantiiosakonnas on voodiagrammina kasutusele võetud autori poolt koostatud garantiiga vahetatud osade ladustamise protsessijuhis. Selle tulemusel on olemas selge ülevaade garantiivaruosade laoseisust ning ladustamise protsessiks kuluv aeg on keskmiselt kaks korda lühenenud. See on reaalne praktiline näide protsesside parendamisest voodiagrammi rakendamisel. Voodiagrammidena koostatud garantiijuhtumi menetlemise protsessijuhised pole veel ettevõttes kasutusele võetud, kuid näitavad garantiiga vahetatud osade ladustamise protsessi rakendamise positiivsete tulemuste valguses selget potentsiaali. Siiski on enne tarvis selgitada protsessi puudutavatele töötajatele voodiagrammide põhimõtet ning eesmärke, et protsessijuhised edukalt toimima hakkaksid. Lõputöös koostatud protsessijuhised on rakendatavad Amserv Auto AS garantiitööde menetlemisel, vähendamaks Toyota Baltic AS-i poolseid rahalisi nõudeid garantiitingimuste täitmata jätmisel ning tõstes töö efektiivsust, kvaliteeti ning kliendirahulolu.
Piiratud juurdepääs
Info liikumise parendamine AS Tallink Duty Free logistikakeskuses
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Tarkus, Elina; Aasjõe, Ülle
Paljud laod kannatavad informatsiooni piiratud liikumise all. See tähendab, et konkreetse üksuse soovid ei ole teada kõikidele osapooltele. Sellise olukorra üheks põhjuseks on ettevõttes toimiva infosüsteemi ja –tehnoloogiate puudumine. Infosüsteeme ja –tehnoloogiat oskuslikult kasutades on võimalik logistilisi operatsioone tõhusamaks muuta. Lõputöö „Info liikumise parendamine AS Tallink Duty Free logistikakeskuses“ eesmärgiks oli teha ettepanekuid dokumentide ja info kiiremaks ja tulemuslikumaks liikumiseks Tallinki logistikakeskuses. Selle saavutamiseks tutvus autor erialaste väljaannetega ja juhenditega ning viis läbi uurimuse. Käesoleva lõputöö probleemiks püstitas autor AS Tallink Duty Free informatsiooni aeglase liikumise logistikakeskuses, mille tõttu ei suudeta täita kliendi tellimusi täielikult või ei saa tellitud tooteid klient üldse. Autor püstitas tulemusteni jõudmise meetodina uurimusküsimused, millele ta töö koostamise käigus vastused leidis. Uurimisküsimused on nimetatud töö sissejuhatuses. Probleemi uurimiseks rakendas autor kvalitatiivset võrdlusanalüüsi, mille käigus viis läbi vaatluse ning kasutas ettevõtte tööd reguleerivaid dokumente. Vaatlused olid abiks tuvastamaks ettevõttes informatsiooni ja dokumentide käsitlemisel toimuvad protsessid ning neis esinevad kitsaskohad, et leida ettevõttele parim lahendus. Lõputöös selgus samuti, et informatsiooni ja dokumentide ebakorrektse liikumise tõttu laevade varustamisel, tekib probleeme ka kaupade käsitlemisega seotud tööprotsessides. Protsessid sisaldavad tegevusi, mida saaks muuta kiiremaks, kui kasutusel oleks skanner ning kui eemaldada protsessidest väärtust mitteloovad tegevused. Komplekteerimise kiirust mõjutab laos kaupade hoiukohtade valik. Noppetöö efektiivsemaks muutmiseks ning vigade vältimiseks on ka teisi võimalusi. Näiteks kaubaartiklid, mis erinevad üksteisest vähesel määral tuleks tähistada värvidega. Dokumentide kadumise probleemi lahendaks laevades skannerite kasutusele võtmine. Skannerite kasutamine aitab muuta tööprotsessi ka kiiremaks, sest see võimaldab tellitud kaubad/alused skaneerida ja saateleht tellitud toodete ja nende kogustega on seejärel skanneris kuvatav. Kvaliteetse teeninduse tagamiseks on oluline tagada protsesside katkematu voog ning mõistmine, et iga ettevõtte osakond mängib olulist rolli kvaliteetse ja rahulolu pakkuva lõpptulemuse saavutamisel. Parendusettepanekute sisseviimisega ettevõtte logistikakeskuse töösse paraneb operaatorite kui ka komplekteerijate töö kvaliteet. Tõhusale igapäevasele infovahetusele aitab kaasa kvaliteetne töö tänu millele on tagatud ettevõtte klientide tellimuste õigeaegne ning korrektne täitmine. Autor andis oma tööga selged ettepanekud, kuidas on võimalik tõsta infoliikumise kiirust ja kvaliteeti logistikakeskuses ning see omakorda parandab ettevõtte mainet.
