Sirvides Autor "Karming, Richard" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Sõiduki varuosade ettetarne töökoha vajadus ja tasuvuse analüüs Amserv Auto AS Järve esinduse näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Karming, Richard; Gorislavskaja, Inna; Vahur Annsoo
    Lõputöö eesmärk oli analüüsida Amserv Auto AS järve esinduse järelteeninduse töökoja tehnikute tööprotsesse ja nende osi, mida saaks üle anda varuosade ettetarnija ametikohale selleks, et tagada parem vootõhusus ja lühendada klientide ootejärjekordi järelteeninduses ning ühtlasi rahuldada potentsiaalselt kasvavat klientide nõudlust hooldus -ja remonttööde vastu, seoses Toyota autode müügiedukusega 2018. aastal Eestis. Lõputöö praktika käigus selgus, et olemasolevad järelteeninduse tehnikute tööprotsessid, mis on seotud varuosade lao, lao töötajate ning hooldusnõunikutega, ei ole optimaalselt lahendatud. Selle tulemusel kulub tehnikutel hooldus või remonttööde käigus varuosade lisamüügi vajaduse korral varuosade päringute teostamiseks ja varuosade kätte saamiseks varuosade laost liiga palju aega. Mõõtetulemus näitas, et keskmiselt kulub ühel tehnikul selleks 24 minutit ühes tööpäevas, mis kokku teeb tehnikute peal 3,5 tundi ühes tööpäevas ning 73,5 tundi ühes kuus. Lõputöö viimane osa ehk tasuvusanalüüs näitas, et reaalsetel tingimustel, kus tänu analüüsitavale ametikohale vabanenud töötundidest, mida saaks kliendile rohkem müüa, 50% prognoosi täituvuse korral oleks kasum esimesel aastal 1 797 eurot ning viie aasta kasum 10 352 eurot. Kuna prognoos on alati osaliselt ka hüpoteetiline, siis ei ole välistatud ka väiksem prognoosi täituvuse protsent, mis tähendaks ettevõttele kahjumit. Seda võib tingida ka asjaolu, et varuosade ettetarnija enda tööülesandeid täites ja laost pidevalt eemal olles ei suuda tehnikute nõudlust üksinda rahuldada ning kahe varuosade ettetarnija palkamine tähendaks mõõtetulemusi arvesse võttes kindlat kahjumit. Autor jõudis oma lõputöö käigus järelduseni, et kõige suurem ajakulu tekib tehnikutel varuosade laos, sest laos töötavad kaks varuosade müüjat on valdavalt hõivatud enda tööprotsessidega (varuosade müük) ning üks laohoidja üksi ei suuda rahuldada tehnikute kohati suurt nõudlust. Ettepanekuna tõi autor välja, et tasub kaaluda uue ametipositsiooni loomist, kes töötab valdavalt samade tööülesannete raames nagu varuosade ettetarnija, kuid sealjuures varuosi tehnikutele tööpostile tarnimata. See tähendab, et laos on pidevalt olemas töötaja, kes tegeleb ainult siseklientide ehk tehnikutega ja on alati valmis neid teenindama ning varuosade lisamüügi vajaduse tekkimisel ka ise klientidega suhtlema, säästmaks tehnikute ja hooldusnõunikute väärtuslikku tööaega. 42 Analüüsimaks lao väljastusvõimet võiks soovituslikult kaardistada ka teiste laotöötajate (laohoidja ja kaks varuosade müüjat) tööprotsesse ja tööaega, mida antud lõputöö maht kahjuks ei võimaldanud.