Sirvides Autor "Liiv, Marko Gunnar" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Asfaltkatte paksuse mõõtmine mittepuurival meetodil
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2017) Liiv, Marko Gunnar; Toome, Mati
    Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli võrrelda erinevaid mittepuurivaid kattekihi mõõtmismeetodeid. Teiste riikide kogemuste põhjal toodi välja mõõtemeetodite plussid ning miinused. Nende välja toodud aspektide põhjal tehti valik, milline seade sobiks asfaltkihtide mõõtmiseks kõige paremini. Antud seadme kohta tehti natuke laiem ülevaade, et mõista paremini seadme tööfunktsiooni ja piiranguid. Uuringu vajalikus seisnes alternatiivi leidmisele puuraukudele. Tundub suhteliselt jabur, kui äsja valminud teekatet hakatakse kontrolltööde tõttu koheselt lõhkuma. Teekatte tervikliku struktuuri lõhkumine on puuraukude pikkade mõõtesammude (500m) tõttu küll üpris väike, kuid kahjustab seda kindlasti mingil määral. Lisaks on puuraukude tegemine aeganõudev ning tekkinud auke on üpris keerukas kinni mätsida. Täidetud materjal sõidetakse puuraugust välja ning teele jääb ümmargune auk, mis on üpris soodne defekti välja arenemiseks. Antud paik vajab pidevad uuesti täitmist või paikamist. Tuli välja, et parimaks meetodiks sobisid pulss-induktsioontehnoloogial põhinevad seadmed. Sellel tehnoloogial põhinev seadme, mis läks uuringu käigus ka kasutusse oli MIT-SCAN-T3 seade. Seade töötab reflektorite abil, mis vajavad enne asfaltkihi laotamist maha paigaldamist. Seega saab mõõtekohta vaba käega valida, kuid need kohad peab enne asfaldi laotamist välja valima, kuna mõõta saab vaid asfaltkihi alla paigaldatud reflektorite kohalt. Enne maha paigaldamist peab tutvuma reflektorite infoga, milliste vahedega võivad reflektorid omavahel asetseda ning milline peab olema reflektorite kaugus muudest metallist objektide suhtes, mis võivad pärast mõõtetulemusi mõjutada. Seadme mõõtetäpsuse ning töökindluse testimiseks oli ette antud kolm objekti. Neil objektidel paigaldati kaks kihti asfalti (base ja surf-kiht) ning mõlema kihi alla paigaldati ka mõõtmiseks vajaminevad reflektorid. Objektidel olid abiks ka geodeedid, kes fikseerisid reflektori asukoha enne selle kinni mattumust asfaldi alla. Kui mõlemad asfaltkihid olid paigaldatud, mõõdeti MIT-SCAN seadmega kõik maha paigaldatud reflektorite sügavused ning nende tulemuste põhjal toimus puuraukude asukohtade valik, et saaks seadmega mõõdetud tulemusi võrrelda puurkehade 52 paksustega. Peale MIT-seadmega mõõtmist märgiti geodeetide fikseeritud GPS koordinaatide abil kattekihile reflektorite asukohad puuraukude jaoks. Puurkehad läksid Tehnokeskuse laborisse kus need mõõdeti üle ning andmed anti uuringu osakonda, kus toimus mõõtetulemuste analüüs ning võrdlus. Mõõtetulemusi vaadates ning neid analüüsides võib väita, et MIT-SCAN-3T seade omab potentsiaalsust asfaltkihtide mõõtmiseks mittepuurival moel. Antud analüüsis tuleb base kihi puhul välja mõningaid suuri erinevusi võrreldes puurkehade paksustega. See on tingitud sellest, et see konkreetne seade oli uuringu käigus kasutamiseks vähest aega ning seetõttu ei saanud base kihti eraldi mõõta. Pidi ootama kui mõlemad kihid objektidel paigaldatud ning seetõttu pidi mõõtma kaks kihti korraga ja tegema arvutusi. Lahkutama pidi kahe kihi mõõdetud paksusest maha surf kihi paksuse, (mida mõõdeti 2m eemalt) et kätte saada ainult base kihi paksuse. Kuna selle kahe meetri jooksul võib asfaltkihi paksus juba paar millimeetrit erineda, võib arvutuse tõttu tulla väikene erinevus sisse. Surf kihti mõõtes oli olukord palju parem ning konkreetsem. Ülemist kihti sai mõõta nii, et polnud vajalikud mitte mingid arvutused. Kihi paksus tuli otse mõõteseadme andmestikust välja. See kajastub ka tulemustes, mille erinevused võrreldes puurkehadega jäävad enamasti 1-2mm sisse. Sellise hälbega tulemused on juba võrreldavad laboratoorselt mõõdetud tulemuste täpsusega. Ka surf kiht analüüsides tekkis väike probleem, mis ilmnes ka base kihi puhul. Nimelt hakkasid reflektorid enne selle kinni mattumist asfaltmassi tõttu nihkuma laotamise suunas. Geodeetide fikseeritud koordinaadid muutusid kaheldavaks ning nende fikseeritud punktides ei tabatud puurimiste käigus maha paigaldatud reflektoreid. Kuid andmeid tuli sellegipoolest piisavalt ning võrdlus sai tehtud. Kokkuvõtteks võib öelda, et MIT-SCAN-T3 on potentsiaalne seade asfaltkihi mõõtmiseks. Täiendavad uuringud selle seadmega oleksid igati põhjendatud, et tema töökindlust ja täpsust veelgi kinnitada. Kuna esmased kogemused selle mõõteseadmega on käes, siis nüüd on teada, mida teha teisiti ning mis olukordi vältida selle seadmega mõõtmisel.