Piiratud juurdepääs
Inimressursi planeerimine ebaühtlaste kaubavoogude käsitlemisel Havi Logistics OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Paglant, Heigo; Aasjõe, Ülle
Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli kirjeldada ja analüüsida inimressursi planeerimist ebaühtlastes kaubavoogudes HAVI Logistics OÜ-s ja võimalusel pakkuda välja lahendusi paremaks inimressursi kasutamiseks. Uurimisstrateegia, millega autor oma töös teemakäsitlusele lähenes oli juhtumiuuring. Eesmärgi saavutamiseks kasutas autor kvantitatiivse andmekogumismeetodina aegridade analüüsi ja kvalitatiivse andmekogumismeetodina dokumentide sisuanalüüsi. Lõputöö tulemusele aitasid kaasa ettevalmistatud uurimisküsimused, millele autor töös vastused leidis. Lõputöö esimese osa eesmärk oli antud töö teoreetilisel teemakäsitlusel selgitada inimressursi mõistet, selle juhtimist, planeerimist ning millised mudelid ja meetodid sobiksid kasutamiseks ebaühtlastes kaubavoogudes. Lisaks tõi autor välja seadusandlikud piirangud, mis puudutasid töö- ja puhkeaega inimressursi planeerimisel. Teises osas andis autor esmalt ülevaate HAVI Logistics OÜ ajaloost, ettevõtte struktuurist, põhi ja laiendatud tegevustest, kvaliteedi juhtimisest, et paremini mõista ettevõtte tegevusi ja positsioneerimist turul. Sellele järgnes metoodilise osa kirjeldus, kus selgitas autor, miks juhtimiuuring on antud töös ainuõige uurimisstrateegia. Töös on kasutatud nii kvalitatiivseid, kui kvantitatiivseid meetodeid. Kvantitatiivse uurimismeetodina kasutatud aegridade analüüs aitas uurida, kuidas käimasolevad tegevused või sooritused muutuvad ajateljel. Kvalitatiivse uurimismeetodina kasutas autor dokumentide sisuanalüüsi aegridade analüüsi tulemuste täpsustamiseks ja selgitamiseks. Kolmandas osas autor analüüsis kaubavooge ja inimressursi planeerimist ettevõttes. Autor kasutas mõõdikuna kasti, mille all on mõeldud logistikapakendit ehk laos käsitletavat ühikut olenemata selle kujust ja suurusest. Ühikuks võib olla kaubaalus, hulgipakend ja osade tootegruppide kohtselt ka jaepakend. Aegreana võrreldi 2014 ja 2015 andmeid leides keskmise kastide arvu kuus, standardhälbe ja standardhälbe protsendi, mille tulemusel selgus, et kaubavood on aastate lõikes stabiilsed. Standarhälve protsent keskmisest on mõlemal võrreldud aastal 6,3%. Järgnevalt võrdles autor jaotuskeskuste ja osakondade tasandil läbivad kaubavoogusid. Võrdlusperiood 2015 kaubamahud ning analüüsi tulemusel selgus, et kahes jaotuskeskuses käsitletakse võrdselt 50% kogumahust ning osakondade standarhälbe protsent keskmisest kastiarvust kuus on erinev jäädes vahemikku 5-16%. Kaubavoogudest tuleneva inimressursi analüüsimise esimese osana kirjeldas autor inimressursi planeerimise tervikprotsessi ettevõttes toetudes teoreetilisele osale. Töös keskendus autor sisemisele inimressursile ja selle vajaduse määramisele tulenevalt kaubavoogudest. Järgnevalt analüüsis autor kaubavoogude ja inimressursi otsest seost aegreana kirjeldades seda joongraafikul. Tulemusest järeldub, et osadel perioodidel ei ole kaubavood ja inimresurss sünkroonis. Üle- ja alatundide analüüsil selgus, et ettevõttes 2015. aasta andmetele toetudes oli võimalik ressurssi paremini suunata ning alatunde ületundide vähendamiseks kasutada. Eraldi toob antud peatükis autor välja tootlikkused erinevates osakondades ja ettevõttes tervikuna. Tootlikkus on mõõdetud kasti tunnis, mis annab edasiste järelduste ja ettepanekute tegemisel võimaluse prognoosida inimressursi vajadust