Sirvides Autor "Abner, Martha" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Ehitusinformatsiooni klassifitseerimissüsteemi analüüs ja testimine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Abner, Martha; Tammaru, Enn
    Üheks digitaalehituse populariseerimise võimaluseks on ühtne klassifitseerimissüsteem, mis katab ära kogu ehitise elukaare alates projekteerimise algstaadiumist kuni lammutuseni. Sellisel juhul on vaja kogu ehitustegevust ette planeerida, aga seda vaid kaasates digitaalehitust. Ühtse ja digitaliseeritud lahendusega, mis muudab planeerimisega efektiivsemaks, on võimalik tõsta ka ehitussektori tootlikkust. Lõputöö eesmärk oli uurida, milliseid klassifitseerimismeetodeid hetkel Eestis kasutatakse ja mida muudaks ühtse süsteemi tulek. Samuti oli eesmärk lähemalt vaadata ehitusressursside liigitamist ja selle arusaadavust. Ühtne klassifitseerimissüsteem tagaks kõigile osapooltel on ühtse arusaama, mis teeks kogu suhtlemise lihtsamaks. Samas tuleb arvestada, et ühtse süsteemi loomine on pidev protsess, sest mida aeg edasi, seda enam tuleb turule uusi lahendusi ja uusi võimalusi. Ühtse klassifitseerimissüsteemi puhul peavad olema kaasatud kõik turul pakutavad võimalused ja lahendused, sest seda kasutaksid kõik ettevõtted ja kõik osapooled. Sellest tulenevalt on vaja tagada riigisiseselt kindel töörühm, kes tegeleks pidevalt süsteemi täiustamise ja inimeste koolitamisega. Kõige suuremaks probleemiks võib tekkida juba aastaid tööturul olnud inimesed, kes on harjunud hetkel kasutusel olevate lahendustega. Klassifikaatori loomisel tulekski eelkõige koostööd teha nendega, sest nende kogemuste abiga on võimalik teha täpselt selline süsteem, mis kataks ära kõik elukaare etapid. Töörühmal on vaja välja töötada erinevad õppemoodulid, mida saaks rakendada kõikidel õppeainetel, mis on klassifitseerimisega seotud, näiteks materjaliõpetus, eelarvestamine ja erinevad konstruktsiooniained. Ehitusressursi klassifitseerimise käigus sai kinnitust, et on vaja teha tihedat koostööd erinevate spetsialistidega, sest ainult nemad teavad, millised on turul valitsevad trendid. Teiseks selgus, et masinloetavuse saavutamiseks tuleb kogu protsess teha mudelis, sest 2D jooniste puhul ei ole võimalik sellist süsteemi rakendada. Parima lahenduse saavutamiseks tuleks kasutada võimalikult palju automatiseeritud programme, mis teeks andmete kokku lugemise lihtsaks ja automaatseks, sest vastasel juhul ei tasu ühtne süsteem end ära ning selle kasutusele võtmine on pikk protsess. Selleks, et oleks võimalik teha algust erinevate tarkvarade loomisega, on vaja saada kiiret tagasisidet ehitusvaldkonna spetsialistidelt selle kohta, milliseks antud süsteem kujuneb. Klassifitseerimine ja info kogumine saab alguse juba arhitekti ideest. Arhitekt võib küll kasutada vaid kaht alamklassi, aga klassifitseerimine on saanud alguse. Iga järgnev osapool lisab projekti endale vajalikud alamklassid, millega suureneb täpsustava info osakaal. See tähendab, et iga järgnev tase on võrdne lisainfoga. Tulenevalt soovitud täpsusest tuleb jätkata alamklasside lisamist seni, kuni on saavutatud vajaminev info.