Sirvides Autor "Buddell, Ats" järgi
Näitamisel1 - 2 2-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste toimetised NR 17(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rohusaar, Jaan; Buddell, Ats; Tikka, Helen; Paat, Allar; Säde, Eero; Väljaots, Andero; Liik, Margus; Pihlakas, Priit; Veske, PaulaKäesolev TTK Toimetised nr 17 sisaldab seitsme üliõpilase artiklit 2014. aasta kevadel kaitstud lõputööde ainetel. Avaartikliks on valitud arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna lõputöödes käsitletud Tallinna liikluskorralduse küsimusi. Ats Buddell näitab võimalusi, kuidas olemas olevat transpordivõrku on võimalik täiendada nii, et tekivad paremad ühendused linnaosade vahel. Helen Tikka vaatleb konkreetselt Ülemiste liiklussõlme, kus Rail Balticu lisamisega tekib olukord, kus uus rahvusvaheline raudteeterminal, lennujaam ja kaugliinide bussijaam on seotud linna üldise transpordisüsteemiga. Allar Paadi töös on suure põhjalikkusega käsitletud TTKs ja ka mujal automootoritega tegelevates ettevõtetes õppestendidel katsetatavate mootorite pidurite valmistamist. Põnev on Eero Säde töö, kus vaadeldakse võimalust Eesti Kaitseväes kasutatava helikopteri R44 kerevälist lisavarustust kasutada. Andero Väljaots on projek teerinud välitingimustes, eelkõige naft aplatvormidel kasutatava torude eelkoostamise seadme. Margus Liik ja Priit Pihlakas vaatlevad tööstusroboti projekteerimise probleeme kuni kolmetonniste detailide keevitamiseks ettevõttes AS E-Profiil. Paula Veske käsitleb meeste talvejopi tootmise probleeme.Nimetus Piiratud juurdepääs Tallinna ühistranspordi terminalide ühendamine Rail Baltic´uga(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Buddell, Ats; Tüür Ott Kadarik, MihkelDiplomitöös on välja pakutud ja planeeringuliselt eskiisi tasandil läbi lahendatud ühistranspordi terminale ühendav linnaruumiline „toru“, mille kavandamisel ja paigutamisel linnaruumi on arvestatud nii arengukavasid kui ka Eesti riigi üldist majanduslikku jõukust ja realistlikke võimalusi sellise mahuga projekti teostamisel. Rõhuasetus on kergliiklejatel ja ühistranspordil, kellede vaatevinklist on linnaruumi kujundatud. Kõige lihtsamad vahendid ruumi mitmekesistamisel ja turvalisemaks muutmisel on väikevormid ja erinevad katendid, mis annavad visuaalselt ja tunnetuslikult infot tänavaruumi ja selle funktsiooni kohta – luues nii erinevatele linnaruumis liiklejatele mugavustsooni ja andes vastupidist infot, kui viibitakse selleks ilmselt mitte ettenähtud kohas. Töö teemat on vaadeldud väga erinevas mõõtkavas, alustades linna üldplaneeringut käsitlevate skeemidega ühistranspordi võrgu ja liikluse kohta, lõpetades linnaehituslike lõigete ja väikevormidega tänavaruumis. Detailsemat infot tunnetusliku linnaruumi kohta pakuvad kolmteist linnaehituslikku lõiget, mis iseloomustavad käsitletava „toru“ iga eri identiteedi ja ilmega linnalist keskkonda, tuues linnaruumi mitmeksesisust, kuid olles seejuures lahendatud ühes võtmes, moodustamaks ühtset terviklikku „toru“ ühistranspordi terminalide vahel.