tulenevalt kaubavoogudest. Puhkuste analüüsimisel selgus, et puhkused ei ole ajatatud aastale tulenevalt kaubavoogudest. Töö neljandas osas toob autor välja mitmed ettepanekud, mis aitaksid kuluefektiivsemalt sisemist inimressurssi juhtida: • Puhkuste jaotamine aastaks puhkuste ajakava koostamisel Joongraafikul on välja toodud silutud puhkused, mis annaks stabiilsuse inimressursi vajaduse kohta kuude lõikes • Strateegiline mudel koondvaatega inimressursi vajadusest ettevõttes, mis annaks tervikpildi ettevõtte inmressursi vajadusest kaubavoogudes • Matemaatilised mudelid päeva ja kuukohtsete vaadetega igapäevasest planeerimisest osakondade lõikes võimaldades õigeaegselt ja paindlikumalt inimesi ettevõtte siseselt ümber jagada. Lähtudes antud lõputöös käsitletud teemast ja lõputöö käigus tehtud järeldustest ja ettepanekutest on nende praktikas rakendamisel võimalik HAVI Logistics OÜ-s inimressursi planeerimist ebaühtlastes kaubavoogudes paremini ja efektiivsemalt kasutada. Tulevikku suunatult on mõistlik autori mudelid lihtsustada ja veebilahendusena kasutusele võtta, kus andmed on koondatud ühte kohta. Tänane lahendus andmevahetuses erinevate failide vahel seab mõningad piirangud. Lisafunktsioonina näeb autor töötajatele ligipääsu võimaldamisega töögraafikutele läbi veebikeskkonna, kus muudatused ja kokkulepped on jooksvalt kajastatud.
Piiratud juurdepääs
Klaasipesuvedeliku tankla turundusplaan OÜ Siris näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Ots, Harri; Aasjõe, Ülle; Risto Vanatoa
Käesoleva lõputöö eesmärk on luua toimiv turundusplaan, mille kohaselt saab väikeettevõte käivitada unikaalse toote- klaasipesuvedeliku tankla ja välireklaami kandja- projekti. Põhieesmärgiks on luua uus väljund unikaalsele välireklaami kajastamisele. Projekti idee on käivitada klaasipesuvedeliku tankla kontseptsioon, kus tõstetakse teenuse väärtust ja luuakse kaasaegsed välireklaami võimalused. Töö käigus on põhjalikult analüüsitud nii reklaamituru olukorda antud valdkonnas, kui klaasipesuvedeliku pakkujate osas. Esimene peatükk kirjeldab Siris OÜ tegevuskeskkonda ning analüüsib kõiki mikrokeskkonna faktoreid. Põhjalikult on kirjeldatud klaasipesuvedeliku tankla konkurente, kliente, turgu ja tarnijaid nii klaasipesuvedeliku kui reklaami vaatenurgast. Teises peatükis annab autor ülevaate ettevõtte Siris OÜ hetkeolukorrast. Analüüsitakse personali koosseisu ja ettevõtte portfelli. Lisaks kirjeldatakse ettevõtte finantsvõimekust ja võimalusi projekti elluviimiseks. SWOT analüüsis tuuakse välja ettevõtte tugevused, võimalused, nõrkused ja ohud. Kolmas ja ühtlasi ka olulisem peatükk selgitab ettevõtte ja tankla eesmärke. Lähtudes kogutud infost leitakse kõige mõistlikum turundusstrateegia tankla projekti elluviimiseks. Ühtlasi hõlmab peatükk taktikalist tegevuskava 4P-d ja finantsprognoose, mis annavad investorile ülevaate tankla tasuvusest. Peatüki lõpus hindab autor projekti riskifaktoreid ning seab tegevusplaani riskide rakendumisel. Töö tulemusena selgub, et ettevõtte Siris OÜ peamiseks eesmärgiks oleks keskendumine vaid välireklaami müügile, tegevuse fokusseerimiseks ja killustamise vältimiseks on mõistlik hakata klaasipesuvedeliku tanklat edasi frantsiisima ja kogu vedeliku müügist saadava tulu saab frantsiisiv investor. Tasuvusanalüüsiga leiti, et investeerides tanklasse, teenides sellega kogu klaasipesuvedelikust saadava tulu ning 10% reklaamimüügilt, saab investor investeeritud raha tagasi vähemalt 3,8 aastaga. Analüüsitud on ka riskifaktoreid. Põhiliseks riskifaktoriks on Siris OÜ vähese kogemusega müügitöötajad, kes vajavad väljaõpet ja vajadusel tuleb juurde värvata kompetentseid müügimehi. 