Sirvides Autor "Paap, Leena" järgi
Näitamisel1 - 20 28-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Angaste kinnistu arengukava ja heakord(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-18) Vaher, Timmo; Paap, LeenaKäesolevas lõputöös hinnati Tartumaal asuva Angaste kinnistu ja kinnistul paiknevate hoonete ning rajatiste tehnilist seisukorda. Töö koostamisel on kasutatud avalikult saada olevat informatsiooni ning tehnilise seisukorra hinnangud on tehtud visuaalse vaatluse põhjal konstruktsioone avamata. Töös on esitatud üldine seisukorra hinnang kinnistu üldolukorra kohta, kui ka seisukorra kirjeldused koos tehnilise seisundi hindega iga arenguasepktist olulise ehitise ja/või rajatise osas. Lõputöö koostamiseks on tellitud kinnistu 3D skanneeringud koos kahe olemasoleva hoone 3D skanneeringuga. Skanneeringud on vajalikud eelkõige täpse olemasoleva situatsiooni tuvastamiseks, kuivõrd sedavõrd vanadel rajatistel ja ehitistel ei ole koostatud täpseid projektdokumentatsioone. 3D skanneeringute baasilt on koostatud kinnistu topograagfiline alusplaan ja hoone olemasolevad kujujoonised, mis on aluseks edaspidisteks projekteerimistegevusteks. Samuti võimaldasid 3D skanneeringus sisalduv informatsioon anda hinnanguid konstruktsioonide seisukorra kohta, näiteks katusefermide läbivajumised vms. Lõputöös jõutakse järelduseni, et kinnistu ja seal paiknevad ehitused ja/või rajatised on üldiselt halvas seisukorras, kohati avariilises seisundis. Üheltpoolt on selle põhjuseks ehitiste üldine elukaare kestus, mis on tavapäraselt kuni 50.a. , kuid antud konkreetsel juhul on ka oluline vastutus kinnisvara omanikul, kes ei ole tegelenud kinnisvara korrashoiu ja hooldamisega ning seetõttu on tekkinud lisaks tavapärasele amortisatsioonile probleemide süvenemine, mis on sedavõrd tõsine, et osaliselt tuleb teostada hoonete lammutamine. Samuti on mõned ehitised ebaratsionaalse iseloomuga ja perspektiivitud. Lõputöö tulemusena on koostatud kinnistu planeeringu ettepanek koos koos teostatavuse orienteeruva maksumusega. Ettepanek on soovitusliku iseloomuga ja seda võib olla vajadus arendustegevuste käigus korrigeerida vastavalt tekkivale situatsioonile. Lõputöö eesmärk ei olnud lõpliku konkreetse plaani kehtestamine vaid pigem võimalike arengusuundade kaardistamine ja konkretiseerimine. Samuti sisaldab lõputöö ettepaneku realiseerimise lihtsustatud tasuvusanaüüsi koos võimalike muutuvfaktorite loeteluga, mida tuleb arendustegevuse kavandamisel täiendavalt analüüsida ja arvesse võtta. Kokkuvõtvalt on jõudnud lõputöö koostaja tulemuseni, et süsteemse, läbimõeldud ja hoolikalt kavandatud arendustegevusega ning hilisema hooldus ja korrashoiu tegevustega on võimalik kinnistu muuta kinnisvara omaniku poolt vaadatuna kuluobjektist tuluobjektiks.Nimetus Avatud juurdepääs Efektiivse lumekoristuse korraldamine, Färsk OÜ näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-16) Raudsaar, Jakob; Paap, LeenaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli selgeks teha hetke olukord lume koristuse korralduses, tutvuda selle erinevate aspektidega ning tuua lahendus probleemidele, mis töö käigus välja tulid. Fookuses on olemasolevad masinad ja tööprotsessid, eritööd, hinna kujunemine, ajanormid ja