Sirvides Autor "Hinto, Janika" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Sotsiaalala töötajate subjektiivse heaolu tõstmine läbi teadveloleku
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-04) Hinto, Janika; Mitendorf, Airi
    Lõputöö eesmärk oli mõista sotsiaalala töötajate kogemusi subjektiivse heaolu tõstmisel läbi teadveloleku praktiseerimise Sellest tulenevalt püstitati järgmised uurimisülesanded: • Anda teoreetiline ülevaade teadveloleku praktiseerimise mõjust subjektiivsele heaolule. • Uurida sotsiaalala töötajate arusaamu teadveloleku ja subjektiivse heaolu olemusest. • Analüüsida seoseid teadveloleku praktiseerimise ja heaolu vahel tuginedes sotsiaalala töötajate kogemustele. • Uurida sotsiaalala töötajate kogemusi teadveloleku praktiseerimisel. Lõputöö teoreetilises osas olid teemadeks sotsiaaltöö eesmärgid ja spetsiifika, positiivne psühholoogia ja subjektiivne heaolu, sealhulgas PERMA mudel ning teadveloleku olemus ja mõju. Anti ülevaade teadveloleku praktiseerimisest sotsiaaltöö kontekstis. Teoreetilises osas toodi välja ka maailmapraktika tõendupõhiseid näiteid heaolu tõstmisest läbi teadevoleku. Lõputöö uuringu osas anti ülevaade sotsiaalala töötajate arusaamadest teadveloleku ja subjektiivse heaolu olemuse kohta, analüüsiti seoseid teadveloleku praktiseerimise ja heaolu vahel, tuginedes sotsiaalala töötajate kogemustele ning uuriti vastajate kogemusi teadveloleku praktiseerimisel. Tööst selgus, et hea sotsiaaltöö praktika üheks oluliseks eelduseks on sotsiaaltöötaja subjektiivne heaolu. Sotsiaaltöötaja töös on palju kokkupuuteid inimestega, kes vajavad toetust ning situatsioonidega, mis vajavad sekkumist. See on töö, mille eelduseks on kontakt inimestega ning need kontaktid võivad sageli olla keerulise iseloomuga. Sotsiaaltöötaja on sotsiaaltöö esindajana pidevas muutuste keerises – pidevad muutused ühiskonnas, sihtgruppide paljusus ning ressursside piiratus on suureks väljakutseks, mis võib avaldada negatiivset mõju sotsiaaltöötaja heaolule. Subjektiivne heaolu on subjektiivne mõõde, mille eest vastutavajaks saab olla sotisaaltöötaja ise. Uurimuses on subjektiivse heaolu analüüsis lähtutud PERMA mudelist, milles on kirjeldatud 5 tahku, mis on subjektiivse heaolu seisukohast olulised – positiivsed emotsioonid, kaasahaaratus, positiivsed suhted, tähenduslikkus ja saavutused. Nende tahkude arendamine on võrdselt oluline ning see on iga inimese enda võimalus ja vastutus. Uuringus osalejad väljendasid, et teadveloleku praktiseerimise annab oskuse suunata oma tähelepanu praeguse hetke kogemusele ja aktsepteerida seda sellisena nagu see on, hinnangut andmata. Hinnangut mitte anda on keeruline, kuid väga vajalik oskus sotisaaltöö praktikas. Uuringust selgus, et teadveloleku praktiseerimine on üks tõhus meetod iseenda subjektiivse heaolu tõstmiseks – olles teadlik iseendast, oma emotsioonidest, osates märgata oma mõtteid ja tundeid, saab paremini ka määrata oma olukorda subjektiivse heaolu vaatenurgast ning teha teadlikke valikuid selle toetamiseks. Sotsiaaltöö suurim ressurss ja parim tööriist on sotsiaaltöötaja ise ning selleks, et aidata teisi, peab sotsiaaltöötaja ise olema terve. Uuringus osalejad tõstsid esile, et sotsiaaltöötaja peab hoidma teadlikult oma subjektiivse heaolu teema pidevas fookuses. Tuginedes teoreetilistele lähtekohtadele, teadusuuringutele ja käesolevas uuringus osalenud respondentidele, võin julgelt väita, et teadveloleku praktiseerimine on subjektiivse heaolu toetamiseks lihtsasti kättesaadav, ressursitõhus ja toimiv meetod.