34 Kuna tankla keskendub väiksele turusegmendile ning eristub konkurentidest, siis kasutatakse projekti käivitamiseks fokusseeritud ehk turuniši strateegiat. Et tänases ettevõtluskeskkonnas läbi lüüa on vaja eristuda konkurentidest, teada kliendi vajadusi ja turgu ning pakkuda uusi ja paremaid lahendusi. Lõputöö tulemusena selgus, et klaasipesuvedeliku tankla projekt ongi selles osas unikaalne ja uuenduslik, kuna konkurentidest eristumiseks pakub tankla projekt reklaami suunamist segmendi põhiselt, lisaks saab tankida vaja mineva koguse, mis ei jäta kohustust pakendi ladustamiseks või likvideerimiseks. Käesolev lõputöö annab põhjaliku ülevaate klaasipesuvedeliku tanklate projektist, eesmärgiga luua ettevõttele Siris OÜ oma uudne välireklaami lahendus ja anda investoritele unikaalne investeerimisvõimalus, luues ühtlasi klientidele keskkonnasõbralikuma ning mugavama viisi klaasipesuvedeliku tankimiseks.
Piiratud juurdepääs
Kliendirahulolu uuring AS Saku Metall Uksetehas näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Ojasild, Annika; Aasjõe, Ülle; Terje Alliksoo
Käesoleva lõputöö autori eesmärgiks oli analüüsida kliendirahulolu uuringu tulemustele tuginedes klientide tundeid ja rahulolu seoses AS Saku Metall Uksetehasega ning teha ettepanekud ettevõtte juhtkonnale klientide rahulolu ja soovitusindeksi tõstmiseks.
Piiratud juurdepääs
Klienditoe protsesside analüüs ja efektiivistamine läbi CRM ettevõttes Havi Logistics OÜ
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Ahtijainen, Veronika; Aasjõe, Ülle
Suur osa ettevõtteid ei vaevu tegelema kliendirahuloluga ning ei adu, kui märkimisväärset kahju võib tuua rahulolematu klient. Koos olemasoleva kliendi kaotamisega võidakse ilma jääda ka potensiaalsetest klientidest, kelleni on jõudnud halb tagasiside läbi tutvuste või armutult jahvatava sotsiaalmeedia. Lõputöö koostamise käigus viis autor ennast põhjalikult kurssi Havi Logistics OÜ klienditoe üksuse tööga. Kuna tegemist on üsna värskelt loodud osakonnaga, mis ettevõtte strateegiast lähtuvalt peab teenima kliendi huve, siis tekkis autoril omajagu mõtteid, kuidas läbi CRM mudeli tõhustada tööd veelgi klientide kasuks. Töö teoreetiline osa selgitab informatsiooni logistika ja CRM mõisteid ning nende omavahelist seost. Samuti toob välja klienditeeninduse rolli logistikas ja tüüpilised vead logistika klienditeeninduses. Logistikateenust pakkuvas ettevõttes on peamine täpselt ja kiirelt edastada informatsiooni klientidele nende kauba või teenuse liikumise kohta, seega on teoreetilises osas välja toodud ka CRM strateegia ja käsitletud kahte olulist poolt, kelleks on kliendid ja teisalt ettevõtte personal. Töös välja toodud CRM mudeli põhjal, mis koosneb seitsmest etapist, oli hea autoril analüüsida tegevusi ning teha parendusettepanekuid. Ettevõtte klienditoe üksuse CRM analüüsi põhjal täheldas autor mitmeid puudujääke. Ettepanekud autori poolt oleks: · Andmebaasi kasutuselevõtt ja täiendamine DC Infosüsteemis · E-postiga saadetud pretensioonide registreerimine DC Infosüsteemi · Motivatsiooniprogramm laotöötajatele isikuliste vigade vähendamiseks Esmalt ei kasutata olemasolevat kliendiandmebaasi. Andmebaas on jäetud uuendamata ning igal klienditeenindajal on enda jaoks paberile märgitud nimekiri kontaktidest. Autori ettepanekul tuleks andmebaasis olevaid andmeid uuendada ning täiendada. Lisada tuleks