Sirvides Autor "Kiisa, Martti" järgi
Näitamisel1 - 20 24-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Analüütiline mudel betooni vastupidavuse hindamiseks karboniseerumisele Eestis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-06-16) Aunpu, Rivo; Kiisa, Martti; Lellep, KarinBetooni karboniseerumine on väliskeskkonna süsinikdioksiidi reageerimine betoonis leiduva kaltsiumhüdroksiidiga, mille tulemusel betooni pH tase hakkab langema. Portlandtsemendi kõige olulisemaks karboniseerumist mõjutavaks teguriks on portlandtsemendi klinkri sisaldus tsemendi koostises, mille järgi määratakse tsemendi klassid. Vaadeldes betoonisegu omadusi, siis tuleb enim tähelepanu pöörata vesitsementtegurile, kivistunud betooni korral poorsusele, paigalduse hoolsusele ja ilmastikutingimustele ning betoonpindade järelhooldusele. Lõputöö koostamise käigus on läbi töötatud mitmeid rahvusvahelisi uuringuid seoses betooni karboniseerumise kiiruse ja sügavuse arvutusmudelitest, millest lõputöö autor on välja valinud Eesti tingimustesse kõige paremini integreeritava Stefanie von Greve-Dierfeld ja Christoph Gehlen poolt täiendatud FIB 34 prognoosmudeli. Nimetatud mudelis on arvestatud laboritingimustes läbiviidava karboniseerumise määra katsetega, suhtelist õhuniiskust, järelhooldusaega, CO2 sisaldust ning märgumise tõenäosust arvestavate teguritega. Lõputöö koostamise käigus on autor põhjalikumalt andmeid kogunud ja uurinud arvutusmudelis kasutatavaid tegureid mõjutavaid Eesti geograafilisi iseärasusi ja iseloomulikke keskkonnatingimusi. Analüüsitud on pikaaegseid välisõhu suhtelise õhuniiskuse ja sademete hulga Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmeid, 5 viimase aasta CO2 sisalduse loodusliku keskkonna Eesti Keskkonnauuringute Keskuse mõõteandmeid, millest on prognoosmudeli sisendiks tuvastatud keskmised ja keskmised ebasoodsad väärtused. CO2 sisalduse linnatingimustest esialgse ülevaate saamiseks viidi läbi lühiajalised mõõtmised, mis ei andnud oluliselt erinevaid tulemusi võrreldes loodusliku keskkonnaga. Autori koostatud karboniseerumise keskkonnaklasse eristava arvutusmudeli põhjal selgub, et kõige enam mõjutavad karboniseerumist tsemendi klass, betoonisegu vesitsementtegur, järelhooldusaeg ning betoonkonstruktsioonide märgumise tegur. Koostatud arvutusmudeli tulemuste võrdluseks viidi lõputöö raames läbi karboniseerumissügavuse mõõtmised Põhja-Eesti seitsmel sillal/viaduktil. Võrdlustulemused olid ootuspärased ning keskmiste ja keskmiste ebasoodsate väärtustega prognoosmudeli tulemused jäid valdavalt pessimistlikumaks kui mõõtetulemused, seega võib prognoosmudeli teostatud võrdluse korral usaldusväärseks lugeda. Mahupiirangutest tulenevalt, ei ole käesoleva lõputöö raames keskendutud selgepiiriliste karboniseerumisest tulenevate kaitsekihtide määramisele, vaid välja töötatud arvutusmudel ning selle põhjal avaldatud tulemused on hea alus täpsustatud kaitsekihtide määramiseks. Lõputöö suureks60 väärtuseks võib lugeda esimese fundamentaalse etapi läbimist teel betooni vastupanuklasside väljatöötamisele ning projekteerijate töö lihtsustamisele.Nimetus Avatud juurdepääs Arvutus kandepiirseisundis - ristlõike kandevõime(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kiisa, MarttiArvutus kandepiirseisundis - ristlõike kandevõimeNimetus Avatud juurdepääs Arvutus kandepiirseisundis - varraste stabiilsus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kiisa, MarttiArvutus kandepiirseisundis - varraste stabiilsusNimetus Avatud juurdepääs Arvutus kandepiirseisundis. Sissejuhatus, loeng 3(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kiisa, MarttiArvutus kandepiirseisundis. Sissejuhatus, loeng 3Nimetus Avatud juurdepääs Arvutus kasutuspiirseisundis - vertikaalsed läbipainded(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kiisa, MarttiArvutus