Teenusmajanduse instituut
Valdkonna püsilink (URI)
Sirvi
Sirvides Teenusmajanduse instituut Autor "Anderson, Tamara" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Materiaalse põhivara arvestus põllumajandusettevõtte näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Anderson, Tamara; Luts, SiiriLõputöö teema oli „Materiaalse põhivara arvestus põllumajandusettevõtte näitel“. Materiaalse põhivara arvestuse teema on väga aktuaalne, sest materiaalse põhivaraga on võimalik teha erinevaid tegevusi: soetamine, põhivara iseloomine, kasutusse andmine, võõrandamine, ümberpaigutamine, mahakandmine, hävitamine, jne. Eriliigiliste tehingute tegemisel tuleb aluseks võtta erinevad õigusaktid. Vead materiaalse põhivara arvestuses võivad tulla seaduste ja toimkonnajuhendite väärast tõlgendamisest, mis võib olla tingitud õigusaktide keerulisest juriidilisest keelest. Lõputöö eesmärk oli välja selgitada ettevõtte materiaalse põhivara arvestuspõhimõtted ja arvestuspõhimõtete vastavus teoreetilistele nõuetele, leida ettevõtte arvestuses esinevad vead ning teha ettepanekud paranduste tegemiseks. Eesmärgi saavutamiseks täideti sissejuhatuses püstitatud ülesanded. Põllumajandusettevõtte materiaalseteks põhivaradeks on põhivarad, mille soetusmaksumus on üldjuhul alates 1 000 eurost objekti kohta ja neid kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta. Põhilisteks materiaalseteks põhivaradeks on maa, hooned, transpordivahendid ning masinad ja seadmed. Põhivara esmasel arvelevõtmisel arvatakse soetusmaksumusse põhivara soetamisega seotud otsesed kulutused (näiteks maade ostul notaritasu ja riigilõiv). Ettevõtte materiaalse põhivara arvele võtmine toimub valdavalt lähtudes ettevõttes kehtestatud raamatupidamise sise-eeskirjast, kuid esines ka puudusi, arvele oli võetud vara, mille soetusmaksumus oli alla kehtestatud alampiiri. Kinnistu soetust kajastati hoonete ja rajatiste kontol, seega kinnistu jäi jagamata hooneks ja maaks, põhivarakaartidelt puudusid allüksused ja vastutavad isikud. Ettevõte kasutab materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestamisel lineaarset meetodit. Vara hakatakse amortiseerima tema kasutusele võtmise hetkest ja lõpetatakse kuni vara täieliku amortiseerumiseni või vara kasutusest eemaldamiseni. Kõikidele põhivaragruppidele on raamatupidamise sise-eeskirjas määratud amortisatsioonivahemikud, millest on enamasti kinni peetud (ühele põhivahendile oli määratud ekslikult madalam amortisatsioonimäär). Kuna kinnistu (maa + kaarhall-töökoda) oli valesti arvele võetud, siis arvestati ekslikult amortisatsiooni ka kaarhall-töökoja all olevalt maatükilt. Materiaalse põhivara parendamise, hoolduse ja jooksva remondi kulutused kantakse perioodikuludesse, sellest tulenevalt on ettevõttes jooksva remondi kulud väga suured. Vastavalt erialaspetsialistide soovitustele ja Avaliku sektori finantsarvestuse juhendile kasutati inventuuride läbiviimisel eeltäidetud lugemislehti ja amortisatsiooni arvestuse andmeid. Inventuurilehtedele märgiti, millised põhivarad tuleb bilansist kõrvaldada, amotisatsioonimäärade muutmise ettepanekuid ei tehtud. Uurimise käigus selgus, et eksitud on inventuuri komisjoni määramisega ‒ komisjoni oli määratud materiaalselt vastutav isik. Ettevõte kajastab põhivahendite müüki ja bilansist väljakandmist vastavalt sise-eeskirjas kehtivale korrale ja see on kooskõlas seadusandlusega. Materiaalne põhivara kajastub bilansis aktiva poolel jääkmaksumuses kirjel „Materiaalne põhivara“. Jääkmaksumus koosneb kõikide materiaalse põhivara kontode summast, millest on maha arvatud materiaalse põhivara akumuleeritud kulum. Ettevõte kasutab kasumiaruande skeemi 2, kus kirjel „Müüdud toodangu (kaupade, teenuste) kulu“ kajastatakse tootmises kasutatava põhivarade amortisatsiooni kulu, ja kirjel „üldhalduskulud“ kajastub kontori ja juhtkonna kasutuses olevate transpordivahendite amortisatsiooni kulu. Rahavoogude aruanne koostatakse kaudsel meetodil, äritegevuse rahavoogudes korrigeerimiste all kajastub materiaalsete põhivarade kulum. Investeerimisrahavoogudes kajastatakse otsemeetodil materiaalset põhivara soetusi ja väljaminekuid. Raamatupidamise aastaruande lisades on toodud põhivara arvelevõtmise alampiir, kasutatav amortisatsioonimeetod ja amortisatsioonimäärade vahemikud ning põhivara liikumise tabel. Materiaalsete põhivarade kajastamine finantsaruannetes vastab Eesti Finantsaruandluse standardile. Autor jõudis järeldusele, et valdavalt on ettevõtte materiaalse põhivara arvestus vastavuses Eesti Finantsaruandluse standardiga. Kuid esines ka puudusi ja nende parandamiseks tegi autor järgmised ettepanekud: • kinnistu arvelevõtmisel võtta hoone ja maa eraldi arvele; • materiaalse vastutuse tagamiseks sõlmida töötajatega materiaalse vastutuse lepingud ja lisada põhivarakaartidele allüksused ning vastutavad isikud; • kord aastas üle vaadata amortisatsioonimäärad ja vajadusel need muuta; • tehnika puhul, mille kasutusintensiivsus on ebaühtlane, kasutada tootmismahupõhist amortisatsioonimeetodit ja korrigeerida kaarhall-töökoja amotrisatsiooni väärtus; • parendused, mis vastavad sise-eeskirjas toodud kriteeriumitele ja mis pikendavad põhivara eluiga, lisada põhivara maksumusele; • põhivara väärkajastamiste ärahoidmiseks sätestada käsuliin/vastutus, et vajalik informatsioon jõuaks õigel ajal raamatupidamisse; • viia raamatupidamise sise-eeskiri vastavusse Eesti Finantsaruandluse standardiga.