eelkõige taarainventuuri 41 kontaktisik, et pood enne sündmust saaks märkida inventuuri ajal vahetuses oleva isiku koos telefoninumbriga. Järgmiseks kitsaskohaks on tehtavad aruanded. Paljud poed saadavad pretensioonid klienditoe üksuse e-posti aadressile ning need jäävad sisestamata ja tehtavates aruannetes ei kajastu. Hetkel ei oma ka aruanded muud funktsiooni, kui finantsosakond saab sealt kätte rahalist poolt puudutava informatsiooni. Autori arvates võiks aruandeid põhjalikult töödeldes jõuda parema töökorralduse tulemuseni, nagu näiteks saaks teha statistikat, palju ühte või teist tüüpi vigu esineb, ka isikuliselt oleks võimalik teha aasta kokkuvõte vigadest ning töötajate motivatsiooniks kuulutada igal aastal välja parim laotöötaja, keda premeerida. On ju tõsiasi see, kui töötaja on motiveeritud ja rahul, siis teeb ta oma tööd tulemuslikumalt, mis mõjutab omakorda kliendirahulolu. Lõputöö eesmärgiks oli ettevõtte Havi Logistics OÜ klienditoe osakonna töökorralduse analüüs ja võimaluste otsimine läbi CRM mudeli, et osakonna tööd veelgi tõhusamaks muuta. Kui CRM mudeli põhjal viia läbi parendused, siis muudab see ka efektiivsemaks kogu ettevõtte tegevust kliendisuhete juhtimise seisukohast ning lõputöö on täitnud oma eesmärgi.
Piiratud juurdepääs
Komplekteerimise efektiivsuse tõstmine MAXIMA Logistikakeskuse näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Liepinš, Erik; Aasjõe, Ülle
Käesolevas lõputöös keskendus autor Maxima Logistikakeskuse kauba komplekteerimise efektiivsuse tõstmisele. Probleemiks on see, et lao tarkvara koostab tellimusi valesti: kauba komplekteerimise järjekord on vale ja komplekteerija peab kulutama palju aega selleks, et paigutada kaup alusele õigesti ja selliselt, et raske kaup ei vigastaks teist kaupa mis on väiksem ja pehmem kuid oli aluse peale võetud ennem. Samuti mõned kaubad on asetatud hoiukohtadele valesti (raske kaup oli asetatud teisele korrusele) ja komplekteerija peab kulutama aega, et kaup sealt kätte saada. Selle probleemi tulemusena on komplekteerimise aeg kõrge, komplekteerijad teevad palju vigu ja järelikult kaup ei lähe välja õigeks ajaks. Lõputöö põhieesmärgiks oli ettevõttele vastavate ettepanekute tegemine, mis soodustaks kauba komplekteerimist muuta paremaks ja efektiivsemaks. Andmete kogumise meetodiks oli kombineeritud juhtumiuurimus mis jagunes kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks uurimismeetodiks. Kvalitatiivse meetodi abil oli tehtud vaatlus. Vaatluse andmete põhjal olid koostatud iga kauba komplekteerimise tsooni vaatluspäevik ja selle päeviku põhjal autor koostas voodiagrammid, kus olid kaardistatud kauba komplekteerimise protsessid igas tsoonis, nende kitsaskohad ja kui palju aega komplekteerija kaotab nende lahendamiseks. Siis autor kirjeldas ideaalse kaubakomplekteerimise protsessi igas tsoonis, et näidata kuidas see peab ideaalis välja nägema ja kui palju aega on võimalik sellega säästa. Kvantitatiivse meetodi abil olid tehtud iga kauba komplekteerimise tsooni kahe tasandise ABC analüüs (ringluskiiruse ABC ja kaalu ABC analüüs) ja XYZ analüüs ja pärast oli koostatud ABC/XYZ maatriks, et välja selgitada millised kaubagrupid on kõige suure kasumiga, millised on stabiilse nõudlusega ja millised ei ole. Pärast seda hakkas autor tegema sügavama ABC analüüsi, et leida kui palju kaupa A ja B rühmast on keskmiselt igas saatelehes ja tellimuse keskmist kaalu. Ringluskiiruse ABC analüüs näitas, et igas kauba komplekteerimise tsoonis A ja B rühma tooted moodustavad