kasutuspiirseisundis - vertikaalsed läbipaindedNimetus Piiratud juurdepääs Betoonsegusõlme rekonstrueerimine büroohooneks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Voronkov, Aleksandr; Kiisa, MarttiKäesolevas lõputöös on lahendatud Tallinnas asuva endise betoonsegusõlme rekonstrueerimine büroohooneks. Vastavalt lähteülesandel on arvutatud uute vahelagede peamised kandvad terastalad ja teostatud kandevõimekontroll vanast hoonest allesjäävatele teraspostidele. Töö on teostatud põhiprojekti mahus. Töö aluseks oli Laazi Ehituse OÜ poolt koostatud arhitektuurne projekt. Konstruktsioonide arvutused on tehtud eurokoodeksi ning Eesti rahvusliku lisa alusel. Suureks abiks olid konstruktsioonide arvutamise juhised K. Looritsa „Teraskonstruktsioonide arvutus Eurokoodeks 3 järgi“ ja M. Kiisa „Teraskonstruktsioonide projekteerimise alused“. Vahelagede konstruktiivne skeem oli valitud analoogne kõikidele korrustele. Kontrollitud on kõige enim koormatud kandetalasid. Arvutused näitavad lubatust suuremaid läbipaindeid (kuni 10%), kuid see on objekti tellijaga kooskõlastatud. Kandevõime on tagatud 6% varuga. Vanade postide kontrollimisel selgus, et nende kandevõime on tagatud 73% varuga. Kontrollitud on kõige rohkem koormatud posti, seega võib arvestada, et teiste postidel on veelgi suurem varu. Antud töös käsitletud vahelae talad ja postid on ainult üks osa vaadeldava hoone konstruktsioonidest. Lõputööle esitatava mahupiirangu tõttu ei ole siinkohal kajastatud kõikide konstruktsioonide arvutusi. Järgmiseks oleks vaja konstrueerida ja arvutada konsoolsete osade diagonaalsidemed, treppide kaldtalad ja trepikoja postid, hoone stabiilsust tagavad sidemed. Fotod ehitatavast hoonest vaata foto 3 ja 4.Nimetus Piiratud juurdepääs Defektide kaardistamine ravila silla tehnilise seisukorra hindamisel kasutades ehitusinfo mudelit(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Sarapuu, Elari; Kiisa, MarttiLõputöös kajastatud teemad on praegusel ehitusmaastikul väga aktuaalsed, käsitledes endas BIM projekteerimist ja selle visualiseerimist virtuaal-,liit- ja segareaalsuses. Viimase kümnendiga on antud valdkond teinud hüppelise arengu ning saanud kättesaadavaks ka tavakasutajale. Antud töös püstitatud eesmärgi jaoks katsetati erinevaid võimalusi, et kaardistada silda fotogramm-meetrilisel viisil ning sellest moodustada rikastatud IFC mudel. Antud meetod sai valituks, sest see on võrreldes laserskannerimisega soodsam ning kiiremini teostatav. Lisaks sellele loob see võimaluse edasi arendada praegust info arhiveerimise meetodit, mida kasutatakse rajatise ülevaatus uuringutel. Töö käigus kasutati erinevaid tarkvarasid ning prooviti nende ühilduvust teiste programmidega. Esmalt loodi võrkmudel Agisoft tarkvaras, mis viidi edasi Rhiocerosesse. Kasutades tarkvara lisa Grasshopper konverteeriti mudel Tekla Structurisse. Teklas rikastati mudel silla ülevaatuse käigus kogutud andmetega ning selle tulemusel valmis IFC formaadis mudel, mida on võimalik visualiseerimisprogrammidega ja virtuaalreaalsuses vaadelda. Parima tulemuse arvutipõhisel mudeli vaatlusel andis Solibri ja virtuaalreaalusustarkvaradest Revizto programm. Mõlemad aplikatsioonid suutsid kuvada täielikult külge modelleeritud informatsiooni ning avada veeblilinki. Tuleb välja tuua, et kvaliteetse mudeli koostamiseks kasutatavad meetodid on tänapäeva tehnoloogia juures võimalikud, kuid selleks läheb vaja väga võimekat arvutit. Töö tulemusena valmis protsessi kirjeldus, mis seletab, kuidas koostada fotogramm-meetrilist mudelit ning kuidas see konverteerida IFC failiks. Kirjeldati ära ka erinevad kitsaskohad ja probleemid, mis katsetamise käigus tekkisid. Lõputöö täitis eesmärgi, kuid kvaliteetsema tulemuse saavutamiseks oleks vaja teha muudatusi Grasshopperi koodireas või