Sirvides Autor "Maripuu, Johanna" järgi

Näitamisel1 - 6 6-st
  • Pisipilt
    NimetusEmbargo
    ICD liini tarnetäpsuse tõstmise võimalused ettevõtte X näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2034-05-16) Turmann, Anella; Maripuu, Johanna; Popell, Janek
    Ettevõtte võimekus täita tellimusi kahjustusteta, õigeaegselt ja korrektselt mängib olulist rolli klientide rahulolus. Organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks on oluline mõõta ettevõtte tarnetäpsust. See võimaldab optimeerida kogu äriprotsessi ja avastada uusi võimalusi ettevõtte pidevaks täiustamiseks. Lõputöö eesmärgiks on ettevõtte X tarnetäpsuse parendamine ICD liinil, sest selle liini tooted hilinevad teiste tootmisliinidega võrreldes enim. Tarnetäpsus on ettevõtte X jaoks oluline, kuna see on otseselt seotud ettevõtte iga-aastaste eesmärkidega ning seda jälgitakse ja dokumenteeritakse igapäevaselt. Autor on lõputöös läbi viinud põhjaliku andmeanalüüsi ja kasutanud 5 MIKS-i meetodit, et tuvastada hilinemiste juurpõhjused. Tuginedes andmeanalüüsi tulemustele ja töö teoreetilistele alustele, toob autor töös välja erinevad võimalused ICD liini tarnetäpsuse tõstmiseks. Käesolev töö koosneb peamiselt neljast peatükist. Esimeses peatükis keskendutakse töö teoreetilisele taustale, mis hõlmab tarneahela ja selle juhtimise põhimõtteid, tarnetäpsuse olemust tootmisettevõttes ning selle mõõtmist ning erinevaid näiteid tarnetäpsuse tõstmise võimalustest. Teises peatükis tutvustatakse ettevõtet ja uurimismeetodeid. Kolmas peatükk annab ülevaate ettevõtte hetkeseisust ja 2023. aasta tarnetäpsuse tulemustest, samuti analüüsitakse tellimuste hilinemise põhjuseid läbi 5 MIKS-i meetodi. Neljandas peatükis käsitletakse tarnetäpsuse parendamise võimalusi, tuginedes töö teoreetilisele alustele ja praktiliste analüüside tulemustele. Töö eesmärgi saavutamiseks püstitati peamised uurimisülesanded, mille järeldused saab kokkuvõtvalt esitatada järgnevalt: • 2023. aasta viiel kuul jäi ettevõtte OTD tulemus keskmisest madalamaks, millest madalaim oli 81,13% ja kõrgeim 86,82%. Võrreldes iga kuu sissetulnud tellimuste arvu hilinenud tellimuste arvuga, polnud andmed suuremate järelduste tegemiseks piisavalt järjepidavad. Sellegipoolest oli aasta kõrgeim sissetulnud tellimuste arv 267 ja kõrgeim hilinenud tellimuste arv 50. • Enim hilinemisi põhjustas materjali puudus 114 korral, kuid autor seda lähemalt ei uurinud, sest antud põhjus oleks käesoleva lõputöö kontekstis osutunud liiga laiahaardeliseks. Teiseks ja kolmandaks hilinemise põhjustajateks olid testimise ja tootmise hilinemine, mida esines vastavalt 52 ja 49 korral. • 5 MIKS-i analüüsist selgus, et testimise hilinemise juurpõhjused olid normajast kiiremini tootmine ja inseneride ebapiisav tähelepanelikkus. Sealhulgas põhjustas tootmises hilinemist ootamatu ressursi langus ja ebapädevad montöörid. Tuginedes töö teoreetilistele osale ja andmeanalüüsile pakkus autor välja järgmised parendusettepanekud tarnetäpsuse tõstmiseks: • Paremini lahti kirjutada peamised hilinemisi põhjustavad juurpõhjused, et tulevikus oleks kergem hilinemisi analüüsida ja teha järeldusi parendusmeetmete sisseviimiseks. • Rakendada tootmise struktuurides paindlikkust ootamatu ressursi languse puhul, mis võimaldaks kohandada ettevõttel oma protsesse ja struktuure vastavalt vajadusele. • Pakkuda järjepidevat ja asjakohast väljaõpet inseneride töö kvaliteedi tõstmiseks. • Mõõta üle tootmise normajad õigeaegse ja täpse teave jaoks, et saavutada parem ja täpsem tootmisplaneerimine. • Motiveerida töötajaid läbi ühise tootmistiimi loomise, mis võimaldaks töölistel roteeruda erinevatel töökohtadel ja pakkuda vaheldust. Samuti tuleks pakkuda montööride efektiivsuse ja pädevuse tõstmiseks regulaarset ja asjakohast koolitust protsesside, tööriistade ja süsteemide kohta. Lähtudes lõputöö eesmärgist ja uurimisülesannetest on autor täitnud oma eesmärgi ning leidnud vastused püstitatud uurimisülesannetele, mis olid abiks töö läbiviimisel. Lisaks on autor töö järeldused ja parendusettepanekud ettevõttele edastanud.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Lao efektiivsuse tõstmise võimalused ettevõtte OÜ Pro Beauté näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-20) Lahtmets, Kati; Maripuu, Johanna; Elts, Priit
    Lõputöös keskendus autor ettevõtte lao efektiivsuse tõstmise võimalustele. Töös kasutas autor struktureerimata intervjuud ja kvalitatiiv-kvantitatiivset küsimustikku, mida analüüsides selgitas välja ettevõtte laotoimingutes esinevad kitsaskohad. Autor tegi probleemide lahendamiseks omapoolsed parendusettepanekud, mida käsitletakse töö teoreetilises osas. Töö autori arvates on parendusettepanekute elluviimisel võimalik optimeerida ettevõtte laoprotsesse. Vabanenud ressursse on võimalik kasutada teisteks väärtust lisavateks toiminguteks.
