Sirvides Autor "Kulp, Karel" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Autotehnikute rahulolu uuring Eurostauto OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Kulp, Karel; Gorislavskaja, Inna
    Lõputöö eesmärk oli läbi viia rahulolu-uuring, tehnikute vaatlus ja müüdud tundide analüüs, leidmaks töökoja efektiivsust ning seeläbi uurida lukkseppade motivatsiooni ja rahulolu ettevõttega. Antud töös analüüsiti rahulolu-uuringu ning vaatluse tulemusi ning koostati ettepanekud, mis aitaks tõsta tehnikute motivatsiooni ja rahulolu ning seeläbi muuta tööprotsesse efektiivsemaks. Ettevõtte üheksal tehnikul paluti vastata 47-st küsimusest koosnevale rahuloluküsitlusele, kus analüüsi käigu selgus, et keskmiseks rahulolu hinnanguks tuli 3,76. teisisõnu tehnikud on pigem rahul ettevõtte töökeskkonnaga, kuid lisaks näitasid tehnikud välja ka mõningat rahulolematust. Kõige madalam oli rahulolu tehnikutel seoses arenguvestlustega, kuna neid lihtsalt ei toimu. Tehnikute arvates võiksid sellised asjad korra aastas toimuda. Analüüsides rahulolu uuringut, selgus, et tehnikud ei ole rahul töötasu suurusega ja liiga aeglase suurenemisega, mistõttu võib väita, et üks osa tehnikute rahulolematuses on kindlasti töötasul. Teostatud vaatluse käigus selgus, et broneeritud töödest jääb tehnikutel aega üle keskmiselt 105 minutit olukorras, kus päeva jooksul on vajalik teostada kolm hooldust ning üks pidurite remont. Vaatluse käigus selgus ka, et keskmiselt on iga suitsetav töötaja suitsupausidel keskmiselt 40 minutit päevas. Müüdud tundide analüüsist selgub, et keskmine töökoja efektiivsus kolme kuu jooksul oli 114% ning ühe kuu kõige kõrgem keskmine efektiivsus oli 123%. Selleks et viia efektiivsus 140% ni, peaks esmalt tõstma rahulolu töökeskkonnaga. Esiteks tuleks hakata korraldama kooskolekuid ja arenguvestluseid, et iga tehniku mured ja ideed saaks teada ning samuti informatsiooni liikumiseks tuleks korraldada koosolekuid. Samuti tuleks vaadata üle tehnikute tööajad, kas on liiga palju broneeritud töid, või luua kindel pauside aeg, vältimaks tehnikute tühja istumist. Tehnikute raisku mineva aja vähendamiseks tuleks luua lattu riiul, kuhu pannakse järgmise päeva töödeks vajalikud varuosad valmis ning samuti luua ettevõtte poolt kasutatavasse programmi hoolduspaketid, mis vähendaks tunduvalt hooldusnõunike ajakulu ja seeläbi annaks neile rohkem aega suhelda klientide ja tehnikutega ilma, et informatsioon kaduma läheks. Lõputööks esitatud ülesanded said täidetud, viidi läbi vaatlus ja rahulolu uuring. Hüpotees, et autotehnikud on alamotiveeritud ei pea paika. Töö käigus selgus, et kõikide tehnikute efektiivsus on üle 100%. Samas rahulolu uuringust selgus, et tehnikute jaoks on palk väike ning see võib mõjutada nende motivatsiooni. Ettevõte efektiivsuse tõstmise eesmärgiga on vaja pidevalt tegelema hakata, samuti ka hetkeseisu protsessidega uurimisega. Tänapäeva konkurentsirohkes ühiskonnas on oluline mitte ainult säilitada võimekust väärikalt teenindada kliente, vaid pidevalt kasvatada varjatud potentsiaali, tugevdada arenemise ja parendamise võimekust. Edaspidiselt peab saama loa uurida tehnikute palgasüsteemi ning vaatama üle tööaegade broneerimise. Kui palgasüsteemi ei ole uuendatud siis peaks leidma süsteemi, kuidas uuendada palgasüsteemi nii, et see motiveeriks tehnikuid ning oleks ka kasumlik firmale. Tööaegade broneerimine tuleks vaadata üle, kas praegusel hetkel on piisav või tänu vahepealsele uute autode müügi kasvule saab teatud tööd kiiremini tehtud.