kasutada võimsamat arvutit.Nimetus Piiratud juurdepääs Defektide kaardistamine sildade tehnilise seisukorra hindamisel kasutades ehitusinfo mudelit(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Kütt, Kerdo; Rannamäe, Ranno; Kiisa, MarttiKäesolevas lõputöös „Defektide kaardistamine sildade tehnilise seisukorra hindamisel kasutades ehitusinfo mudelit“ on välja töötatud meetod silla tehnilise seisukorra hindamise käigus fikseeritavate defektide kaardistamiseks, visualiseerimiseks ja arhiveerimiseks. Selleks on kasutatud kaasaegseid meetodeid, mille käigus laserskaneerimise ja fotogramm-meetria abil koostatud ehitusinfo mudeleid rikastatakse vastava informatsiooniga. Selleks töötati läbi praegusel hetkel kasutatavad ülevaatusmeetodid ja erinevad virtuaalreaalsuse tehnilised lahendused. Nende analüüsimisel kaardistati kitsaskohad ning töötati välja lahendus, mis oleks alternatiivne variant ülevaatussüsteemi parendamiseks ja töö efektiivsemaks muutmiseks. Töö käigus katsetati erinevaid tarkvarasid, millega on mudelit võimalik luua, muuta ja vaadelda. Seejuures ei olnud esmaseks prioriteediks mitte mudelist atraktiivse visuaali loomine, vaid toimivate tegevusprotsesside ja lahenduste väljatöötamine. Töö tulemusena selgus, et praegust ülevaatussüsteemi on võimalik parendada ja muuta protsesse efektiivsemaks. Töötati välja protsessikirjeldus, kus nii fotogramm-meetria kui ka laserskaneerimise teel saadud mudelitesse on Autodesk Reviti tarkvara kasutades võimalik salvestada vajalikku lisainformatsiooni ning seejärel läbi erinevate visualiseerimistarkvarade seda ka teiste protsessis osalejateni viia. Revitis modelleeriti sillamudelile juurde täiendav element, mis iseloomustab kahjustuse asukohta ja millele lisati omakorda kahjustuse informatsioon. Selliselt rikastatud ehitusinfo mudel on mõnes visualiseerimistarkvaras edukalt vaadeldav ja funktsionaalselt kasutatav (mudelis on võimalik ringi liikuda ning näha kahjustustega seotud informatsiooni). Eriti head ülevaadet on võimalik saada virtuaalreaalsusprille kasutades, mis tekitavad realistliku kohalolekutunde ja võimaldavad keskkonna tõetruud kogemist. Virtuaalreaalsuse tarkvaradest andis prille kasutades funktsionaalsuselt parima tulemuse Fuzor, kuna seal on võimalik avada mudelisse lisatud veebilinke. Nn arvutipõhistest ekraani abil kasutatavatest visualiseerimistarkvaradest eristus teistest Solibri Model Viewer, kuna selle funktsionaalsus võimaldab lisaks veebilinkidele avada ka kaustalinke. Telefonirakendustest andsid võrdväärse funktsionaalsuse BIM 360 Team ja StreamBIM, kus oli võimalik veebilinke avada. Tuleb eraldi rõhutada, et paljude testitud tarkvarade korral ei olnud funktsionaalsus antud kontekstis piisav ja neid põhjalikumalt edasi ei vaadeldud. Suurima probleemina kogu vaadeldava protsessi juures saab välja tuua asjaolu, et visuaalselt väga tõetruu lõpptulemuse saavutamine jääb enamikel juhtudel arvutite ebapiisava jõudluse taha. Sisendandmete mahtu punktipilve näol tuli alati protsessi käigus kärpida, et mudelite töötlus ajalises mõttes jääks mõistlikkuse piiridesse. Kuid tark- ja riistvara kiire arengu tõttu on sellelaadsed probleemid järjest lahenemas ja on väga suur tõenäosus, et juba lähitulevikus saab oluliselt tõsta mudelite visuaalset kvaliteeti. Püstitatud eesmärgid said töö käigus täidetud, kuna vajalikud tegevused suudeti tervikprotsessina läbi viia ja tulemus on juba praegu reaalselt kasutatav. Edasise töö käigus on võimalik protsesse veelgi optimeerida, kuna arvutite jõudlus ja visualiseerimistarkvarade funktsionaalsus areneb jõudsalt.Nimetus Piiratud juurdepääs Eluhoone konstruktsiooniosa projekt aadressil Päevakoera 9,Tallinn(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Ervin, Alar; Kiisa, MarttiLõputöös teostati tugevusarvutused Päevakoera tn 9 eramu