Sirvides Autor "Murula, Helen" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusEmbargo
    Eesti Pandipakendi pakendikäitluskoha uus tehnoloogiline lahendus
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-13) Murula, Helen; Vilms, Monica; Nõmmerga, Virgo
    Pandipakendi süsteem on Eestis toiminud juba 19 aastat, millest 2023. aastal on saavutatud neljas järjestikune rekordtagastus tarbijate poolt. Pikaaegse tarbijate keskkonnateadlikkuse tõstmise ning harjumuste tekitamisega on pandisüsteem jõudnud tasemele, kus 9 pakendit 10-st jõuab ringlusse tagasi. Kõrged tagastusmäärad on tõestanud, et pandisüsteem on kõige edukam ja tõhusam viis tarbijatelt pakendite tagasikogumiseks ning nende ringlusse suunamiseks. Käesoleva lõputöö eesmärk on kaardistada ning analüüsida EPP olemasoleva ja uue käitlusprotsessi ressurssi-, ühikukulu, valmistoodangu kvaliteeti ning protsessi kitsaskohti. Pärast pakendite kokkukogumist tarbijatelt tuleb EPP-l need kokku koguda jaemüüjatelt. Hetkel kasutatakse selleks pressitud- ja pressimata plast- ja metallpakendite puhul kogumiskotte, mis tarnitakse tagaluuk veokite või haagiste abiga EPP-sse. Pressimata pakendid loendatakse EPP-s kohapeal ning pressitud pakendid käideldakse kahel erineval käitlusliinil. Käitlusprotsess toimib peamiselt mehitatud tööjõu toel, mis muudab käitlusprotsessi väga sõltuvaks selle meeskonnast. Käitlusprotsessi tulemusel valmib pakenditest ja selle osadest valmistoodang, mis suunatakse edasi ringlusse. Olemasoleva käitlusprotsessi puhul esineb mitmeid puudusi. Esimene puudus ilmneb juba pakendite kogumisel jaemüüjatelt, kus tekivad vead taaratagastuspunktide operaatorite pakendite sortimisel ja üleantud kauba koguste märkimisel saatedokumentidel. Edasised vead puudutavad käitlusprotsessi EPP-s. Täna ei kasutata ära käitlusliinide maksimaalset võimekust muutes käitlusprotsessi ühikukulu suurema energiatarbe tõttu kalliks. Oluliseks kitsaskohaks on materjali doseerimine käitlusliinile, kus ei ole võimekust korraga piisavas koguses materjali ette sööta. Täiendavalt sõltub olemasolev käitlusprotsess suures mahus mehitatud tööjõust, mis samuti kergitab pakendite käitlemise ühikukulu. Samuti on EPP valmistoodangu kvaliteet varieeruv olenevalt materjalist, alates 91% puhtusest. Lähtuvalt olemasoleva käitlusprotsessi ja pakendite kogumise kitsaskohtadest on EPP välja töötanud uued lahendused mõlemale. Kogu pakendite mahust 75% kogutakse kokku pressautoga, millega toimub pakendite kokkukogumine tagastuspunktidest kogumiskastide abil otse pressautosse. See vabastab tagastuspunkti operaatoreid kohustusest materjali sortida ning komplekteerida kogumiskottidesse, sest EPP käitluskeskuses käideldakse plast- ja metallpakendeid ühisel käitlusliinil. Pressauto tühjendamiseks ja ülejäänud 25% pakendite suunamiseks käitlusliinile võetakse kasutusele punker tagamaks reguleeritud pakendite doseerimist käitlusliinile. Uue käitlusprotsessi läbilaskevõimet vähendatakse 1,25 t/h jagu võttes arvesse ka järgnevatel aastatel suureneva pakendite mahuga vastavalt viimaste aastate kasvutrendile. Suuremat käitlusvajadust tarvis pole, sest selleks momendiks, kui on turulepaisatavate pakendite hulk nii suur, on projekteeritava käitlusprotsessi seadmed amortiseerunud. Uue käitlusprotsessi ühikukulu väheneb nii ühe pakendi kui ka käideldava tonni kohta. Plast- ja metallpakendite käitlemise kogukulu ühe tonni kohta väheneb 62 € ning ühe pakendi käitlemise hind väheneb 0,0019 €/tk kohta. Plastpakendite käitlemise hind väheneb ühe tonni kohta 50 € ning ühe pakendi kohta 0,0017 €. Metallpakendite puhul on erinevus väiksem – ühe pakendi käitlemise hind muutub 0,0002 € ning ühe tonni metallpakendite käitlemine 12 € soodsamaks. Ühtlasi tagab uus käitlusprotsess materjali kvaliteedi puhtust kõikide materjali liikide lõikes vähemalt 98%. See parandab valmistoodangu kvaliteeti olenevalt materjalist 2-7%. Töös on välja toodud 15 olemasoleva käitlusprotsessi kitsaskohta. Nendest 11 saavad uue käitlusprotsessi kasutuselevõtuga täieulatusliku lahenduse. Osaliselt lahendatakse 4 kitsaskohta. Nendest 3 puhul, 25% ulatuses jääb transpordi ja kauba vastuvõtu puhul alles olemasolev protsess ja seega ei saa kitsaskohad täielikku lahendust ning jääb lahendus toimima kogu käideldavast pakendite mahust 75%-le, mis tarnitakse pressautoga. Ülejäänud 25% käideldavast pakendite mahust jäävad lahenduse osas muutumatuks. Viimane, üks, kitsaskoht saab samuti osalise lahenduse, sest see käsitleb sissetuleva materjali kogust. Paraku puudub EPP-l võimekus reguleerida käideldava materjali mahtu, mistõttu tuleb käitusprotsessi dimensioneerimisel arvesse võtta viimaste aastate turulepaisatavate pakendite kasvutrendi. Tuginedes lõputöö raames teostatud kahe käitlusprotsessi analüüsile leiab autor, et uue käitlusprotsessi kasutuselevõtuga vähendatakse protsessi ühikulu, parandatakse valmistoodangu kvaliteeti ning lahendatakse välja toodud kitsaskohad täies või osalises ulatuses. Autor esitas uue käitlusprotsessi kohta ühe parandusettepaneku. Autor soovitab muuta projekteeritud punkri mahtu suuremaks tagamaks materjali vastuvõttu võimekust kõrge käitlemisvajadusega päevadel juhul kui peaksid esinema käitlusprotsessis seadmete seisak üle 3 tunni.