Sirvides Autor "Koch, Rein" järgi
Näitamisel1 - 20 39-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Aktiivsöelisanditega betoonisegude radooni difusiooni mõõtmise uuring(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-09) Abbasi, Britt; Koch, ReinLõputöö raames tehtud uuringus on valmistatud erineva paksuse ja aktiivsöe kontsentratsiooniga katsekehad ning sooritatud eri metoodikaga katseid. Samuti on valmistatud samasuguste näitajatega survekatsekehad, et testida antud segu tugevust. Katsekehad on valmistatud mitmes etapis, jälgides ja arvestades juba olemasolevaid tulemusi. Katsetes on kasutatud omaloomingulist katseseadeldist, mis koosnes vastavalt katsete iseloomust kas ühest või kahest mõõtekambrist, erinevatest radoonigeneraatoritest, ringluspumbast Alpha Guard DF2000, mõõtevahendist Radon Eye Plus2 ja ühendusvoolikutest ning muudest väikedetailidest nagu ühendusvoolikud jms. Katsed on sooritatud kolme põhimeetodiga, mille erinevus seisnes radooni generaatoris. Tulemused on selekteeritud katsekehadest ja jagatud sarnasuse alusel gruppidesse. Tulemus eri paksusega katsekehade võrdluses ilma aktiivsöeta andis väga häid visuaalseid tulemusi, sest selgelt oli näha, et mida paksem katsekeha, seda vähem radooni läbis. Radooni läbivuse osas näitasid kolme erineva aktiivsöe sisaldusega maksimaalse paksusega katsekehad põhimõtteliselt sama tulemust ja materjalist endast täiesti piisas. Õhemate katsete juures on aga selgelt näha aktiivsöe toimimist. Ilma aktiivsöeta katsekeha puhul viide puudus ja radooni tase tõusis kohe väga kõrgele. Varasemalt erinevates katsetes uuritud aktiivsöe koguse 5% juures peaks selle mõju näha olema ja see tuleb ka antud uuringus selgelt välja. Kuigi tulemused 4% juures olid tunduvalt paremad ilma aktiivsöeta variandi kõrval, siis 5% juures olid need juba väga head ja 10% juures ideaalilähedased.Nimetus Piiratud juurdepääs Eesti turul olevate ehitusmaterjalide kiirgusohutuse hinnang(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Rikka Cruz, Angelina; Koch, Rein; Julija ŠommetAntud ehitusmaterjalide uurimise plaanitud metoodid olid pindekshalatsioon, jahvatatud puru massiekshalatsioon ja gammaspektromeetria. Gammaspektromeetria ja massiekshalatsiooni uuringud teostati märtsist kuni augustini aastal 2020. Pindekshalatsiooni uuringud plaanitakse alustada alles septembris ja sellepärast neid antud töös ei kajastatu. Gammaspektromeetria abil on määratud ehitusmaterjalides sisalduvad radionukliidid, mille lagunemisel tekib gammakiirgus. Uuringu jooksul oli leitud, et uuritud nimekirjast kuue ehitusmaterjali I indeks ületab Keskkonnaameti poolt lubatud väärtust I=1, mis tähendab, et nende materjalide kasutamise tuleb piiretleda. Massiekshalatsiooni analüüsi jooksul seadmega AlphaGuard DF2000 mõõdeti radooni eraldumist ehitusmaterjalidest. Uuringud näitasid, et mõnedel ehitusmaterjalidel esineb kõrge Rn-220 ehk torooni ekshalatsioon. Kuid nii radooni kui ka torooni ekshalatsiooni viitetase ei ole Eestis veel paika pandud ja uurimistöös saadud tulemus ei saa nende ehitusmaterjalide kasutamist piiriata. Massiekshalatsiooni uuringud näitasid, et uuritavates ehitusmaterjalides radooni massiekshalatsiooni kiirused jäävad vahemikkus üks kuni 128,6 mBq/kg*h ja torooni eraldamise kiirused kuni 6070,37mBq/kg*h. Antud uuring tuvastas, et Euroliidust väljastpool riikides toodetud materjalides esinevad probleemid ning tehtud järeldus on, et neid peab rangemalt kontrollima. Samal ajal on vaja jätkata ehitusmaterjalidest radooni ja torooni ekshalatsiooni uuringuid, et leida kuidas selle radioaktiivse gaasi kõrge eraldumise kiirus mõjutab radooni sisaldust siseruumide õhus.Nimetus Piiratud juurdepääs Erinevate betoonisegude radooni ekshalatsioonikiiruse uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-06-17) Mljavov, Maksim; Koch, ReinRaadiumiga saastunud tseoliidilisandiga betoonist katsekehade radooni pindekshalatsioonikiiruste mõõtmiste käigus ilmnes, et mida suurem on tseoliidi kontsentratsioon katsekehade valmistamisel kasutatud betoonisegus, seda suurem ka nende katsekehade korral radooni ekshalatsioonikiirus. Nii näiteks 0% tseoliidilisandiga betoonist katsekeha korral mõõdeti väikseimad radooni kontsentratsiooni väärtused ekshalatsioonikambris millest tulenes ka radooni pindekshalatsiooni väikseim kiiruse väärtus, võrrelduna 40% tseoliidilisandiga betoonist katsekehaga mõõdetuga. 