terasprofiilidest konstruktsioonide leidmiseks. Eluhoone katus ulatub konsoolselt üle välisseinte, mis lisas arvutustele keerukust. Samuti on sõlmlahendused keerukad, sest ruumi on vähe ning termiprofiil töötab hästi vaid ühes suunas. Lõputöös leiti konstruktsioonidele mõjuvad koormused ning teostati arvutused kandev-konstruktsioonides kasutatavate materjalide ristlõigete leidmiseks ning koostati Acad-i tark-varaga arvutusskeemid ja koormuste epüürid. Dimensioneerimisele kuulusid katuslae termo-profiil, seina termoprofiil, teraspost ning terastala klaasfassaadi osas. Termorpfiilide arvutused on tehtud vastavalt EVS-EN-1993-1-3 standardile. Katuserooviks valiti välja TC300 t=1,5 sammuga 400 mm ning seinapostiks valiti TC250 t=1,5 sammuga 600 mm-i. Teraspostiks valisin RHS 100x50x2,5 ning terastalaks RHS 150x50x6. Lõputöö eesmärk said täidetud ning vajalikud profiilid on välja dimensioneeritud.Nimetus Piiratud juurdepääs Jägala joa jalakäijate silla tehniline projekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Kimmel, Rain; Männamaa, Kaisa; Kiisa, Martti; Karin LellepKäesolevas lõputöös projekteeriti puidust jalakäijate sild Jägala joale. Lõputöös teostati arvutused konstruktsioonielementide ristlõigete leidmiseks. Dimensioonimisele kuulusid kõik puidust tarindid ning lisaks arvutati ka terasest riputid ja tuulesidemed. Raudbetoonist tarindite ja sõlmede dimensioonimist lõputöös käsitletud ei ole. Silla peakandjaks valiti kaar ristlõikega 240×1200 mm ja tugevusklassiga GL32h. Kõik ülejäänud liimpuidust tarindid valiti tugevusklassiga GL28h. Kaare põiksidemed valiti ristlõikega 200×600 mm. Sillateki laudis valiti ristlõikega 32×95 mm ja tugevusklassiga C24, pikitalad 100×240 mm ja põiktalad sarnaselt kaare põiksidemetega 200×400 mm. Sillateki osa, mis jäi joa poolt vaadatuna paremale kaare ja maapinna vahele, arvutati lihtalana ning ristlõikeks valiti samuti 200×400 mm. Terasest riputite läbimõõduks valiti 42 mm ja tuulesidemete läbimõõduks 30 mm. Terase tugevusklassiks on S355J2. Lisaks arvutustele pöörati suurt tähelepanu vastupidavate sõlmlahenduste väljatöötamisele. Sõlmed projekteeriti selliselt, et ilmastikuolude kätte jäävad puitosad oleksid kaetud ja kaitstud. Samuti anti juhiseid silla kasutamiseks ja hoolduseks. Silla projekteerimisel kasutasid lõputöö koostajad ka liit- ja tehisreaalsust. Nimetatud tehnoloogiate katsetamisel ilmnes, et liitreaalsus väga palju projekteerimist ei toetanud. Küll aga oli lõputöö koostajatel silla arhitektuurse lahenduse välja töötamisel suuresti kasu tehisreaalsusest, mis loodi BIM-koopas. See võimaldas näha erinevate algselt koostatud 3D eskiiside puudusi ning aitas kaasa parima lahenduse välja töötamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Kotka tootmishoone puitkonstruktsioonide projekteerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Lember, Sirje; Kiisa, MarttiKäesoleva lõputööga on käsitletud tootmishoone puitkonstruktsioonide osa. Töö on teostatud põhiprojekti staadiumis. Projekti koosseisus on seletuskiri, katusefermi ja postide arvutused ning vajalikud joonised. Seletuskirjas on kirjeldatud hoone funktsiooni, on antud ülevaade hoone põhinäitajatest ja konstruktsioonide kirjeldus. Seejärel on arvutatud välja hoonele mõjuvad koormused. Võrreldes erinevaid koormuskombinatsioone selgus, et määravaks saab olukord, kus domineerivaks muutuvkoormuseks on lumekoormus. Peale koormuste arvutamist dimensiooniti katuseroovid. Algselt pakutud roovitus ristlõikega 32x100 mm (sammuga 600 mm) ei taga kandevõimet. Arvutustega tõestati, et kasutada tuleb roovitust ristlõikega 50x100 mm (sammuga 500 mm). Kasutatud on puitu tugevusklassiga C24. Fermi dimensioonimine algas sõrestiku sisejõudude arvutamisega. Sõrestiku kontrollarvutused teostati fermi ülemisele vööle, fermi alumisele