  • Pisipilt
    NimetusEmbargo
    Praagi tekke vähendamine protsessides läbi digitaliseerimise Leibur AS näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-06-01) Jürgens, Kätlin; Maripuu, Johanna
    Käesoleva lõputöö eesmärk on anda ülevaade, kuidas on ettevõttes Leibur AS võimalik läbi tööprotsesside digitaliseerimise muuta protsessid kergesti kontrollitavaks vähendades seeläbi praagi teket. Teoreetilises osas annab autor ülevaade tööstuse digitaliseerimisest, protsessi digitaliseerimise eeldustest ja praagi tekke mõjust keskkonnale. Lisaks toodi protsessi kaardistamise osas välja kaardistuse tähtsus ning voodiagrammi põhielemendid, mida kasutas autor lõputöö praktilises osas. Lõputöö tarbeks on uurimisstrateegiana kasutatud kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid uurimismeetodeid, et saada parem ülevaade ettevõtte tootmisprotsessist ning koostada parendusettepanekud ettevõtte kvaliteedinäitajate parendamiseks. Probleemi defineerimiseks ning parendusettepanekute läbiviimiseks viis autor läbi intervjuu LEAN ja töökeskkonnajuhiga. Tuginedes teoreetilistele allikatele protsessi kaardistamise ja kvaliteedijuhtimissüsteemide kohta, viis autor läbi parandusettepanekute tegemiseks vaatluse tootmises ning tooraine doseerimisprotsessi kaardistuse enne ja pärast digitaliseerimist ning analüüsis kvaliteedinäitajaid ettevõttes. Kvaliteedinäitajaid analüüsides selgus, et enne uue doseerimissüsteemi ja reeglite rakendamist oli ettevõttes kuue kuu keskmine kadu 3,86 % ning peale uue metoodika rakendamist oli ettevõttes olukord paranenud ja keskmine kadu oli veebruarist aprillini 3.21 %. See tähendab, et ettevõte oli suutnud juba kadu vähendada 0,65 ühiku võrra ehk 16,84% võrreldes esialgse praagiprotsendiga. Peamiseks kõrvalekaldeks ettevõttes on praagi teke. Ettevõttes Leibur AS on olnud kokku viimase poole aasta jooksul tekkinud 351 851 kilogrammi praaki, mis teeb ligikaudu 3% kogu toodangust viimase poole aasta jooksul. Ettevõtte jaoks on oluline samm vähendada praagi kogust, mis aitab kokku hoida ressursse, tõsta tootmise tõhusust ja vähendada keskkonnamõju. Kuna ettevõtte üheks peamiseks vajaduseks oli muuta protsessid kergesti kontrollitavaks, siis lõputöö autor tegi ettepanekut vahetada paberkandjal olevatele seirelehted välja digitaalsete seirelehtede vastu. Seirelehetede täitmine on ettevõttes oluline, sest need võimaldavad hinnata protsessi efektiivust ning teha vajalikke kohandusi. Lisaks koostas lõputöö autor digitaalsetele seirelehtedele KOKKUVÕTE 39 hoitatussüsteemi võttes arvesste intervjuus kuuldud viite olulisemat protsessi punkt mille kohta võiks teavitus tulla. Hoiatussüsteem jälgib ja tuvastab seirelehtede abil olulisi kõrvalekaldeid registeeritud parameetrites. Kui hoiatussüsteem märkab hoiatuse või kõrvalekaldeid, siis automaatselt genereeritakse hoiatus, et teavitada vahetusevanemat ja tehnoloogi protsessis toimuvatest probleemidest. Lõputöö täitis oma eesmärki ning kaardistatud sai olemasolev probleem, tooraine doseerimisprotsess ning sai loodud ettevõtte jaoks digitaalsetele seirelehtedele hoiatussüsteem. Selleks, et ettevõte saaks saavutada eesmärki langetada praagi protsent 1,98 % peale, tegi autor omapoolsed parendusettepanekud, mille rakendamisel on ettevõttel võimalik vähendada praagi teket ettevõttes ning parandada seeläbi kvaliteedinäitajaid. Lisaks toodi lõputöö käigus parandusettepanekud digitaliseerimise jätkamiseks protsesside efektiivsemaks toimimiseks ja analüüsimiseks.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Terviklikule tarneahelale põhineva ettevõtte kujundamine Frank Kutter OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Maripuu, Johanna; Murumaa, Lea
