Sirvides Autor "Gudrinja-Berezina, Inga" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Liiklusgraafiku täitmine Tallinn - Paldiski liinil
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Gudrinja-Berezina, Inga; Ojala, Rita
    Käesoleva diplomtöös uuriti põhjused, miks jätkuvalt toimuvad ühesuguse põhjusega hilinemised, mis segavad 100%-list liiklusgraafiku täitmist. Selle uurimistöö eesmärgiks oli välja selgitada, millised on elektrirongide hilinemiste põhjused, mille tagajärjel reisirongid hilinevad ja seejärel välja pakkuda võimalike lahendusi olukorra parandamiseks. Esimene probleem, mis on kõige suurema osakaaluga on rongikoosseisu rike. Lahenduseks võib olla see, et aeg ajalt saata vedurijuhid teiste riikidesse töökogemuste vahetamiseks ja õppimiseks. Võiks olla ka õppeklass koos trenažööriga, mis oleks sama sugused kui veduri kabiin, sellised klassid on vedurijuhtide koolitustel Venemaal, Soomes, Rootsis, Šweitsis ja mujal. Teine probleem, mis põhjustab palju hilinemisi on rongi meeskonna vahetus ja koosseisu vahetus. Pääsküla jaam on kõige intensiivsema tööprotsessiga jaama, läbilaskevõime 2015/2016 aasta liiklusgraafiku järgi 63,5 rongipaari ööpäevas elektri- ja diiselronge. Vedaja on valesti arvestanud tehnoloogilisi aegu, mille tulemusena reisijad ja meeskond ei jõua vahetada koosseisu, sellest tekivad hilinemised. Uuest liiklusgraafikuperioodist vedaja palub teha reisirongidele Pääsküla jaamas 1 minutiline peatus senise 0,5 min peatuse asemel, loodetavasti hilinemised vähenevad. Kolmas põhjus rongide hilinemises on hilinenud väljasõit depoost. Iga rong peab enne liinile väljumist tehniliselt korras olema. Ronge on palju, aga teid Pääsküla depoos ei ole piisavalt kõikide rongide jaoks, mistõttu rongid ootavad oma järjekorra tehnilisele ülevaatusele. Vedajal tuleb mõelda depoo teemajanduse lahendamiseks. Neljas rongide hilinemise põhjus on palju reisijaid. Probleem on selles, et platvormidel inimesed seisavad kaootiliselt ja kui rong saabub, siis inimestel võtab aega rongiukseni jõudmine, eriti reisijatel, kes tulevad jalgrattaga, lapsevankriga, puudega inimene. Jaamades on reisirongi seisuaeg ainult 1 minut, jaamavahel asuvates peatuskohtades pool minutit ja selleks, et kõik jõuaks on vaja leida lahendus. Näiteks, Jaapanis platvormide alguses on märk „Esimese vaguni peatus“, selline on ka Eestis. Kuid Eestis, võrreldes Jaapaniga ei ole kõige tähtsamat. Jaapanis platvormidel on olemas jooned reisijate jaoks, kus rongi peatumisega just nende joonte vastas on uksed. Inimesed kogunevad nende joonte ees ja rongi saabudes reisijad kiiresti sisenevad rongi ja ei pea mööda platvormi jooksma usteni. Ülalpool olid toodud peamise põhjusena vedaja süü ja näited, mis võivad olukorda parandada. Nüüd pakub autor välja lahendused infrastruktuuri ettevõtte probleemide lahendamiseks. Vaadates 2015 aasta hilinemiste statistikat selgub, et põhilised probleemid on olnud AS Eesti Raudtee ettevõtte side- ja turvangu seadmisega seotud. Selleks, et oleks vähem hilinemisi side- ja turvangu ametil peab olema katkematu töö side- ja turvangu seadmetel. Selleks on vaja teostada õigeaegselt automaatika hooldustööd. Keila – Paldiski piirkonnd on praegu varustatud poolautomaatblokkeeringu seadmetega, kui vahetada need automaatblokkeeringu seadmete vastu välja, siis suureneb läbilaskevõime sellel piirkonnal, mis omakorda annab võimaluse vähendada rongi sõiduaega. Probleeme on ka AS Eesti Raudtee infrastruktuuriga. Tavaliselt need probleemid on talvel ja tekkitab neid lumesadu. Eespool oli üeldud, et ettevõte sõlmib lepingud hooldusfirmadega või kohaliku omavalitsusega ülekäigu kohtade liivatamiseks ja puhastamiseks. Kuid talv tuleb ootamatult ja nagu alati me ei ole selleks valmis, enne liivatamist kindlasti olemas paar juhtumit, kui inimesed raudteed ülatades kukuvad. Avariid ja õnnetused on 2015. aastal tekitanud 19.5% hilinemist. Avariide ennetamiseks peab inimesi õpetama käituda raudteel. Ootaplatvormidel võiksid olla tablood, kus aeg ajalt inimesed saaksid vaatata videofilme raudteejuhtumitest. On vaja läbiviia rohkem teavitustööd ja teavituskampaaniad raudteeriskidest. AS Eesti Raudtee 2016. aastal kavatseb alustada kapitaalremondi Keila – Paldiski piirkonnal, kus vahetatakse kõik side- ja turvangu seadmed, teed, kontaktvõrgu. Samal ajal paigaldatakse täiesti uus dispetšeritsentralisatsiooni juhtimise süsteem. Käesoleva töö käigus teostatud analüüsi tulemusena põhilised rongide hilinemiste karakteristikud välja toodud ja leitud lahendused nende näitajate parandamiseks. Antud lõputöös tehti kindlaks liiklusgraafiku mitte täitmise põhjused, tehti vastavat statistikat ja uuringut. On kirjeldatud peamised ja kõige olulisemad probleemid. Teiste riikide näidetel on toodud probleemidele lahendused ja ohutusmeetmed, mis saavad olukorda paremaks muuta. Seetõttu võib lugeda lõputöös seotud eesmärgi täidetuks.