Sirvides Autor "Koit, Madis" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Jääksoode korrastamine AS Nurme Turvas näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Koit, Madis; Kalda, Oliver
    Eesti soode pindala on vähenenud viimase 60 aasta jooksul ligikaudu 60%, mille on põhjustanud soode kasutamine põllumajandusmaana, metsanduses, infrastruktuuri arendamine, põlevkivi kaevandamine ja turbatööstus. Turba kaevandamine on sellest 8,5%. Enne 1950. aastat kaevandati turvast väikestes kogustes ja pätsidena raba servadest, mis jättis looduslikuks taimestumiseks head tingimused. Peale 1950. aastat võeti turbatootmises kasutusele freestehnoloogia, mille tulemusel rabad kuivendati, eemaldati taimestik ning rajati suured tasase pinnaga ja kraavivõrgustikuga turbaväljad. 2009. aastal läbi viidud uuringu põhjal on Eestis 9371 ha jääksoosid ning praeguseks hetkeks arvatakse olevat juba kahekordne. Jääksoodega kaasnevad mitmed olulised keskkonna probleemid nagu lagugaaside eraldumine, suur tuleohtlikkus, mõju naabruskonna veerežiimile. AS Nurme Turvasel on ette nähtud ammendunud freesväljade taastamine metsastamise näol. Selleks on ettevõtte loonud rekultiveerimisfondi, kuhu raha iga aastaselt eraldatakse. Ettevõtte juhtkond on veendunud, et neile määratud taastamisviis antud tingimustes pole sobiv. Töö koostamise käigus tutvuti Eestis varasemalt kasutatud taastamisviisidega, neid alalüüsides ning märkides üle tingimused, mis peavad olema täidetud, et oleks võimalik tagada parim tulemus nii keskkonnale kui ettevõtjale. Töö käigus peeti nõu spetsialistidega ning varasemalt teemaga kokku puutunud inimestega. Autor leiab, et metsastamine ei sobi analüüsitud alale peamiselt selle tõttu, et kolmandikust suvest puhub rabaväljadel ligi 12-20 m/s tuul. Jääksoodesse soovitatakse peamiselt istutada kaskesid, mändisid ning kuuski, mis on aga kõige tormihellemad puuliigid, seetõttu oleks antud rabaväljadel nende liikide kasvama jäämine raskendatud. Autori hinnangul on üheks parimaks võimalikuks lahenduseks jääksoo taastamisel AS Nurme Turvase territooriumil marjakasvatuse rajamine. Kraavivõrgustikuga aladel on võimalik muuta veerežiimi marjakasvatuse jaoks sobilikuks. Samuti ei sega marjakasvatus kaevandustegevust ümberkaudsetel rabaväljadel. Tegemist oleks taastamisviisiga, mille õnnestumise tõenäosus on kõige suurem