vööle, suurima sisejõuga tõmbediagonaalile ja suurima sisejõuga survediagonaalile ning fermi toepinnale. Fermi alumise vöö ja ülemise vöö varraste ristlõikeks kujunes 2x50x150 mm (fermide samm 2050 mm). Diagonaalide materjaliks oli esialgu planeeritud kasutada ristlõiget 50x100 mm. Lõpuks kujunes survediagonaalide ristlõikeks 2x50x150 mm ja tõmbediagonaalide ristlõikeks 50x150 mm. Kasutatud on puitu tugevusklassiga C24. Sõrestiku ühendamiseks vajalike poltide dimensioonimisel selgus, et alumise ja ülemise vöö, toesõlme ning harja sõlme ühendamiseks tuleb kasutada polte läbimõõduga 16 mm (5.8). Diagonaalide kinnituspoldid vöödega ühendamiseks on läbimõõduga 20 mm (5.8). Kuid kuna minimaalsed vahekaugused fermi koormatud servast ja koormatud otsast ei olnud tagatud, siis tuleb sõrestiku diagonaalide ristlõikeid suurendada mõõtmetele 50x150 mm. Viimase tööna on teostatud postide kandevõime arvutus. Arvutused näitasid, et eeldatud ristlõige 100x200 mm ja samm 2050 mm ei anna piisavat kandevõimet. Suurendades posti mõõtmeid 200x200 mm oli antud tugevustingimus rahuldatud. Projekteeritud hoone on ökonoomne ja vastab tellija vajadustele. Lõputöös toodud arvutustega on tõestatud, et katusefermide ja kandepostide kandevõimed on tagatud.Nimetus Piiratud juurdepääs Lasteaed "Karikakar" katusefermi käsitsi arvutuse ja programmiga arvutuse võrdlus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kask, Even; Kiisa, MarttiAntud lõputöös võrreldi käsitsi arvutust ja programmiga arvutust. Võrdlusobjektideks olid sisejõud, ristlõigete dimensioneerimine ja läbipainded. Käsitsi arvutus teostati lihtsustatud ogaplaatfermi arvutusega. Selleks arvutati varrastes olevad pikijõud staatikaga määratud sõrestiku arvutusega, kasutades sõlmede eraldamise võtet. Ülemises ja alumises vöös olevad paindemomendid ja põikjõud leiti lõpmatult pika jätkuvtala skeemi järgi. Ainult läbipaindeid ei arvutatud käsitsi, vaid kasutati programmi Robot Millennium. Programmiga arvutus teostati programmiga TrussCon. Sisejõudude kohapealt on tulemused kohati üsna sarnased ja samas ka üsna erinevad. Väiksed erinevused olid pikijõududes ja põikjõududes. Kõige rohkem erinesid paindemomendid, mille põhjuseks on see, et ogaplaatfermi arvutusprogramm võtab arvesse sõlmede jäikust. Ristlõigete dimensioneerimise seisukohalt on tulemused mõlemas suunas erinevad. Olulisemate varraste puhul nagu ülemine vöö ja alumine vöö, oli tulemuste erinevus märgatav. Käsitsi arvutusega ei olnud alumisel vööl kandevõime tagatud, aga programmiga arvutuses oli tagatud. Samas ülemise vööga oli jällegi olukord teistpidi, programmiga arvutus andis halvema tulemuse. Kokkuvõttes oli käsitsi arvutuses kandevõime tagavara viiel vardal kaheksast suurem. Läbipainete võrdluses tulid tulemused väga sarnased, mis on ka loogiline, sest läbipainde osas saab määravaks siiski ülemises ja alumises vöös olevad pikijõud ja need tulemused antud lõputöös olid väga sarnased. Olulised erinevused kahe võrreldava arvutuse vahel on, et programm arvestab ogaplaat ühedust pooljäigana ja ülemise ning alumise vöö paindemomendid kanduvad vahevarrastele üle, mis muudavad olukorra hoopis teiseks kui käsitsi arvutuses arvestatud liigendsõlmed. Lisaks tuli välja, et ogaplaat vähendab nõtkepikkust ja selle tõttu tulevad osade varraste kandevõime varud suuremad. Üldiselt tulid tulemused siiski sarnased ja kui pole võimalik kasutada programmi, võib lihtsamate fermide arvutuse teha ka käsitsi. Tuleb aga teada, et ogaplaatide mõju mitte arvestamine konstruktsiooni üldskeemis ei ole paljudes Euroopa riikides lubatud.Nimetus Avatud juurdepääs Loeng 1 teraskonstruktsioonid, sissejuhatus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kiisa, MarttiLoeng 1 teraskonstruktsioonid, sissejuhatusNimetus Avatud juurdepääs Normatiivdokumentide