ettepanekud kõigi nende valdkondade parendamiseks. Talvistel oludel on kinnisvara korrashoid mõnevõrra keerulisem just ilmastiku tõttu ning seepärast tuleb efektiivsele välikoristusele rõhku panna. Selles lõputöös on välja toodud murekohad, mis on seotud talviste tööprotsessidega ning masinate kasutamisega. Eraldi on nimetatud masinad, mis hõlbustavad talvel korrashoidu korteriühistutes, ärihoonetes kui ka kaubanduskeskustes. Sellega seonduvalt kirjeldatakse ka töögraafikuid ja -protsesse ning, kuidas neid ettevõttele kasulikumaks muuta. Selleks tuli kaardistada tööprotsess, mis on hetkel ettevõttes kasutusel ning välja selgitada kõik puudused, mis sellel on. Seejärel oli võimalik igale puudusele lahendus leida, mis oleks ettevõttele kõige kasulikum. Üheks oluliseks talvise korrastuse osaks on inimfaktor ehk töölised, kes seda tööd teevad. Inimese mõjutamiseks ja motiveerimiseks on erinevaid võimalusi, mida saaks kasutada, et töölised efektiivsemalt tööd teeksid. Välja tuli selgitada, milliseid variante ettevõte hetkel kasutab kojameeste motiveerimiseks ning seejärel pakkuda lisaks motivatsiooni tegureid, mida saab edaspidi kasutada, et töölised teeksid tööd motiveeritumalt ning tõhusamalt. Eraldi on lõputöös käsitletud eritöid, mis võivad kaasneda ilmastiku olude muutumisega ja nendega kaasnevate probleemidega. Oluliseks probleemiks on lumerohked talved, kui tööd ning valmisolekut kiireteks väljakutseteks on rohkem kui tavaliselt. Antud lõputöös on välja toodud lahendus, mis oleks ettevõtte jaoks kõige mõistlikum – palgata tööjõud vajaduspõhiseks kasutamiseks, kelle palk koosneb ootetasust ning tunnitasust. Lõputöös tuuakse välja ettepanekud, kuidas saab ajamõõtmist läbi Begin rakenduse tõhusamaks ning kasutajasõbralikumaks muuta. Selleks toodi välja kolm lahendust. Tuleb anda kõikidele brigaadidele ettevõte poolt telefon, mida tuleb kasutada ainult autos. Regulaarselt tuleb korraldada koosviibimisi, et selgitada üle, kuidas antud rakendus toimib ning anda ülevaadet eelnevatele perioodidele. Viimaseks tuleks panna lepingusse Begini kasutamise kohustus. Kliendile parima lepingu pakkumiseks andis antud lõputöö lahendusi, kuidas saab kliendiga suheldes jõuda tema soovitud lahenduseni. Selleks tuleb ettevõttel anda ülevaade kõikidest oma teenustest ning omapoolse vaatenurga teatud objekti väliskoristusest, kliendi soove silmas pidades. Läbirääkimiste tulemusel saab pakkuda parimat lahendust, et klient oleks lepingu sõlmisel rahul oma teenusega. Lõputöös välja toodud ettepanekud ja parendused on ettevõttele kasulikumad nii ajakulu kui tööjõu kulu arvesse võttes.Nimetus Avatud juurdepääs Garaažihoone rekonstrueerimine, hinnamaksumus ja energiatõhusus(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Nõlvak, Gregor; Paap, LeenaLõputöös analüüsiti 1972. aastal ehitatud Avangardi kolhoosi garaažihoone seisukorda ning kasutusaja jooksul tekkinud kahjustusi. Selgus, et suurimad kahjustused on põhjustatud valedest ehitustehnilistest võtetest, mistõttu on konstruktsioonid sademevetega märgunud ja ehitusmaterjale kahjustanud. Samuti puudub hoones ventilatsioonisüsteem ja toimiv küttesüsteem, mistõttu ehitatakse see välja parema sisekliima tagamiseks. Lisaks laotakse hoonesse vaheseinad, muutmaks