Sirvides Autor "Liisbeth-Johanna, Trei" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Avatud juurdepääs Siseruumide radooni aktiivsuskontsentratsiooni uurimine Saaremaal Pärsama külas(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023) Liisbeth-Johanna, Trei; Rein, Koch; Monica, VilmsRadoon on looduslik radioaktiivne väärisgaas, mis suurtes kontsentratsioonides on organismidele ohtlik. Seetõttu on oluline, et aasta keskmine aktiivsuskontsentratsiooni tase ruumide siseõhus jääks soovitatava piirnormi – 200 Bq/m3 piiridesse ning inimese aastane efektiivdoos alla 1 mSv. Oluline on jälgida radooni aktiivsuskontsentratsiooni talvisel kütteperioodil, mil toimub vähem ruumide õhutamist ning maapinnast eluhoonetesse liikuvat radooni koguneb rohkelt hoonete siseõhku. Ruumide siseõhku satub radoon peamiselt hoone aluses pinnases olevatest uraani sisaldavatest mineraalidest, kuid ka radoonirikkast tarbeveest või torujuhtmeid pidi maagaasiga. Üldiselt imetakse madala õhurõhu korral maapinnast rohkem radoonirikast gaasi välja, kuid erinevad ilmastikutingimused võivad seda korrapära moonutada, mida on ka käesoleva lõputöö raames teostatud mõõtmistulemuste põhjal näha. Tavaliselt teostatakse siseõhu radooni aktiivsuskontsentratsiooni mõõtmisi integraalsete meetoditega, kuid käesolevas töös teostatud mõõtmiste jaoks kasutati järjestikuseid punktmõõtmisi. Selline meetod võimaldab näha radooni aktiivsuskontsentratsioonide dünaamikat nii ööpäeva kui ka päevade lõikes. Selline lähenemine võimaldab täpsemalt hinnata erinevaid mõjureid radooni aktiivsuskontsentratsiooni väärtuste kujunemisel konkreetsete ruumide siseõhus. Saaremaal Pärsama külas 2023. aasta veebruarist kuni aprillini teostatud mõõtmised näitavad, et radoonisisaldus hoonete siseõhus on väga varieeruv ning sõltub välja paljudest erinevatest faktoritest. Hoonete esimestel korrustel, mille all asub ka kelder, on radooni aktiivsuskontsentratsioon madalam kui keldrikorrustel. Radoon peab esimesele korrusele jõudmiseks läbima keldrit ning suurem osa radioaktiivsest gaasist jääb keldrikorrusele püsima. Oluline roll on ka elumajade keskküttesüsteemidel. Keldris oleva keskütteahjuga köetavatel elumajadel on soodsamad tingimused radoonirikka gaasi imemiseks pinnasest. Lõputöö raames uuritud hoonetest võib probleemseks pidada objekte 2 ja 3. Objekti 2 keldrikorruse kahe kuu mõõtmiste põhjal leitud radooni aktiivsuskontsentratsiooni keskmine ületab soovitatavat siseõhu piirnormi. Objektil 3 on aga esimese korruse radooni aktiivsuskontsentratiooni tase kõrgem kui keldrikorrusel ning oletatav aastane efektiivdoos on lausa 4,8 millisiivertit. Kõrge radoonitase on tingitud asjaolust, et kelder on vaid poole elumaja all ning ruum, kus esimese korruse mõõtmised teostati, asub otse maapinnal. Seetõttu liigub radoon ilma keldrit läbimata otse eluruumidesse. Töös saadud tulemustele täpsema hinnangu andmiseks oleks vaja teostada Pärsama külas ka pinnaseõhu radoonisisalduse mõõtmisi, mida ajapuuduse tõttu seekord ei jõutud teostada. Töös uuritud elamute siseõhu radooni aktiivsuskontsentratsioonid on siiski suhteliselt tagasihoidlikud.