Sirvides Autor "Mooses, Kristiina" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Tehnoloogide töökorralduse parendamine toote kvaliteedi tagamisel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Mooses, Kristiina; Tšistova, Anu
    Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida tehnoloogide töökorraldust ja teha parendusettepanekuid. Töökorralduse uurimisel lähtuti Baltika AS protsesside ja reeglite juhenditest. Uuriti tehnoloogide tööosasid ning toodi välja kitsaskohad. Igas töö peatükis on parendusettepanekuid töö kiirendamiseks, lähtudes sellest, et töö kvaliteet ei tohi langeda. Esmalt uuriti tenoloogi tööülesandeid ning nende täitmise raskendavaid tegureid. Tehnoloogi töö mudeliga algab protonäidise tööse andmisega, mis tähendab tehnoloogi jaoks tähtaegade jälgimise algust. Proto kommentaaride tegemisel peab jälgima, et soovitud mõõdud ja parendusettepanekud ühtivad. Tehnoloog peab alati seisma disaineri soovide eest ning rõhutama disaini eripärasid. Näidise korrektsuse hindamist alustatakse toote mõõtmisega ja seejärel vaadatakse istuvust modelli seljas. Korrektset üldmuljet mõjutab kanga koostis ja omadused ning lõikeline lahendus ja tehnoloogiad. Selliste hankijatega, kelle toodetel esineb tihti erinevaid kvaliteedipuuduseid peab kindlasti koostöö lõpetama, sest osapoolte arusaam kvaliteedist on erinev. Ettevõttele on oluline, et ühe toote arenduseks vajalike tellitavate näidiste arv oleks võimalikult väike. Selle saavutamiseks peab leidma suurte kogemustega, kuid ka väikestele tellijatele sobiva tootja, pidades silmas piiratud rahalisi ressursse. Autor leiab, et tehnoloogil on võimalik luua hankijatega hea koostöö, kui tekib ühine arusaam mõlema osapoole soovidest. Autor leiab, et kangaste ja toodete protsessi saaks parendada. Hetkel saadab hankija näidise ja kanga sama aegselt ning mõlemad saadetakse testimisse. Hankija võiks saata kanga testimise eesmärgil varem ning seejärel saab otsustada, kas näidist sellest kangas soovitakse. Protsessist tulenevalt ei ole ostutoodete puhul alati võimalik kangast vahetada, seega peab hankija kanga omadusi parandama. Kanga kvaliteedi probleemde esinemise tõttu peaks jääma hankijal aega parenduste tegemiseks. Proovikandmiste tabeli uurimisel võib järeldada, et kandja kommentaaridesse tuleb suhtuda kriitiliselt, sest tihti esines kandja ja tehnoloogi avamuse erinevuseid. Peamisteks proovikandmise põhjusteks on pillingu tekke ning välja venivuse kontroll. Tulemuste hindamisel tuleb kasuks kandja harjumuste tundmine, sest defekti võib põhjustada ka vale kandmise koht või meetod. WO süsteemis uuenduste sisse viimisest tulenevate probleemide kõrvaldamiseks oleks hea eraldi salvestamise funktioon, mis salvestaks pooleli oleva töö WO tootekaardi formaadis ning vajadusel saaks puuduliku tootekaardi üle kirjutada tehnoloogi poolt salvestatud andmetega. WO tootekaartide kasutamine on raskendatud ka printvaate ja arendusvaate erisuste tõttu. Arendusvaates võiks olla lehekülje piiride nägemise võimalus. Kaartide lugemise muudaks lihtsamaks, kui vaikimisi teksti suurus oleks mõlemas vaates 16 punkti. Sobiva furnituuri otsimisele kuluva aja vähendamiseks võiks tihti kasutatavad furnituurid, olla eraldi grupeeritud, et neid oleks filtreerimise teel lihtsam leida. Võrreldes vana süsteemiga on WO tootekaartide eelis vajaliku informatsiooni lihtne kopeerimise võimalus eelnevatelt tootekaartidelt. WO tootekaartide süsteemi kasutamise suurimaks eeliseks on ettevõtte sisene arendustiim, tänu kellele saab probleeme kiiresti lahendada. Suureks abiks on ka kogu tehnoloogide tiimiga koos tehtavad töötoad. Suure optsioonide arvu korral ei ole ühe toote kaupa probleemide lahendamine jätkusuutlik. Sellisel juhul peaks süsteemi arendustiim, kes saaks pakkuda tarkvara alast tuge olema suurem. Samuti aitaks nii tehnolooge kui ka infotehnoloogia tiimi teineteise erialased koolitus, et mõista paremini, millised funktsioonid on vajalikud ning kuidas saab neid luua ja kasutada. Ühe alternatiivse variandina uurit CLO-SET tootekaarte, mida saaks kasutada toodetel, mille lõigetele on Baltikal ligipääs. Autor leiab, et CLO-SET süsteemis loodud tootekaartide kasutusele võtmine ei oleks otstarbekas, sest kogu vajalik info ei ole seal kättesaadav ühes kohas ning redigeerima peab ka juba valmis toote kaarti, mis alla laaditakse. Samuti peab kulutama resursse tehnoloogide välja koolitamisele ja võimaldama neile vastav programm. CLO-SET tootekaartidel esineb probleeme korrektse info kuvamisega, see programm vajab veel arendamist ning parenduste ellu viimine võtab aega, sest sellel programmil on palju kasutajaid. Tehnoloogide töökoha ergonoomika uurimisel jälgiti nii istuvas asendis arvuti taga töötamist kui ka seistes toodete mõõtmist. Töölaual asetsevad kõik töö tegemiseks esmavajalikud töövahendid ning vahekaugused on määratud töötaja enda poolt, tagamaks mugav tööasend. Uurimuse põhjal järeldati, et tehnoloogi töölaud on vajalike ülesannete täitmiseks liiga väike. Hetkel mõõdetakse tooteid seisvas asendis, istuva töö jaoks mõeldud kõrgusega laua peal. Nendel tööpäevadel, kui näidiseid saabub korraga palju muutub vale sundasend ebamugavaks. Autor leiab, et füüsilise ülekoormuse vältimiseks peaks tehnoloogi laua kõrgus olema reguleeritav. Tehnoloogide töökoormus on vahelduv, mis tähendab, et ühe hankija juurest tuleb palju näidiseid korraga ja nendega peab samaaegselt tegelema. See võib panna töötaja end tundma psüühiliselt ülekoormatult. Selle vältimiseks peab organiseerima tööd nii, et töö jaotus oleks ühtlasem. Seda on hea tagada, kui tehnoloog töötab paljude erinevate hankijatega, kellele antud tähtajad on erinevad. Tööstressi vähendamiseks ja heaolu parandamiseks peaks uuele töökohale asumisel lisaks enda tööprotsessidele ka kindlasti tutvuma teiste ametikohtada tööprotsessidega, see tagab selgema ülevaade kogu organisatsioonist ja töökorraldusest. Need teadmised aitavad näha oma töö tähtsust ja seost kogu ettevõttes laiemalt.