Teenusmajanduse instituut

Valdkonna püsilink (URI)

https://dspace.tktk.ee/handle/20.500.12863/13

Sirvi

Sirvides Teenusmajanduse instituut Autor "Aare, Lelii" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile Härma Ehitus OÜ-s
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Aare, Lelii; Kasearu, Malle
    Lõputöö teemaks oli „Materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile Härma Ehitus OÜ’s.“ Teema on aktuaalne, sest raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhend muutuvad, mistõttu tuleb jälgida, et materiaalsete põhivarade kajastamine aruannetes oleks õiglane. Materiaalsete põhivarade arvestuses kerkib üles mitu probleemi: põhivarade soetusmaksumuse kindlaksmääramine ning põhivarade soetusmaksumuse kuluks kandmine ning parenduste tegemisel jäetakse muutmata amortisatsioonimäärad. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada Härma Ehitus OÜ materiaalsete põhivarade arvestuse vastavus Eesti finantsaruandluse standardile. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks töötati läbi erialane kirjandus, juhendid ja seadusandlus. Esitati materiaalsete põhivarade arvestuse teoreetilised alused ning kavandati empiirilise uuringu metoodika. Esitati ettevõtte materiaalsete põhivaradega seonduv ning võrreldi selle vastavust Eesti finantsaruandluse standardil ning tehti järeldusi ning ettepanekuid ettevõtte materiaalsete põhivarade arvestuse parendamiseks. Härma Ehitus OÜ-s arvatakse materiaalsete põhivarade hulka üle ühe aastase kasutusajaga varad, mille soetusmaksumus ületab 1000 eurot. Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 1000 euro, kantakse ostmise hetkel kulusse. Ettevõtte bilansis esines aga põhivarasid, mis ei teeni ettevõttele tulu ja sellised põhivaraobjektid tuleks bilansist eemaldada. Materiaalseid põhivarasid kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum. Materiaalsete põhivarade objektide soetusmaksumus amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Ettevõttes kasutatakse amortisatsiooni arvestamisel lineaarset amortisatsiooniarvestuse meetodit. Lineaarse amortisatsioonarvestuse meetodi puhul on amortisatsioonikulu konstantne ehk igal aastal kantakse kuluks võrdne osa soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahest. Materiaalsed põhivarad vajavad parendusi ja remonti põhivara töökorras hoidmiseks. Jooksvad hooldus- ja korrashoiukulud kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes kuludena, tehtud parendused kajastatakse bilansis kapitaliseeritud põhivara koosseisus. 37 Härma Ehitus OÜ materiaalne põhivara kantakse bilansist välja siis, kui vara on muutunud kasutuskõlbmatuks, amortiseerunud või ära müüdud. Materiaalseid põhivarasid tuleb inventeerida igal aastal vähemalt ühe korra aruandeaasta lõpu seisuga. Ettevõtte sise-eeskirjas on märgitud, et põhivara inventuur toimub perioodil 01.11-31.12. Inventuuri käigus hinnatakse varade väärtust ja amortisatsiooninorme. Ettevõtte 2018. majandusaasta inventuuri käigus selgus, et transpordivahend Volkswagen Passat Variant on muutunud kasutuskõlbmatuks ja seejärel kanti see maha. Materiaalsete põhivarade kajastamine raamatupidamise aastaaruannetes on üldjoontes kooskõlas raamatupidamise seaduse ja Toimkonna juhendite nõuetega. 2018. majandusaasta aruandes välja toodud kasulikud eluead ei ühti täielikult raamatupidamise sise-eeskirjas ja aruannetes välja tooduga. Autor jõudis järeldusele, et Härma Ehitus OÜ materiaalsete põhivarade arvestus on üldjuhul kajastatud vastavalt Eesti finantsaruandluse standardile, parandamist vajaks eelkõige raamatupidamise sise-eeskiri. Sise-eeskirja pole muudetud aastaid, kuid selle ajaga on muutunud raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Ettevõttele anti järgmised soovitused: • vaadata üle materiaalsete põhivarade esmane arvelevõtmine; • muuta amortisatsiooni arvestamine kord kvartalis igakuuliseks; • määrata kasulik eluiga individuaalselt igale materiaalsele põhivarale; • muuta amortisatsiooninormid vastavaks praktikas kasutatavatega; • esitada parenduste, remondi ja hoolduskulude täpsem arvestuse kord; • vaadata sagedamini üle raamatupidamise sise-eeskiri.