Sirvides Autor "Klaos, Heli" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Ettevõtte töökorralduse ja töö efektiivsuse parendamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015) Klaos, Heli; Šestak, Kristel
    Diplomitöö eesmärgiks oli ettevõtte Rudotex OÜ töökorralduse ja tööefektiivsuse parendamine tootmistehases ning uurida, miks töötajate efektiivsus ja töökorraldus on madal ja kuidas saaks antud näitajaid parendada. Selleks uurisin ettevõtte töökorraldust, teostasin tööuuringuid ning võrdlesin kahte tootmisüksust. Töökorralduse parendamiseks pakun välja mitu ettepanekut. Esiteks tuleks paigutada ümber masinad, et vähendada pooltoodangu liikumisteid. Selleks tuleks masinad panna kahte lähestikku asuvasse tööruumi kolme tööruumi asemel. Tootmisplaani väljatöötamisel sai selgeks, et ettevõtte peaks investeerima tootmishoonesse. Soovitatav oleks majaplaan ümber korraldada, võtta maha mõningad vaheseinad, et avardada ruumi ning tagada parem õhuringlus. Ettevõtte võiks tootmisruumi paigutada psühromeetri, mis kontrollib õhu niiskuse taset ning õhutemperatuuri antud ruumis, et tagada normaalse tööviljakustaseme parameetrid. Toote detaile võiks transportida automaatse rippliini pidi õmblusliini, mis vähendaks meistri liikuvust ning ta saaks pidevalt olla õmblusliiniga seotud ruumides. See tagaks pideva ülevaate õmblusliini tööst. Tööjaotuse koostamisel ning seadmete koondtabeli koostamise selgus, et teipimismasinad on ülekoormatud. Seetõttu peaks ettevõtte investeerima veel ühte teipimismasinasse, et vähendada töötajate ülekoormust antud masinatel ning toodangu paremat liikumist liinis. Soovitaksin kasutada timmitud tootmise juurutamiseks mõeldud 20 võtme meetodit, millega saab parenda kõiki tootmisprotsesse: täiustada töökohti, parandada kvaliteeti, vähendada kulusid, arendada tehnoloogiat ning parendada protsessivoogu. Soovitatav oleks rakendada Kaizen põhimõtet ehk kaasata kõiki töölisi pideva parendamise protsessi. Parema töökorralduse tagamiseks võiks meister kasutada jõudlustabelit ning tegeleda teoreetilise balansseerimisega, et ennetada kitsaskohtade teket. Soovitatav oleks meistril omandada kuus juhtimisstiili ning rakendada kõige paremat metoodikat vastavas probleemis. Diplomipraktika käigus nägin, et meister ei ole end kehtestanud õmblejate hulgas ning ei soovi sattuda konflikti, seega tuleb igas probleemis õmblejale vastu. Meistri töö päevavaatluses selgus, et meister tegeleb 17% päevas tööülesannetega, mis ei kuulu tema töökohustuste hulka ning mida saaks jagada teiste tööliste või õmblejate vahel ära. Seetõttu sai ta täita oma töökohustusi 77% päevast. Seega peaks meister end õmblejate hulgas kehtestama ning õmblejale antud tööülesandele kindlaks jääma. Soovitaksin ettevõttel suurendada abiaega, sest tööuuringute käigus leidsin, et universaalõmblusmasinatel õmblevate tööliste abiaeg on suurem kui hetkel ettevõttes kehtestatud. Edaspidiseks soovitaksin üle vaadata ka spetsiaalmasinate abiajad ning neid vajadusel muuta. Ettevõte võiks mõõta ära paki käsitlusajad, sest tööuuringute teostamise ajal nägin, kui erineva kiirusega pakke käsitletakse ning ühtse pakikäsitlusaja kehtestamine tööetappidele parandaks töökorraldust. Madal tööefektiivsus tuleneb õmblejate erinevast tasemest kui ka omandatud töövõtetest. Kindlasti on tööviljakuse üheks olulisemaks faktoriks motivatsioon seda tööd teha. Arvan, et tehtava töö motivatsiooni mõjutab peale rahalise väärtuse tööpsühholoogia ning juhtimisstiil. Seega on väga oluline, kuidas meister õmblejate tööd juhib ning millised on tema juhtimisoskused. Meister ei tohiks segada kõiki õmblejaid, kui tekib mõni probleem, näiteks kadunud asja otsimisel. Ta võiks iga õmbleja töökoha ise üle vaadata, mitte häirida kõiki õmblejaid üheaegselt. Leian, et vajalik on kaasata töötajaid ning neid innustada, et aidata kaasa probleemide lahendamisel. Selleks tuleks selgelt sõnastada töö eesmärgid, sest inimestel on suurem motivatsioon töötada ja panustada ettevõtte arengusse, kui nad teavad, mille nimel nad seda teevad. Selleks võib olla parema töökeskkonna loomine. Ka võiks töötajate innustamiseks volitada kedagi parendusettepanekute elluviimiseks, mis paneks inimesi kaasa mõtlema reaalsetele parendusettepanekutele. Motivatsiooni saaks stimuleerida, kui pakkuda päevanormi ületanud töötajatele või suurenenud tööefektiivsusega töötajale lisa massaažikordi. Antud ettevõte panustab oma töötajate tervisesse, pakkudes neile ettevõtte poolt massaaži. Leian, et see on väga hea koht motivatsiooni stimuleerimiseks, sest töötajad on väga tänulikud ja hindavad võimalust saada ettevõtte poolt boonusena massaaži. Kahe tootmisüksuse võrdlemisel nägin, kui erinevad on need tootmisüksused. Siiski leidsin mõned ettepanekud, mida saaks rakendada väiksemas tootmistehases. Nimelt tuleks uuendada masinaparki ning tuua Märjamaal asuvasse tootmistehasesse nõelaveoga masinaid ning automaatne takjapaela lõikusmasin. See kiirendaks abimaterjalide komplekteerija tööd, sest õmmeldavatel toodetel on palju furnituure, mis on kõik erineva suurusega. Märjamaa tehases võiks olla eraldi tehnoloog, kes õpetab töövõtteid ning tagab, et õmblejad omandaksid kiiremad tööliigutused. Sellega tõuseks tööefektiivsus ning meistril jääks rohkem aega töö jagamisele. Üle võiks tuua ka sarnased abitasapinnad ning kärud, mis oleksid masinate kõrgused. Veel võiks ettevõte investeerida sarnastesse reguleeritavatesse toolidesse, mis oleksid igal töökohal olemas, et vältida tooli otsimises tulnud tööseisakuid. Kuna tootmises kasutatakse palju spetsiaalmasinaid, siis on vajalik igapäevane mehaaniku kohalolu. Siinkohal oleks soovitatav koostada masinapargi hooldusgraafik, mille järgi saaks tagada ülevaate masinate töökorrast ning pidada arvet, millal on vaja teatud masinaid üle vaadata. Hooldusgraafik vähendaks masinatest tingitud tööseisakuid. Töö autorina avaldan tänu oma juhendajale Rudotex OÜ Märjamaa ettevõtte tootmisjuhile K.Šestakule kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli poolsele juhendajale A.Tšistovale ja konsultantidele M.Beilmannile ja O.Ovtšarenkole.