40% tseoliidilisandiga katsekeha andis mõõtmistel oodatult kõige suuremad radooni kontsentratsiooni väärtused ekshalatsioonikambris ning ka suurimad ekshalatsioonikiiruse väärtused. Katsetamisel käitus erinevalt 10% tseoliidilisandiga valmistatud katsekeha, mille korral mõõdeti kõvenemisprotsessi alguses kõige kõrgem radooni kontsentratsioon ning ka ekshalatsioonikiiruse väärtus. Edasistel mõõteperioodidel muutus selle katsekeha radooni kontsentratsiooni ja ekshalatsioonikiiruse väärtuste käik sarnaseks teiste katsekehade mõõtmisel saadud parameetrite vastava käitumisega. Seda võib selgitada näiteks katsekehade (betoonkuubiku) valmistamisel kasutatud betoonisegudes olevate veehulkade erinevustega. Saadud katsetulemused näitavad, et erinevate tseoliidi lisandiga betoonide korral langeb kõvenemise protsessi jooksul ajas katsekehade ekshalatsioonikiirus suhteliselt lineaarselt. Erandina algselt suurema veelisandiga betoonist valmistatud 10% tseoliidilisandiga katsekeha korral leiti esimesel mõõtmisel üle 1,2 korra kõrgem radooni ekshalatsioonikiiruse väärtus kui 40% tseoliidilisandiga, kuid vähema veega, segust tehtud katsekeha mõõtmisel saadud esimest väärtus. Survetugevuse mõõtmise andmed näitavad, et tseoliidi suuremas mahus (üle 5%) betoonisegusse lisamine vähendab oluliselt betooni tugevust. Omavahel 0% ja 5% tseoliidilisandiga betoonist valmistatud katsekehade survetugevuse mõõtmise tulemuste võrdlemisel on näha, et 5% tseoliidilisandiga katsekeha survetugevus on 3,34% väiksem 0% tseoliidilisandiga katsekeha survetugevusest. Saadud andmed võimaldavad väita, et kuni 5% tseoliidilisand ei mõjuta veel oluliselt uuritud katsekehade survetugevust. Nende survetugevuse katseandmete põhjal saab väita, et kuni 5% tseoliidilisandiga betoonisegu on rahuldavalt kasutatav ehituskonstruktsioonides. Sellist raadiumiga saastunud tseoliiti jääb praegu kasutatava tehnoloogia korral veepuhastusjaamades suures hulgas üle. Sellise saastunud tseoliidi üheks alternatiivseks kasutusvõimaluseks on käesolevas töös pakutud esialgsete andmete põhjal, võimalus selle kasutamiseks vesiehitiste ja väliskonstruktsioonide betoonisegus, kus temast ekshaleeruv radoon ei saa kahjustada inimeste tervist. Pealegi annab selline saastunud tseoliidi kasutamine võimaluse vältida prügilate ülekoormamist. Lisaks on prügilates oht tseoliidi külge absorbeerunud raadiumi leostumiseks pinnavette, mis selliselt betooni seotud tseoliidi korral aga puudub.Nimetus Piiratud juurdepääs Erinevate betoonist proovikehade valmistamine ning difusiooni katsetamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-06-07) Moseitšuk, Viktor; Koch, ReinRadooni difundeerimine läbi betoontarindite on pikaajaline mittelineaarne protsess, mis sõltub väga paljudest teguritest, millest olulisemad on betooni kivinemise tingimused. Käesoleva lõputöö käigus selgitati ideaalselt 28 päeva vees kivinenud betoonist katsekehade nii survetugevust kui ka radooni difundeerimist nendesse ja läbi nende. Töö käigus tehti kindlaks, et radooni difusioon läbi katsekehade on pikaajaline protsess, mille tõttu on ka vastavad eksperimendid väga aegnõudvad. Katsetes kasutati leidur H. Kruuvi valmistatud katseseadeldist, mis koosneb, vastavalt katsete iseloomule ja eesmärgile kas ühest või kahest mõõtekambrist, mõõtevahendist AlphaGuard DF2000, mõõtevahendist Radon Eye Plus2, ühendusvoolikutest, erinevatest radoonigeneraatorist ning muudest väikedetailidest. Saadud survetugevuse katsete tulemused näitavad, et 2% hüdrofoobse lisandiga katsekehade