Sirvides Autor "Oro, Alina" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Vanemaealiste motivatsioon tegutseda vabatahtliku seltsilisena
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-04-26) Oro, Alina; Männamäe, Meeli
    Lõputöö eesmärgiks oli mõista sügavamalt vanemaealiste motivatsiooni tegutsemisel vabatahtliku seltsilisena ning analüüsida selle mõju nii neile endile kui ka abivajajatele. Uurimuse keskmes oli Herzbergi motivatsiooniteooria ja Allardti heaoluteooria, mida rakendati vanemaealiste vabatahtliku tegevuse kontekstis. Uurimistulemused näitavad, et vanemaealisi seltsilisi motiveerib vabatahtliku tegevuse juures eelkõige soov panustada ühiskonda, tunda end väärtuslikuna ja säilitada aktiivset elustiili. Motivatsioonitegurite hulka kuulusid ka positiivsed emotsionaalsed kogemused ja rahulolu isikliku panusega. Vabatahtlik tegevus osutus abivajajatele oluliseks ja nende emotsionaalset heaolu parandavaks võimaluseks. Sotsiaalsed sidemed ja inimlik suhtlus tekitas neis positiivseid elukogemusi, mis on kooskõlas Allardti heaoluteooria ideedega. Vanemaealiste vabatahtlike isiklik areng hõlmas suurenenud distsipliini, aktiivsuse ja parema vaimse tervise saavutamist. Positiivsed elumuutused olid seotud nii Herzbergi motivatsioonitegurite kui ka Allardti heaoluteooria aspektidega. Koordinaatorite poolt korraldatud toetusmeetmed tõstsid esile nende kriitilist rolli vanemaealiste vabatahtlike motiveerimisel. Nende tegevused vastasid nii hügieenifaktoritele kui ka motivatsiooniteguritele, toetades uuritavaid teooriaid. Lõputöö autor jõudis järeldusele, et vanemaealiste motivatsioon tegutseda vabatahtliku seltsilisena on mitmekülgne ja sügav fenomen, mis hõlmab nii isiklikke kui ka ühiskondlikke aspekte. Herzbergi motivatsiooniteooria ja Allardti heaoluteooria osutusid tõhusateks raamistikeks, mõistmaks vanemaealiste tegevust ja selle mõju. Leidis kinnitust ka asjaolu, et vabatahtlike tegevuses on olulisel kohal koordinaatorite töö, mis mõjub positiivselt vanemaealiste vabatahtlike rahulolule ja motiveeritusele. Uurimistöö tulemusena saab teha järgmised järeldused: • vabatahtlike kaasamine hoolekandesüsteemi on oluline heaolu edendamisel ning see toetab Allardti heaolu teooria põhielemente; • vabatahtlikud on motiveeritud eelkõige sisemiste tegurite poolt, nagu eneseteostus ja tunnustus. Seega on oluline pöörata tähelepanu vabatahtlike rahulolule, et tagada nende jätkusuutlikku panustamist; • vanemaealised seltsilised tunnevad end vabatahtlikuna tegutsedes tähendusrikastena ning nende motivatsiooni mõjutavad eelkõige sotsiaalsed sidemed ja eneseareng; • olulised tegurid, mis mõjutavad vabatahtlike rahulolu ja motivatsiooni, hõlmavad selget kommunikatsiooni, tunnustust, koolitusi ja toetust nende oskuste arendamiseks; • vabatahtlikute kokkupuude eakate abivajajatega võib mõnikord kaasa tuua ebamugavust tekitavaid olukordi, nagu seksuaalne lähenemine või olukorrad, kus abivajajad üritavad anda vabatahtlikele raha või muud tüüpi kingitusi. Sellised olukorrad võivad mõjutada vabatahtlike töörahulolu ja heaolu ning vajavad tõhusaid lahendusi; • vabatahtlik tegevus mõjutab positiivselt eakate heaolu, aidates kaasa nende sotsiaalsele lõimumisele, emotsionaalsele toele ja enesetunde paranemisele; • vabatahtliku tegevuse koordinaatoril on oluline roll vabatahtlike motiveerimisel, toetamisel ja suunamisel, mis omakorda aitab tagada vabatahtlike tegevuse tõhusa ja jätkusuutliku toimimise. Vanemaealiste kaasamine vabatahtlikku tegevusse on oluline nende enesearengu, ühiskonda panustamise ning aktiivse elustiili säilitamise seisukohast. Uurimistöö põhjal esitatud ettepanekud on suunatud Vabatahtlik Seltsiline MTÜ-le, kes koordineerib hetkel vabatahtlike tööd, toetab vanemaealiste motiveerimist ja rahulolu tegutsemisel vabatahtliku seltsilisena. 1. Vabatahtlike tunnustamine: oluline on tunnustada vabatahtlike panust ja motiveerida neid jätkama oma tööd läbi tunnustusürituste, auhindade või muude meetmete. 2. Vabatahtlike koolitus: pakkuda vabatahtlikele rohkem koolitusi ja toetust nende oskuste arendamiseks. Korraldada koolitusi, mis keskenduvad suhtlemisele eakate abivajajatega, sealhulgas kuidas reageerida ebamugavatele olukordadele nagu näiteks seksuaalne lähenemine või kingituste pakkumine. Tagada, et vabatahtlikel oleksid olemas selged juhised ja oskused selliste olukordadega toimetulekuks. 3. Regulaarsed hindamis- ja tagasiside sessioonid: oluline on rakendada süstemaatilisi hindamis- ja tagasiside sessioone nii vanemaealistele vabatahtlikele kui ka koordinaatoritele. See tagaks motivatsiooni ja rahulolu dünaamilise jälgimise ning pakuks väärtuslikku tagasisidet programmi täiustamiseks. Riikliku rahastamise ja poliitilise toetuse abil on võimalik tagada projekti jätkuvus ning laiendada selle mõju. Vanemaealiste aktiivne osalemine vabatahtlikus tegevuses on oluline ühiskonnale ning nõuab jätkuvat tuge ja pühendumist kõigilt osapooltelt. Projekti jätkumine on vajalik vanemaealiste enesearenguks, ühiskonna rikastamiseks ja aktiivse elustiili säilitamiseks.