Sirvides Autor "Marleen, Taal" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Eesti autovedajate valmisolek ohtlike veoste transportimiseks
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Marleen, Taal; Janno, Jelizaveta
    Antud lõputöö keskendus tunnetuslikule probleemile, et Eesti autovedajatel, kas puudub kompetents ohtlike veoste transportimiseks või neil on kompetents, aga neil pole soovi ohtlike veoseid vedada erinevatel põhjustel. Eesmärgiks oli hinnata Eesti autovedajate valmisolekut ohtlike veoste transportimiseks ning tuvastada töö käigus kriitilised punktid, mis motiveeriksid autovedajaid ohtlikke veoseid vedama. Autovedajate valmisoleku hindamiseks saatis autor küsimustiku umbes 2000 Eesti veoettevõttele, millele laekus 145 vastust. Vedajatelt uuriti, kui palju on nende ettevõttes ADR koolitatud autojuhte, kas koolitused mõjutavad nende igapäeva tegevust, kas nad on saanud karistada ohtlike veoste mitte-nõuetekohase transpordi eest, kas nad on vedanud ohtlike veoseid ilma nõuetekohase varustuse või koolituseta ning kas nende arvates peaks ohtlike veoste transport olema kõrgemini hinnastatud. Autovedajate uuringust selgus, et 70% vastanud ettevõtetest omavad ADR valmidusega autojuhti. Samuti selgus, et koolitamine ei mõjuta veoettevõtete igapäeva tegevust. Samuti selgus, et 89% ettevõtetest pole saanud karistada ohtlike veoste mitte-nõuetekohase transpordi eest, kuid 43% ettevõtetest on ohtlike veoseid transportinud mitte-nõuetekohase varustuse või koolituseta. 82,6% vastanud ettevõtetest arvavad, et ohtlike veoste transport peaks olema kõrgemini tasustatud kui tavakauba transport. Samuti saatis autor eraldi küsitluse mõnele Eesti suurimale ekspedeerimisettevõttele ja paarile väiksemale ekspedeerimisettevõttele. Sellele küsimusele laekus kuus vastust. Ekspedeerijate küsitluse tulemustest selgus, et kõik vastanud ettevõtted küsivad oma klientidelt ohtlike veoste transpordi eest kõrgemat tasu võrreldes tavakauba veoga, kuid nad ei maksa oma vedajatele selle eest kõrgemat tasu. Samuti hindasid ekspedeerimisettevõtted, et ADR valmidusega autojuhte vajadusel on pigem alati saada kui mitte. Vastanute arvates veoettevõtted pigem väldivad ADR vedusid, kuna sellega kaasneb suurem risk ja suuremad kulutused. Lahendusena pakkus töö autor välja, et kõik veoettevõtted, kes transpordivad ohtlikke veoseid peaksid hakkama küsima klientidelt kõrgemat veohinda või kilomeetri tasu, lisades kuludele 10%.Ekspedeerijatele tegi autor ettepaneku, et nad peaksid hakkama vedajatele maksama kõrgemat tasu ohtlike veoste transportimise eest. Autori arvamusel eelistavad Eesti vedajad tavavedusid ohtlikele, sest - tavaveoga kaasnev risk on ohtlike veoste transpordi riskiga madalam; tavavedudega ei kaasne nii suured kulud, kui ohtlike veoste transpordiga; tavavedude ja ohtlike veoste transpordi eest makstakse sama palju raha. Autori arvates ei soovi veoettevõtted oma personali koolitada, sest koolituste kaasnevad kulutusi ei teenita vedudega tagasi, arvestades seda, et enamik ettevõtetele ei maksta ADR vedude eest suuremat summat. Samuti ei soovita ka personali koolitada kaasneva ajakulu tõttu – kui autojuht on koolitusel ei saa ta raha teenida. Kompetensed vedajad transpordiksid meelsamini ohtlikke veoseid, kui nad saaksid selliste vedude eest ka suurema summa raha, et katta vedudega kaasnevad kulutused.