Sirvides Autor "Arusoo, Enit" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tehingupartneri krediidivõime hindamine üritusteenuse ettevõtte näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-05) Arusoo, Enit; Nukka, Ave
    Krediitmüük on väga levinud nii ettevõtete kui ka eraisikute vahel, see aitab suurendada krediiti pakutavatel ettevõtetel nii tulusid kui ka käivet. Kui soovitakse oma majandustulemusi parandada ja võlgnikke vältida, siis tasuks enne krediidiotsuse tegemist ettevõtte või eraisiku tausta põhjalikumalt kontrollida ning analüüsida kas ja kui pikalt ning millises mahus pakkuda kliendile krediitmüüki. Selles osas aitab otsuseid langetada põhjalikult ja arusaadavalt koostatud krediidipoliitika. Uuringu eesmärk oli selgitada välja tehingupartneri krediidivõime hindamise põhimõtted üritusteenuse ettevõtte näitel. Töö kavandati kombineeritud uuringuna, mis hõlmab nii kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset andmekogumis meetodit. Andmete kogumiseks kasutati järgnevaid meetodeid: • dokumendivaatlus – tutvuti ettevõtte osalemislepingutega, osalemistingimustega, majandusaasta aruannete ja võlglaste nimekirjaga; • poolstruktureeritud intervjuu, mis viidi läbi projektijuhtidega. Uurimistulemustest selgus, et ettevõttel puudub kindel süsteem krediitmüügi teostamisel. Projektijuhid ei teosta põhjalikku taustakontrolli uutele ja pikaajalistele klientidele, vaid tuginevad varasematele kogemustele. Teoreetilistest allikatest saab teada, et võimalusi on palju taustakontrolli tegemiseks mida saaks ettevõte kasutada. Uuringutulemustest saab ettevõttele soovitada koostada ja võtta kasutusele kõikidele ühiselt arusaadav krediidipoliitika juhend. Krediidipoliitika juhend peab välja tooma erinevad meetodid krediidivõime hindamiseks. Krediidivõime näitab, kas ettevõte, kes krediiti taotleb, on üldse võimeline oma kohustusi täitma. Vastavalt krediidivõimele saab teha otsuseid, kas ja milliste tingimustega on võimalik krediiti anda. Krediiti andes tuleb teha võimalikult täpseid otsuseid, sest eesmärk on oma raha kliendi käest kätte saada. Võlglaste vähenemist aitaks parandada nii uutele kui ka olemasolevatele klientidele taustauuringu tegemine ja selleks on mõistlik kasutada erinevaid allikaid. Oluline oleks kinni pidada maksetähtaegade jälgimisest ja mitte lubada üritusele kliente kes ei ole tähtajaks oma arvet tasunud, sest nii tekib võimalus, et nad tellivad lisateenuseid ja ka nende eest on raske raha kätte saada. Ettevõtte peab krediidipoliitikas võimalikult põhjalikult ära jaotama ülesanded, et ei tekiks segadust, kes millegagi tegelema peaks. Olulisemateks tegevusteks on uute klientide taustakontroll (nende liigitamine saadud andmete põhjal ja sellest tulenevalt ka otsuste tegemine krediitmüügi osas), olulisemate klientide aastaaruannete jälgimine, müügireskontro jälgimine ja võlgnikega suhtlemine, maksegraafikute koostamine, maksehäirete haldamine, majandusolukorrast tulenevalt krediidipoliitika muutmine. Üldjuhul saab soovitada ettevõttele tegeleda rohkem ennetusega ja sellega vältida võlglaste tekkimist, ning krediiti andmisega ei tasuks kiirustada ja oluline on meeles pidada, et see ei ole ettevõttele tasuta teenus. Kui aga tekivad võlgnevused, on oluline võlgnikega koheselt suhtlema hakata. Kui aga suhtlusest jääb väheseks, tasub kasutada teisi meetmeid (maksehäirete lisamine, inkasso, kohtud).