kasutamine ehituses(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Kiisa, MarttiKäesolevaga on antud lühiülevaade ehituskonstruktsioonidega seotud õigusaktidest, normidest ja standarditest. Siinkohal on olnud eesmärgiks eelkõige kokkuvõtva tervikpildi moodustamine, mitte algmaterjalide detailne kopeerimine (enamusel juhtudel on antud viide, kust algmaterjali leida).Vaadeldakse tähtsamaid ehitusvaldkonda puudutavaid seadusi, määrusi, ametkondlikke eeskirju, projekteerimisnorme ja -standardeid. Teistest põhjalikumalt on vaadeldud standardeid, sest nende staatus on sageli tõsise vaidluse allikaks ning nad on projekteerimisel, ehitamisel ja järelevalvel kõige detailsemaks infoallikaks. Lisaks eelnevalt mainitule on ehitusvaldkonnas tegutsevale spetsialistile välja töötatud veel hulgaliselt abimaterjale (kataloogid, erialaliitude juhendmaterjalid jne), mida käesolevaga ei vaadelda.Nimetus Avatud juurdepääs Puidust I-talade painde- ja nihkekandevõime empiiriline uurimine kolmandas kasutusklassis(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Peterson, Jaanus; Lellep, Karin; Kiisa, MarttiKäesolevas lõputöös uuriti katseliselt Masonite tüüp H200 kergtalade nihke- ja paindekandevõimet esimeses ja kolmandas kasutusklassis. Nihkekandevõime katsete tulemused ja purunemispildid olid nii esimeses kui ka kolmandas kasutusklassis ootuspärased. Paindekandevõime katsete tulemused esimeses kasutusklassis olid ootuspärased, aga kolmandas kasutusklassis ilmnes, et määravaks sai erinevalt esimeses kasutusklassis tehtud katsetest hoopis survevöö purunemine. Survevöö purunemise tingis, hoolimata C30 tugevusklassi puidu suuremast survetugevusest võrreldes tõmbetugevusega, puidu niiskumisel kahanev survetugevus ja katsekeha kiivumine. Katsetulemuste analüüsi käigus arvutati katsetulemuste alusel põik- ja paindekandevõime statistilised piirväärtused 95% tõenäosusega (5-protsentiil). Piirväärtuste järgi leiti niiskuse ja koormuse kestuse mõju arvestav modifikatsioonitegur kmod nii esimesele kui ka kolmandale kasutusklassile, mis annab võimaluse hinnata katsekehade nihke- ja paindekandevõimet nimetatud kasutusklassides. Kuna standardis EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 puudub katsekeha puitlaastplaadist seinale rakendatav kmod väärtus kolmandas kasutusklassis, annab käesolev töö empiirilise esialgse kmod väärtuse, mis on vajalik normatiivse nihkekandevõime teisendamisel arvutuslikuks. Katsekeha arvutuslik paindekandevõime on standardi järgi leitav, kuna saepuidust vöödele on antud kmod tegur ka kolmandas kasutusklassis. Katsete tulemusel leitud tegurid ja nende võrdlemine standardis EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 toodud teguritega kinnitas töös kasutatud metoodika sobivust ja näitas, et tegurite suhted ning väärtused on empiiriliselt õiges suurusjärgus Tuginedes eelpool toodud andmetele on võimalik hinnata märgunud Masonite kergtala tüüp H200 kandevõime vähenemist ja vastavalt lõputöös toodud tulemustele otsustada milliseid meetmeid (koormuse vähendamine, ümberpaigutamine, toestamine) tarvitusele võtta, kui talad on paiknenud kolmandas kasutusklassis. Edasiste uuringute käigus tuleks täiendavate katsete abil täpsustada vastavaid modifikatsioonitegureid, viies katseid läbi erinevates koormuse kestusklassides ja veelgi ekstreemsemates kolmanda kasutusklassi tingimustes. Samuti tuleks uurida, kas katsekehade märgumine on mõjutanud nende kandevõimet peale niiskuse välja kuivamist ja kuidas mõjutavad kandevõimet bioloogilised tegurid ning katsekehade läbikülmumine.Nimetus Piiratud juurdepääs Raudbetoonkonstruktsioonide mittepurustavate mõõteseadmete tulemuste valideerimine etalon katsekehal(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Peterson, Rain-Erik; Lellep, Karin; Kiisa, MarttiKäesoleva lõputöö raames