Sirvides Autor "Kala, Robert" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eakate autojuhtide täiendkoolitamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kala, Robert; Kreek, Sven
    Liiklus hõlmab endas suurel hulgal erinevaid faktoreid. Iga tegur mõjutab liiklust ja selle ohutust omamoodi. Liikluse turvaliseks toimimiseks peavad kõik komponendid olema loodud ja läbi mõeldud selliselt, et need ei tekitaks ohtu liiklejatele. Kui üks nendest osadest on teistest halvem, hakkab see mõjutama kogu liiklusturvalisust. Lõputöö eesmärgini jõudmiseks pidi töö autor läbi töötlema erinevaid materjale ja allikaid, mille põhjal oli võimalik luua järeldusi ja põhjendusi. Teoreetilises osas tehti ülevaade eakast inimesest ning teguritest, mis mõjutavad liiklusohutust. Uuriti ka statistilisi andmeid, tõendamaks probleemi olemasolu Eestis. Lisaks viis lõputöö autor uurimuslikus osas läbi kaks küsitlust ja kaks intervjuud teemaga seotud osapooltega. Lõputöös püsitatud eesmärgid said osaliselt saavutatud, kuna töö käigus ilmnes uus probleem. Nimelt selgus, et eaka liikleja puhul on suurim ohuallikas pigem jalgsi liiklemine. Eesti liiklusstatistika põhiselt selgus, et 65+ liiklejate suremus teeliikluses on teiste vanusegruppidega võrreldes suurim, mis näitab olukorra tõsidust. Seda enam, et ühiskond on vananemas ning iga aastaga tuleb liiklusesse juurde üha rohkem eakaid. Andmeid põhjalikumalt uurides tuli välja, et kõrge eakate hukkumiste arv liikluses on peamiselt põhjustatud eakatest jalakäijatest. Kuigi lõputöö keskendub eakatele autojuhtidele, on nad siiski mingil ajahetkel jalakäija rollis, siit avaldub vajadus eakat liiklejat koolitada. Eriti võimendab probleemi asjaolu, et kolmandikul küsitluses osalenud eakatest sooritas juhtimisõiguse eksami üle 40 aasta tagasi. See viitab sellele, et nende teoreetilised liiklusteadmised on omandatud pikka aega tagasi ning eeldatavasti vajaksid järelkoolitamist. Kuna liiklus, selle olud ja tingimused on pidevas muutumises, on tõenäoliselt eakal keeruline kogu informatsiooniga järjepidevalt kursis olla, seega tuleb kehtestada sellele vanusegrupile kohustuslik liikluskoolitus. Küsitluste põhjal selgus, et informeeritus koolituse kohta on kasin. Mõlema küsitluse osalejatest ei teadnud suur hulk vastajaid Eestis teostatava koolituse „Väärikas mootorsõidukijuht“ kohta mitte midagi. See viitab, et reklaam koolituse kohta on olnud ebapiisav ning vajab arendamist. Ühtlasi selgus veel üks probleemne asjaolu, nimelt rahaline pool. Paljud omavalitsused ei soovinud koolitust korraldada, sest see maksab liiga palju. Sealjuures pakuti välja, et eakas osaleja võiks tasuda koolituse eest väikese osa. Selle tulemusena peaks omavalitsus vähem maksma ning korraldaksid meelsamini koolitust. Kui koolitus maksaks eakale 10 eurot, kataks see umbes 13% kogu koolituse hinnast. Toodi ka välja, et koolitusel peaks rohkem rõhku pöörama praktilisele poolele. Lõputöö autor soovitab seoses koolitusega: • muuta koolitus eakale tasuliseks, kas siis viis või kümme eurot; • reklaamida koolitust eakatele suunatud meediaprogrammides; • pühendada suurem osa koolitusest praktilistele harjutustele; • luua uue põhimõttega koolitus, mis on suunatud kõikidele eakate liiklejatele. Lõputöö viimases peatükis avaldas autor omapoolsed ettepanekud, mida oleks võimalik rakendada eakal autojuhil, mis võimaldaks ohutut ja lihtsamat liiklemist. Soovituste rakendamine hetkel on vabatahtlik, kuid mõningad ettepanekud oleks kasulik teha kohustuslikuks, et oleks tagatud auto käsitsemisega seotud ohutus. Erinevad ohutuse ja sõiduabi lisaseadmed võimaldavad eakal keskenduda rohkem liikluses toimuvale, mitte auto käsitsemisele ehk siis suurem osa tähelepanust on hõivatud teeliiklusega. Nendeks on abikaamerad, automaatkäigukast, parkimisandurid, liiklusmärgi tuvastussüsteem, rajahoidmissüsteem, adaptiivne püsikiirusehoidja. Eelduste kohaselt on eakal sellisel juhul autoga lihtsam ja turvalisem sõita. Lisaseadmete tutvustamiseks eakatele autojuhtidele on lahenduseks pakutud kampaania ning koolituspäeva korraldamist. Sellisel moel saavad eakad katsetada testautoga lisaseadmete kasutamist. Lõputöö autori soovitusel on mõistlik ka kasutada veapunktisüsteemi. See süsteem kõrvaldaks liiklusest rohkem selliseid autojuhte, kes ei tule toime korrektsete sõidumaneeridega, rikuvad liiklusseadust või tekitavad ohtlikke olukordi. Kuigi üldiselt on eakad rahulikud ja tasakaalukad autojuhid, oleks mõistlik propageerida Eestis kaitslikku sõidustiili. Tegemist on sellise sõidustiiliga, kus võetakse minimaalselt riske, kulgetakse rahulikult ja läbimõeldult. Enne sõitu on eelnevalt tutvutud oma sihtkohaga ning sealsete liiklusoludega. Autori ettepanekul tuleb muuta tervisetõendi pikendamise protsesse, vältimaks terviseprobleemidega inimeste sattumist autorooli. Et läbida edukalt tervisekontroll, tuleb sooritada juhtimisega seotud katsed, näiteks silmade kohanemisega ning reaktsiooniga. Läbida tuleb ka sõidukontroll, kus autokooli sõiduõpetaja hindab eaka autojuhi sõiduvõimekust ning ohutust. Protseduuride läbiviimise tulemusena on võimalik saada ülevaade autojuhi reaalsest võimekusest liikluses ohutult hakkama saada. Läbiviidavate muudatuste toime mõju on võimalik näha aja möödudes ning statistikast. Mõistlik on peale uuenduste teostamist läbi viia küsitlusuuringud eakate autojuhtide seas, milles tuleb uurida tagasisidet muudatuste kohta. Seejärel teha analüüs, kas teostatud projektid on olnud edukad ning positiivselt vastu võetud.