Sirvides Autor "Karu, Indrek" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Jalgrattaliikluse turvalisuse tegurid Eestis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Karu, Indrek; Gorislavskaja, Inna
    Käesolev lõputöö käsitles jalgratturite turvalisuse taset Eestis ja analüüsis selle erinevaid tegureid. Uuriti seaduslikke vahendeid, infrastruktuuri taset ja üldist liikluskultuuri ning jalgratturite hinnanguid eelpoolnimetatud valdkondadele Vastuste saamiseks uuriti lõputöös jalgratturite turvalisusega seotud kirjalikke materjale ning viidi läbi küsitlusuuring, millele vastas 214 jalgrattakasutajat. Töös uuritud teoreetiliste ja empiiriliste meetodite abil leiti, et peamiseks murekohaks jalgratturite turvalisuse osas, on erinevate liikumisviiside teede ristumised, mis tekitavad ebaselgeid olukordi nii jalgratturitele kui ka mootorsõidukijuhtidele ja tihtilugu on ebaselgete olukordade tulemuseks liiklusõnnetus. Üldiselt ei ole uuringus osalenud jalgratturid jalgrattasõidu tingimustega Eesti teedel rahul ning ollakse arvamusel, et jalgrattataristu taseme osas on veel palju arenguruumi, et muuta jalgrattaliiklus ohutumaks ja rattakasutus meelepärasemaks. Samuti selgus uuringu tulemustest, et endiselt on problemaatiline teema jalgratturite ohutuse seisukohalt madal liikluskultuur. Sõiduteede jagamine on konfliktne asjaolu jalgratturite ja mootorsõidukite vahel ning uuring tõi välja erinevaid põhjuseid, miks see nii on. Positiivse uuringu tulemusena võib välja tuua, et küsitluses osalnud jalgratturid on üsnagi teadlikud jalgrattale kehtivate nõuete osas ja nendest peetakse ka kinni. Sealhulgas pööratakse tähelepanu ka enda nähtavaks tegemisele. Kokkuvõtlikult võiks välja tuua järgnevad ettepanekud ja soovitused: • Võtta rohkem eeskuju arenenud jalgrattaliiklusega riikidelt, seda nii linnaplaneerimisel, jalgrattakultuuri loomisel kui ka seadusandluse täiendamise/parandamise osas. • Autokoolides rakendada põhjalikumat käsitlust liikkluskultuuri ja üksteisega arvestamise osas liikluses. Samuti propageerida rohkem lugupidavamat liikluskultuuri ja jalgrattaliikust koolides ja lasteaedades ning samuti meedias. • Tagada parem liikluskorraldus erinevate liikumisviiside teede ristumisel, eraldada ehituslikult jalgrattarajad sõiduteest, ühendada kergliiklusteed ühtseks võrgustikuks, pöörata teede hoolduse juures tähelepanu ka jalgrattaradadele, et sinna ei koguneks pori, kive, prügi, lund ja jääd. Samuti hoida korras ka jalg-ja jalgrattateed – paremad jalgrattaliikluse sõidutingimused hoiavad autojuhid ja jalgratturid rohkem üksteisest lahus, mis tagab parema liiklusohutuse ja ühtlasi võib ära hoida ka halva liikluskultuuri ja suhtumise probleemid. Edasistes uuringutes võiks keskenduda järgmistele teemadele, mis käesoleva uuringu käigus välja tulid: • uurida, mis võivad olla põhjused, miks jalgratturid alati liikluseeskirju ei järgi; • uurida jalgrattaliikluse tingimusi ja turvalisuse küsimusi talvisel perioodil; • uurida, miks on jalgratturite huvi Maanteameti poolt välja pakutud nähtavust parandavatesse vahenditesse (helkurtraksid, helkuraerosool, helkurpulgad kodaratel) suhteliselt madal; • uurida detailsemalt jalgratturite hinnanguid jalgrattasõidu tingimustele erinevates Eesti piirkondades; • uurida, kas jalgratturite poolne liiklusreeglite eiramine võib olla seotud teadmatusega või on tahtlik. • uurida, millised peaksid olema Liiklusseadusesse sisse viidavad muudatused jalgratturite arvates.