uuriti mittepurustavaid meetodeid ja valmistati katsekeha, millega uuriti mittepurustavate mõõteseadmete Proceq Profoscope+, Proceq Profometer 600 ja Hilti PS 1000 X-Scan mõõtetulemusi. Lõputöös on antud erialakirjanduse abiga ülevaade erinevatest mittepurustavatest meetoditest raudbetoonkonstruktsioonide uuringuteks. Kirjeldati mittepurustatavaid meetodeid nagu põrkevasara, müüontomograafia, termograafia ultraheliimpulsi, elektromagnetimpulsi, SonReb-i, elektrilise takistuse ja radari meetoditele. Elektromagnetimpulsi meetodil töötavate seadmetega Proceq Profoscope+ ja Proceq Profometer 600 katsetati mõõteseadmete usaldusväärsust betoonist kaitsekihi mõõdistamisel ja katseseeria lõpuks arvutati välja veaprotsent, mis tekib erinevate varda läbimõõtudega mõõdistades. Mõõtetulemused olid järgmised: • Mõõteseadmetega oli võimalik tuvastada terasvardaid ja mõõdistada nende kaitsekihte kasutusjuhendites toodud piirväärtuste ulatuses. • Korrektse terasvarda läbimõõdu sisestamisel mõõteseadmesse ei suutnud mõõteseadmed anda õiget kaitsekihi paksuse väärtust. Korrektne tulemus saadi reaalsest katsekehas asetsevast terasvarda läbimõõdust 2 mm suurema või väiksema valimisel. Selle põhjuseks on ilmselt varda ribid, mille puhul mõõteseade võib armatuurvarrast tuvastada suurema või väiksemana. • Vastavalt kasutusjuhendile ei suuda Proceq Profoscope+ 57 mm kaitsekihiga pinnalt tuvastada väikese sammuga terasvardaid, mida kinnitab ka läbiviidud katse. • Kummagi mõõteseadme puhul ei olnud võimalik tuvastada terasvardaid 107 mm kaitsekihiga pinnalt tõenäoliselt liiga suure kaitsekihi paksuse tõttu. • Suuremate läbimõõtude sisestamisel mõõteseadmesse häirisid mõõtetulemusi seadme magnetväljas asetsevad teised terasvardad, mis asusid mõõdistatava varda läheduses või risti üle selle. Radari põhimõttel töötava Hilti PS 1000 X-Scan seadmega loodi kehast 3D mudel ja seda analüüsides oli nende tegelikku asukohta teades võimalik tuvastada katsekeha sisse paigutatud kaablihülsid, puitprussi ja vahtpolüstüreeni. Radari põhimõttel töötava seadmega jõuti järgmiste tulemusteni: • Hilti PS 1000 X-Scan seadmega loodud 3D mudelis suutis seade ülemises kihis tuvastada kõik terasvardad. Pealmises kihis asetsevad terasvardad varjestasid ära mudeli alumised kihid, mistõttu alumisi kihte 3D mudelis näha ei olnud. • Konstruktsiooni paksust seade tuvastada ei suutnud. Suurel määral mõjutasid elektromagnetimpulsi meetodil töötavaid seadmeid mõõtetulemusi naabervaraste samm ning betoonkaitsekihi paksus, mille suurenedes sattus mõõteseadme elektromagnetvälja naabervardaid, mis hakkasid mõõtetulemusi häirima. Täpsete mõõtetulemuste saamiseks tuleb järgida mõõteseadmete kasutusjuhendites toodud piirväärtusi. Antud lõputöös käsitleti kolme mõõteseadet, kuid tulevikus saaks valideerida katsekeha peal ka teiste töös välja toodud seadmete mõõtetäpsust.Nimetus Piiratud juurdepääs Ravila silla tehnilise seisukorra hindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kruus, Märt; Kiisa, MarttiKäesoleva lõputöö uurimisobjektiks valitud Ravila silla tehnilise seisukorra hindamisel kasutati mittepurustatavaid mõõtmisi ning visuaalset vaatlust. Objekti külastuse käigus kogutud informatsioon korrastati ja analüüsiti, tulemuste põhjal koostati seisukorra hinnang silla konstruktsioonile. Silla peatalad on rahuldavas seisukorras. Üksikutes kohtades esineb paljandunud tõmbesarrus, paljandunud sarrus on kaetud õhukese korrosioonikihiga, ristlõike läbimõõt ja pindala ei ole märkimisväärselt vähenenud, seega kandevõimele olulist mõju ei avalda. Samas on ligikaudu pooltel taladel näha tõmbesarruse piirkonnas pikipragusid, mis viitavad korrodeeruvale sarrusele, kaitsekiht ei ole veel eemaldunud. Talade külgpinnal esineb väga palju väikeseid põikpragusid, mis viitavad põiksarruse