Sirvides Autor "Abel, Jaagup" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    3D-printeriga lasteauto korpuse loomine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Abel, Jaagup; Andrei, Rudz
    Käesoleva lõputöö eesmärk oli uue lasteauto mudeli välja töötamine ja korpuse 3D-printimine. Lisaks universaalse konstruktsiooni loomine, mis võimaldaks autot edasi arendada ja sobitada tulevikus erinevatele loodavatele korpustele. Lõputöö eesmärk saavutati. Projekti läbiviimiseks kasutati 3Dprintimise tehnoloogiat uue korpuse loomiseks. Vana lasteauto korpus vajas väljavahetamist, mistõttu autor lõi uue mudeli ja kasutas Mazda RX-7 mudelit inspiratsioonina. 3D-printimiseks kasutati FDM-printerit ENDER 6 ja PLA-filamentmaterjali, mis on populaarsed töövahendid prototüüpide loomisel. Kõige mahukamaks osutus projekteerimisprotsess, mis algas 3D-mudeli loomisest. Seejärel prinditi uue mudeli detailid ning töödeldi neid. Muuhulgas ehitati lasteautole uus konstruktsioon, mis on tulevikus universaalne põhi teiste lasteauto mudelite korpustele. Selles projektis valis autor modelleerida Mazda RX-7 Rocket Bunny komplektiga mudeli. Mudeli loomiseks kasutati olemasolevat 3D-mudelit, mida modifitseeriti vastavalt autori seatud eesmärgile. 3D-mudeli loomiseks kasutati SketchUp programmi. Mudeli modifitseerimisprotsessis kohandati mudeli suurus lasteautole kohaselt, sobitati lapse kuju autosse ja jaotati detailideks, mida oli võimalik printida ENDER 6 printeris. Printimise käigus ilmes probleeme, nagu detailide ümberkukkumine ja kaardumine. Need lahendati, kuid mõjutasid oluliselt projekti ajakava. Detailide ühendamiseks kasutati „tapisüsteemi“ (emase ja isase otsa ühendus), mis samuti loodi projekteerimise osas mudelit modifitseerides. Peale detailide töötlemist sai need ühendada omavahel kiirliimiga. Järeltöötlus hõlmas endas peale detailide kokku liimimist veel pahteldamist, lihvimist ja värvimist. Auto konstruktsioon koosnes kahest raamist: I raam ja II raam. Mõlemad raamid olid valmistatud anodeeritud alumiiniumist nelikanttorudest. I raamil tekkisid mõned probleemid, nagu läbipaine ja madal kliirens, mistõttu autor otsustas ehitada II raami, mis oli paremini konstrueeritud. Lõputöö esitamise ajaks valmis 3D-prinditud ja järeltöödeldud korpuse põhiosa, konstruktsioon ja muud väiksemad 3D-mudeli detailid, nagu tuled, armatuur, küljepeeglid ja kinnitusdetailid. Käesolev projekt on oluline, sest selline modelleerimine võimaldab luua ka teistel tudengitel suuri projekte piiratud vahenditega. Autor õppis, et kuigi modifitseerimisprotsessis on mudel loodud õigesti, tuleb arvestada võimelike printimisvigadega ning suure ajakuluga, mis hiljem kulub 47 järeltöötlusele. Lõputöö autor sai teadmisi ja õpetlikke kogemusi nii 3D-printimise tehnoloogiatest ja materjalidest kui ka 3D-kujundi modelleerimisest ja modifitseerimisest.