    Antud töö kirjanduse ülevaates käsitletakse tervikliku ja läbipaistva tarneahela olulisust toidutööstusele, trende toidu tarbimise osas, tooraine tähtsust ning lihatööstuste turu ülevaadet. Käesoleva rakendusliku töö raames uuriti, millised on inimeste tarbimisharjumused, eelistused ning kui kõrge on inimeste teadlikkus lihatoodete ja nende valmistamiseks kasutatava tooraine päritolu ning toitumisalase teabe osas. Uuriti, kui suurt mõju avaldab ostuotsuse tegemisele Pääsukese või Eesti lipumärk toote pakendil. Ning milliseid lihatooteid kõige enam tarbitakse ja millistel põhjusel eelistatakse kodumaisele toidule välismaist. Tarbijate jaoks võivad tekitada toodetele lisatud märgid segadust, kuna tihti ei teate märkide tegelikku tähendust ning neid pigem peetakse kvaliteedi märkideks, mis tegelikult ei pruugi näidata toote puhul kvaliteeti. Uurimistöö tarbijauuringu osa viidi läbi interneti keskkonnas connect.ee. Uuringu koosnes kahest uuringust, mis viidi läbi ajaperioodidel 25. august- 28. september 2019 ja 13. veebruar- 9. märts 2020.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tootmistöötajate voolavus ettevõttes AS Norma
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021-05-16) Mõru, Maigret; Maripuu, Johanna
    Lõputöö raames uuriti tootmistöötajate voolavuse põhjuseid ettevõtte AS Norma R27 rihma tootmise divisjonis. Töö teooria osa annab ülevaate tööjõu voolavusest, motivatsiooniteooriatest, Lean mõtteviiside ja meetodite rakendamisest motivatsiooni tõstmiseks töökohas ja töötajate pühendumuse tasemest. Rakendusliku uuringu käigus selgitati välja kaua töötajad oma positsioonil on töötanud, milline rahulolu on töökohal tööülesannetega, palgaga, töökaaslastega, juhiga, töökeskkonnaga, tööajaga (kolm vahetust), töökoha asukohaga ja hüvedega. Lisaks ankeetküsimustikus uuriti, mida saaks paremaks muuta töökohal, kui pikalt kavatsetakse jätkata antud positsioonil, milline on operaatorite jaoks õiglane töötasu ja kuidas Covid-19 mõjutab tootmistöötajaid. Uurimus viidi läbi perioodil 07.03.2021 - 12.03.2021. Ankeetküsitlus oli välja prinditud nii eesti kui ka vene keeles ning küsitlused jagati paberkandjal R27 turvavöö tootmisliinidel töötavatele operaatorile ja küsitlused käisid läbi kõik kolm vahetust. Kokku vastas uurimusele 109 operaatorit, ehk üle poolte R27 rihmaliinidel töötavatest operaatoritest. Lõputöö tulemusena selgus, et töötajate motivatsiooni töökohal langetab enim madal töötasu, vähesed hüved ning kolme vahetusega töö. Millest võib järeldada, et need on peamised põhjused, miks töötajad antud divisjonist lahkuvad. Lisaks eelnevatele teguritele toodi välja seadmete rikked, mis aeglustavad töötempot ning langetavad motivatsiooni töökohas. Samuti selgus uurimuses, et Covid-19 tõttu tajuvad töötajad praeguses ametikohas töö jätkamist turvalisema valikuna, kui töö vahetamist, sest suur ettevõte on stabiilne ja jätkusuutlik. Küsitluses selgus, et hästi toimiv meeskond, kvaliteetsed suhted töökaaslastega ja hea ligipääsetavusega töökoht on R27 divisjonis peamisteks motivatsiooni tõstvateks teguriteks. Tulemuste analüüsist lähtuvalt esitas autor ettevõttele AS Norma voolavuse vähendamiseks viis ettepanekut. Esimeseks oli boonussüsteemi kasutuselevõtt selleks, et motiveerida efektiivsemaid töötajaid. Teiseks ettepanekuks oli pakkuda töötajatele spordikompensatsiooni, et aidata kaasa töötajate tervisele. Kolmandaks ettepanekuks oli viia töö kahe vahetuse peale. Töö käigus selgus, et ettevõte hetkel liigub selles suunas, et R27 divisjon kahe vahetuse peale viia, kui tootlikkus on tõusnud. Neljas ettepanek oli seotud seadmete riketega. Autori soovitus organisatsioonile on teostada järjepidevaid kontrolle ning läbi 5MIKS, 5S meetodite ja rikete vahelise aja muuta töökeskkonda paremaks, vähendada riketest tekkivaid seisakuid, mis inimeste motivatsiooni langetavad ja kaasata töötajaid. Viimaseks oluliseks ettepanekuks on läbi viia omal soovil lahkuvate tootmistöötajatega lühike ja kompaktne lahkumisintervjuu, et mõista, mida muuta töökohas paremaks. Töö tulemused võimaldavad edaspidi AS Norma puhul jälgida töötajate heaolu ja motivatsiooni keskendudes põhilistele probleemi tekitavatele faktoritele. Lõputöö edasiarendusena oleks võimalik läbi viia samalaadne uuring suurema valimiga, ehk kaasata uurimusse ka teised ettevõtte struktuuriüksused selleks, et mõista, kas probleemid ning murekohad on sarnased.