korrodeerumisele. Osaliselt on näha ka paljandunud põiksarrust, peamiselt ava keskel. Sarrusel esineb pindmist korrosiooni, mis ei avalda kandevõimele olulist mõju. Kõik talade tugiosad on korrodeerunud, osaliselt leidub irdunud korrodeerunud kihte. Üksikute tugiosade juures on betooni kaitsekiht lahti löönud. Sammaste betooni kvaliteet on madal, mõlemal sambal esineb lagunenud betooniga piirkondi. Külgtiibadel on sarrused paljandunud, samuti esineb betooni lagunemist. Servaprussid on heas seisukorras, esineb üksikuid defekte. Mõlemal servaprussil on ühes kohas sarrus paljandunud ning Ravila poolsel pealesõidul servas betoon lagunenud. Tekiplaadil esineb alapinnas paljandunud sarruseid, servatalade piirkonnas on kahjustused suuremad, kuid kahjustuste arv on väike. Sarruse korrodeerumise aste on sarnane tala piki- ja põiksarrusele. Katend on rahuldavas seisukorras, kuigi katend on hinnanguliselt väga suure paksusega. Vardja poolses sillavuugis jookseb pragu. Vuugilahendused puuduvad, vuugid lekivad. Vanad sillavuugid on katkised ning parandatud ei ole. Põrkepiirded on väga heas seisukorras. Arvestades Ravila silla vanust (ehitatud 1961) ja suuresti kõikuvad ehituskvaliteeti, võib silla seisukorda hinnata rahuldavaks. Kuid võttes arvesse tuvastatud vigastusi, eelkõige sarrusvarraste korrodeerumist, siis on kahjustused progresseeruvad. Soovituslik on võtta kasutusele kirjeldatud remondimeetmeid, et tagada sillale pikk eluiga.Nimetus Piiratud juurdepääs Reedika talu abihoone rekonstrueerimisprojekt(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Õun, Jaanus; Kiisa, MarttiLõputöö „Reedika talu abihoone rekonstrueerimisprojekt“ objektiks on Saaremaal, Leisi vallas, Mätja külas asuva Reedika talu abihoone renoveerimisprojekt. Renoveerimise käigus säilitakse ja kasutatakse võimalikult palju vanu ja kohalikke looduslikke materjale ning jälgitakse, et säiliks kohalik Saaremaale kohane kobarküla miljöö. Lõputöös pakutavad lahendused võimaldavad abihoone kasutusiga pikendada 50 aasta võrra, ehitada välja teine korrus ja terve abihoone töötubadena aastaringsesse kasutusse võtta. Projektiga on lahendatud hoone säilimise seisukohast olulised probleemid: • esimese korruse sauna leiliruumi, riietusruumi ja puhkeruumi vaheseinad kui mittevajalikud konstruktsioonid lammutatakse; • vundament parandatakse ja põrandad uuendatakse. Esimesele korrusele paigaldatakse köetavad betoonpõrandad ja teisele korrusele laudpõrand; • eemaldatakse katuselt eterniit ja paigaldatakse 300 mm roogkatus; • koormusarvutuste tulemusena selgus, et roogkatuse ja soojustuse paigaldamiseks ei pea roove ja sarikaid tugevdama ning teise korruse ruumi kõrguse suurendamiseks võib eemaldada sarikatelt pennid; • hoone piirdekonstruktsioonid renoveeritakse, soojustatakse ja viimistletakse; • küttekoormuse vähendamiseks akna sisemine klaas asendatakse kahekordse selektiivklaaspaketiga ja renoveeritakse uksed; • hoone idapoolses otsas olevasse eraldi sissekäiguga hoiuruumi paigaldatakse trepp; • projekti koosseisus leiti hinnanguline kütteenergia kulu ja võimsus hoone kütteseadme dimensioneerimiseks • hoone hinnanguline ETA on 153 kWh/(m2a) ja kuulub energiamärgise klassi C. Projekti käsitletavad teemad ja teostatud arvutused loovad eelduse renoveerimistööde alustamiseks vajaliku ehitusloa taotlemiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Sissejuhatus projekteerimisse(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Kiisa, MarttiSissejuhatus projekteerimisseNimetus Avatud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli lõputööde vormistamise üldnõuete lühiülevaade(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Andresen, Sven; Eensaar, Agu; Prints, Helina; Kiisa, Martti; Rähni, Andrus; Särak, Jaak-Evald; Toome, Mari-Leen; Trell, Ellentabel, joonis, viitamine, struktuur