Sirvides Autor "Aunpu, Rivo" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Analüütiline mudel betooni vastupidavuse hindamiseks karboniseerumisele Eestis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-06-16) Aunpu, Rivo; Kiisa, Martti; Lellep, Karin
    Betooni karboniseerumine on väliskeskkonna süsinikdioksiidi reageerimine betoonis leiduva kaltsiumhüdroksiidiga, mille tulemusel betooni pH tase hakkab langema. Portlandtsemendi kõige olulisemaks karboniseerumist mõjutavaks teguriks on portlandtsemendi klinkri sisaldus tsemendi koostises, mille järgi määratakse tsemendi klassid. Vaadeldes betoonisegu omadusi, siis tuleb enim tähelepanu pöörata vesitsementtegurile, kivistunud betooni korral poorsusele, paigalduse hoolsusele ja ilmastikutingimustele ning betoonpindade järelhooldusele. Lõputöö koostamise käigus on läbi töötatud mitmeid rahvusvahelisi uuringuid seoses betooni karboniseerumise kiiruse ja sügavuse arvutusmudelitest, millest lõputöö autor on välja valinud Eesti tingimustesse kõige paremini integreeritava Stefanie von Greve-Dierfeld ja Christoph Gehlen poolt täiendatud FIB 34 prognoosmudeli. Nimetatud mudelis on arvestatud laboritingimustes läbiviidava karboniseerumise määra katsetega, suhtelist õhuniiskust, järelhooldusaega, CO2 sisaldust ning märgumise tõenäosust arvestavate teguritega. Lõputöö koostamise käigus on autor põhjalikumalt andmeid kogunud ja uurinud arvutusmudelis kasutatavaid tegureid mõjutavaid Eesti geograafilisi iseärasusi ja iseloomulikke keskkonnatingimusi. Analüüsitud on pikaaegseid välisõhu suhtelise õhuniiskuse ja sademete hulga Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmeid, 5 viimase aasta CO2 sisalduse loodusliku keskkonna Eesti Keskkonnauuringute Keskuse mõõteandmeid, millest on prognoosmudeli sisendiks tuvastatud keskmised ja keskmised ebasoodsad väärtused. CO2 sisalduse linnatingimustest esialgse ülevaate saamiseks viidi läbi lühiajalised mõõtmised, mis ei andnud oluliselt erinevaid tulemusi võrreldes loodusliku keskkonnaga. Autori koostatud karboniseerumise keskkonnaklasse eristava arvutusmudeli põhjal selgub, et kõige enam mõjutavad karboniseerumist tsemendi klass, betoonisegu vesitsementtegur, järelhooldusaeg ning betoonkonstruktsioonide märgumise tegur. Koostatud arvutusmudeli tulemuste võrdluseks viidi lõputöö raames läbi karboniseerumissügavuse mõõtmised Põhja-Eesti seitsmel sillal/viaduktil. Võrdlustulemused olid ootuspärased ning keskmiste ja keskmiste ebasoodsate väärtustega prognoosmudeli tulemused jäid valdavalt pessimistlikumaks kui mõõtetulemused, seega võib prognoosmudeli teostatud võrdluse korral usaldusväärseks lugeda. Mahupiirangutest tulenevalt, ei ole käesoleva lõputöö raames keskendutud selgepiiriliste karboniseerumisest tulenevate kaitsekihtide määramisele, vaid välja töötatud arvutusmudel ning selle põhjal avaldatud tulemused on hea alus täpsustatud kaitsekihtide määramiseks. Lõputöö suureks60 väärtuseks võib lugeda esimese fundamentaalse etapi läbimist teel betooni vastupanuklasside väljatöötamisele ning projekteerijate töö lihtsustamisele.