keskmiselt 94,3% tervest mahust. Kaalu ABC analüüs näitas et A ja B rühma tooted moodustavad keskmiselt 94,2% tervest kaalust igas tsoonis. ABC/XYZ maatriksi järgi on nähtav, et enamus kaubagrupid igas tsoonis olid kas väga stabiilse (31,1%) või keskmisega nõudlusega (41,1%). (Tabel 1,2 ja 3). Saatelehe ABC analüüsist selgus, et keskmiselt ühel saatelehel on 74,6% toodetest kuluvad A ja B rühmale ja tellimuse keskmine kaal igas tsoonis on üsna suur. Arvestades kõike ülaltoodud andmeid autor jõudis järelduseni, et komplekteerimise käigus väga suure tõenäosusega komplekteerija võtab peale kaupa mis kulub kas A või B rühmale ja see kaup on raske. Kuna nende rühmade osakaal on tunduvalt suur ja hoiukohad laos on hetkel ühe ja samade parameetritega siis on samuti suur tõenäosus, et teisel korrusel asub A või B rühma kaup ja see on raske. Nende andmete alusel autor pakkub välja selliseid ettepanekud nagu: 1) Muuta kauba komplekteerimise tüüp (Lihtkomplekteerimine – masskomplekteerimine) 2) Hoiustada A ja B kaubagrupe esimesel korrusel 3) Tõsta alla teise korruse riiulid 4) Lisada uut TÜ klassi teisele korrusele 5) Luua uus ametikoht (inspektor) Autor on veendunud, et käesolevad ettepanekud aitavad kaasa märkimisväärsele kauba komplekteerimise efektiivsuse tõstmisele ja selle abil ettevõte muutub rohkem konkurentsivõimelikumaks ja seeläbi klienditeenindustase tõuseb, mis on kindlasti ühe kasvava ja areneva ettevõte eesmärgiks.
Piiratud juurdepääs
Kontoritöö probleemide kaardistamine protsesside analüüsi kaudu Cella Transport OÜ näitel
(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Karjus, Kauri; Aasjõe, Ülle
Analüüsi tulemusel, mille sisendiks oli protsesside kaardistamine, selgitati välja esinevad probleemid ning pakkuti välja lahendused. Kokkuvõtvalt öeldes leidis autor, et Cella Transport OÜ-s esinevald järgnevad probleemid: • Ekspedeerimisprogramm Markus Xspedil puudub info sissekande süsteem • Enda masinapargi kulusid ei kajastata Markus Xspedis • Itaalia osakonnal puudub tööjagamise süsteem • Info liikumine ettevõtte siseselt on takistatud • Tagasiside klientidele on puudulik • Ekspedeerijad pole pidevalt tööga koormatud • Terminalidega on suhtlus liiga aeglane • Terminali kauba kokkuvedu on aeglane ja ebausaldusväärne • Vedaja leidmine võib olla liiga pikk protsess • Kõik töötajad ei oska lugeda hinnakirju Eelnevalt mainitud probleemidele pakkus autor välja järgmised lahendused, mis peaksid aitama probleeme ettevõttes lahendada: • Ühtse info sissekande süsteemi juurutamine ekspedeerimisprogrammi Markus Xsped • Määrata töötajatele konkreetsed ülesanded ja vastutusalad • Määrata vastutusalad Itaalia osakonnas regiooniti • Standardiseerida info liikumise kord või määrata info liikumise eest vastutav isik. Vajadusel luua erinev standart või määrata erinevad isikud järgnevatele valdkondadele: o Ettevõtte siseselt info liikumisele o Klientidega suhtlusele • Õpetada töötajatele kliendi tähtsust ning õpetada neid väärtustama • Panna ekspedeerijad müügitööd tegema või panustada müügiosakonnale • Otsida alternatiive praegustele terminalidele Itaalias o Külastada transpordimessi „Intralogistica Italia 2015“ o Anda viimane võimalus pikaajalistele terminali partneritele • Rõhutada töötajate koolitustele • Luua partneritest andmebaas, mis aitaks vedaja leidmise protsessi kiirendada • Rõhuda otsesele suhtlusele ehk telefoni suhtlusele

Sirvi

Sirvides Tallinna Tehnikakõrgkool Autor "Aasjõe, Ülle" järgi

Tulemused lehekülje kohta

Sorteerimise valikud