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Väikeettevõtte laienemise toetamine läbi protsessipõhise juhtimise Minna Sahver OÜ näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-05-16) Tammaru, Annika; Maripuu, Johanna; Lavin, Jaak
    Käesolevas lõputöös uuriti, kuidas oleks võimalik toetada väikese ettevõtte laienemist läbi erinevate meetodite ning aidata püsida konkurentsis suuremate tootmisettevõtetega. Lõputöö autor on käsitlenud ka protsesside parendamise võimalusi rakendades erinevaid kulusäästlikke meetodeid. Antud lõputöös on uurinud autor väikeettevõtet Minna Sahver OÜ. Mitmed suured süsteemsed protsesside muudatused nõuavad palju aega ja ressursse aga väikestel ettevõtetel tihti puuduvad suured investeerimisvõimalused. Viimasena toodud põhjusel ongi käsitletud selliseid protsessi parendamise võimalusi, mille kasutuselevõtt ei vaja liigseid kulutusi. Arvestatud on, et meetodi rakendamine ei oleks aeganõudev ja keerukas, tagamaks ettevõtte järjepidev protsesside parendamine ning tulemuste säilitamine. Lõputöös andis autor ülevaate protsessipõhisest juhtimisest, SWOT analüüsi alustest, protsesside kaardistamisest ja kulusäästlike meetodite teoreetilisest olemusest. Analüüsist selgus, et mitmed käsitletud kulusäästlikud metoodikad on sobilikud ka väikeettevõttele. Näiteks saab edukalt rakendada PDCA mudelit, mille eesmärgiks on pidev parendamine ning kvaliteedi tagamine. Samuti on 5S lihtne tööriist, mille rakendamisel on tulemused näha kiiresti. Lõputöö empiirilises osas kogus autor andmeid vaatlusega ja poolstruktureeritud intervjuuga, mis andsid piisavalt infot nii tootmisprotsessi kaardistamiseks kui ka kvalitatiivseks sisuanalüüsiks. Autor selgitas välja SWOT analüüsiga ettevõtte kasvu soodustavad ja takistavad tegurid. Viimased olid ka sisendiks protsessipõhisele juhtimise juurutamisele. Lisaks eelpool mainitule kaardistas voodiagrammiga ettevõtte tootmisprotsessi, mis andis hea ülevaate protsesside kitsaskohtadest. Lõputöö autor toetus oma ettepanekutes esimeses osas kirjeldatud teoreetilistele alustele, mis käsitlevad PDCA mudelit, 5S-i ja LEAN filosoofiat. Esimese tegevusena tuleks alustada Minna Sahver OÜ protsesside standardiseerimisest. Vähest rahalist ressurssi nõudvaks ning kiirete nähtavate tulemustega meetodiks on 5S ning seda soovitab autor ka ettevõttes rakendada. Ettevõttes puudub ülevaade kvaliteediprobleemide ulatusest, siis soovitab autor Kvaliteediprobleemidega tegelemiseks rakendada PDCA mudelit, mis keskendub pidevale parendamisele Alustada võiks töökoha standardiseerimisest ning sealt edasi juba järkjärgult laiendada 5S meetodit kogu ettevõtte protsessidesse. Autor soovitab ka dokumenteerida kõik kõrvalekalded, sest tavapäraselt on iga kvaliteediprobleem seotud mõne raiskamisega. Viimati mainitud aga tuleks LEAN filosoofia kohaselt elimineerida protsesside jätkusuutlikuks arenguks ning kulude vähendamiseks.