Sirvides Autor "Kiir, Laura" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Varavastaste süütegude käsitlemine eesti kaubandusettevõtetes
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kiir, Laura; Freienthal, Heli
    Lõputöö teoreetilises raamistikus kirjeldati varguste vastaseid meetmeid ning mõju. Ühtlasi leiti vastused uurimisküsimustele. Vargused mõjutavad kaubandusettevõtteid väga palju, sest ettevõtted on sunnitud tugevdama turvameetmeid, tegelema tagajärgedega ning vajadusel uut töötajat leidma, mis on kulukas nii rahaliselt, kui ka ajaliselt. Vargus on levinuim süütegu. Enim varastatakse kauplustest. Kaubandusettevõtetes varastavad mitte ainult kliendid, vaid ka töötajad. Iga kord ei pöörduta politsei poole või ei avastatagi pettust kiiresti, mille tõttu võib eeldada, et vargusi on rohkem, kui registreeritud on. Vaatamata turvameetmetele ei saa kõiki vargusi ära hoida. Seadustes on ära reguleeritud, milline süütegu läheb väärteo või kuriteo alla. Ühtlasi, milliseid süütegude asjaolusid võetakse arvesse karistuse määramisel. Samuti on reguleeritud, millised õiguskaitsevahendid on tööandjal, kui töötaja on varastanud. Töötajaid panevad varastama liigne usaldus või rahalised probleemid jne. Mõnes ettevõttes jälgitakse varguste ennetamiseks töötajaid kaamerast, kontrollitakse ostutagastusi ja muud. Üldjuhul on selle tagajärjeks töötaja vallandamine, kuna siis on töötaja usalduse kaotanud. Töötajapoolne varguse tagajärg võib olla mitte rahaliselt kahjulik, vaid ka ajaliselt. Töötaja vallandamise korral, peab tööandja leidma uue töötaja, mis ajaliselt on kulukas. Suuremale osale vargustele saadakse jälile tänu anonüümsetele vihjetele. Klientidest pole selget gruppi, kes käivad varastamas, igaüks võib olla varas. Samuti on ka neil põhjuseks rahalised probleemid. Enim varastatakse selliseid tooteid, mida on lihtne ja kiire edasi müüa, näiteks kosmeetika, žiletid. Levinud turvameetmed on videovalve, turvaväravad ja turvaelemendid. Uurimismeetod on kvantitatiivne meetod, anonüümne, mille käigus uuriti erinevatelt kaubandusettevõttetelt nende meetmeid ja kokkupuuteid vargustega. Saadud tulemuste alusel analüüsis autor, mida kaubandusketid eelistavad ning kui palju nad võitlevad selle probleemiga ning kuidas. Uuringust selgus, et veidi alla poole vastajatest puutuvad kokku korduvate varastega. Ühtlasi selgus, et hinnasilte ei vahetata petturite poolt nii sageli. Vaid veidi üle kolmveerand vastajate kontrollivad sularaha igal korral. Töötajapoolse vargusega on kokkupuudutud vaid pooltes ettevõtetes. Vastajate kauplustest vaid veidi üle poolte kaasavad politsei vargustesse. Varguseteemalist väljaõpet hinnati madalalt, seega siinkohal peaksid tööandjad sellele rohkem tähelepanu pöörama. Iseteeninduskassasid töötajad ei usalda, pigem ollakse arvamusel, et need tekitavad vargusi juurde. Lõputöö ülesanded ning eesmärk on saavutatud.