keskmine survetugevus on 29% väiksem võrreldes selles töös valminud tavalisest betoonist kuubikute survetugevusega. Üliõpilase Britt Abbasi lõputöös saadud sama koostisega katsekehade survetugevuse tulemused on 24% väiksemad käesolevas töös saadud tulemustest. Difusiooni katsetel saadud tulemused näitavad, et korralikult vees kivinenud batoonist katsekehal on läbiva difusiooni kiirus väiksem, võrreldes kuivas keskkonnas kivinenud erineva paksuga betoonist katsekehadega. Esimeses katses alumises kambris ühe tseoliidi koti olemasolul 2 cm paksune vees kivinenud betoonist katsekeha võrreldi kuivas keskkonnas kivinenud sama paksuga ja koostisega katsekehaga ning 3 cm paksu kuivas keskkonnas kivinenud katsekehaga. Katsekeha läbivat difusiooni vees kivinenud katsekehal katse perioodil ei olnud näha, kuna kuivas keskkonnas katsekehal oli radooni kontsentratsiooni kasv ülemises kambris ligi 142 Bq/m3 tunnis. 3 cm paksu katsekehal oli radoonikontsentratsiooni kasv ülemises kambris ligi 33,7 Bq/m3 tunnis. Teises katses alumises kambris kümne tseoliidi koti olemasolul 2 cm paksune vees kivinenud betoonist katsekeha võrreldi kuivas keskkonnas kivinenud sama paksuga ja koostisega katsekehaga ning 4 cm paksu kuivas keskkonnas kivinenud katsekehaga. Vees kivinenud katsekehal oli radooni kontsentratsiooni kasv ülemises kambris 1,1 Bq/m3 tunnis, kuna kuivas keskkonnas katsekehal oli radooni kontsentratsiooni kasv 472 Bq/m3 tunnis ning sellega on näha tulemuste ligi 430 kordset erinevust. Võrdlus samast betoonist, kuid 4 cm paksu kuivas keskkonnas kivinenud katsekeha läbinud radooni kontsentratsiooni mõõtmise tulemustega alumises kambris kümne tseoliidi koti olemasolul, 12,4 Bq/m3 tunnis, on näha ligi 11 kordset erinevust. Seega gaasipidavuse seisukohast on ülimalt oluline lasta betoonil kivineda niiskes keskkonnas.Nimetus Avatud juurdepääs Jõu lahutamine komponentideks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinJõu lahutamine komponentideksNimetus Avatud juurdepääs Jõu lahutamine temaga paralleelseteks komponentideks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinJõu lahutamine temaga paralleelseteks komponentideksNimetus Avatud juurdepääs Jõud, sidemed ja nende süsteemid(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinJõud, sidemed ja nende süsteemidNimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Kahe antiparalleelse jõu liitmine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinKahe antiparalleelse jõu liitmineNimetus Avatud juurdepääs Kahe antiparalleelse jõu liitmine. Ülesanne(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinKahe antiparalleelse jõu liitmine. ÜlesanneNimetus Avatud juurdepääs Nimetus Avatud juurdepääs Koonduvate jõudude tasakaaluvõrrand(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinKoonduvate jõudude tasakaaluvõrrandNimetus Avatud juurdepääs Koonduvate jõudude tasakaaluvõrrand 2(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinKoonduvate jõudude tasakaaluvõrrandNimetus Avatud juurdepääs Koonduvate jõudude ülesanne VIII(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinKoonduvate jõudude ülesanne VIIINimetus Avatud juurdepääs Koonduvate jõudude ülesanne X(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinKoonduvate jõudude ülesanne XNimetus Avatud juurdepääs Koonduvate jõudude ülesannete lahendamine I(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinKoonduvate jõudude ülesannete lahendamine INimetus Avatud juurdepääs Koonduvate jõudude ülesannete lahendamine II(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinKoonduvate jõudude ülesannete lahendamine IINimetus Avatud juurdepääs Koonduvate jõudude ülesannete lahendamine II k(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinKoonduvate jõudude ülesannete lahendamine IINimetus Avatud juurdepääs Koonduvate jõudude ülesannete lahendamine III(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Koch, ReinKoonduvate jõudude ülesannete lahendamine III