ruumiplaneeringut laopindade rajamise näol. Hoone välisilme kaasajastamiseks paigaldatakse fassaadikatteks profiilplekk ning välisseina alumisele otsale tsementkiudplaadid. Samuti kasutatakse tsementkiudplaate pikendatud räästa viimistlusmaterjaliks. Siseviimistluse osas teostatakse olemasolevale krohvikihile kohtparandused, misjärel teostatakse seinte ja lagede värvimistööd. Kehvade piirdetarindite soojustusmaterjalide ja katkiste avatäidete tõttu on hoonel kehv energiatõhususväärtus ning selle parandamiseks soojustatakse välisseinad ja katuslagi efektiivsemate soojustusmaterjalidega. Samuti soojustatakse hoone perimeetri ümber maapind ning rajatakse sillutisriba. Lisaks vahetatakse välja kõik avatäited parema soojusläbivuse väärtusega materjalide vastu. Oluliselt rekonstrueeritava laohoone energiatõhususe piirväärtus vastavalt määrusele on 100 kWh/(m2∙a). Lõputöös käsitletud rekonstrueerimistööde lahendustega saadi energiasimulatsiooni tulemusel energiatõhususarvuks 79 kWh/(m2∙a), mis annab hoonele B energiatõhususklassi. Hoone rekonstrueerimistööde kohta koostati hinnanguline ehituseelarve, mille tulemusel on eeldatav hoone ehitusmaksumus 306 551 eurot.Nimetus Piiratud juurdepääs Jäneda mõisa aida remont ja rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Raudam, Mart; Paap, LeenaKäesolevas lõputöös on vastavalt eesmärkidele kaardistatud Jäneda mõisa aidahoone tehniline seisukord, selgitatud kahjustuste põhjuseid, kirjeldatud aidahoone ehitustehnilist lahendust ja tehtud ettepanekud remondiks ja rekonstrueerimiseks. Seisukorra hindamiseks on teostatud objektil visuaalne vaatlus ja mõõdistused olulisematele konstruktsioonidele. Probleemseimatele kohtadele on esitatud olukordade kirjeldused, kahjustuste tekkepõhjused ja asjakohased fotomaterjalid. Kõige rohkem on konstruktsioone kahjustanud vesi. Vesi on pääsenud konstruktsioonidesse tulekahju kustutamisel ning katuse läbijooksudest. Rekonstrueerimisettepanekute esitamisel on lähtutud muinsuskaitselistest nõuetest ning töö tellija plaanidest seosest hoone kasutuselevõtuga. Suurimad rekonstrueerimisega seotud tööd seisnevad pööningualuse ruumi kasutuselevõtus majutusruumidena, milleks on vajalik katukonstruktsiooni tõstmine 0,9 m võrra; eterniitkatusekatte väljavahetamises kivikatte vastu ja suure osa esimese korruse vaheseinade likvideerimises. Katuse tõstmise osas on vajalik Muinsuskaitseameti kooskõlastus, lõputöö kirjutamise seisukohalt ei ole vastav kooskõlastus vajalik, kuna töö tellijal on selge huvi hoone rekonstrueerida ainult sellisel kujul, kus teisel korrusel on majutusruumid. Teisele korrusele koostatud soovituslik arhitektuurne lahendus toob välja, milline on ruumide paigutus, tuginedes Muinsuskaitseameti esindaja suusõnalistele tingimustele. Hoonet hakkab kütma ja sooja tarbeveega varustama maasoojuspump. Hoonesisene küte on vesipõrandaküte. Piisava värske õhu juurdevoolu ja saastunud õhu välja tõmbe tagab soojustagastusega ventilatsiooniagregaat. Lõputöös on esitatud teostavate tööde kirjeldused, nende omavahelised ajalised seosed, tõstetehnika kasutamise vajadus, koos tõstegraafikuga, ning mahuarvutus koos töö teostamise ajaliste normidega EKE NORA kataloogi põhjal. Graafilises osas on esitatud kalendergraafik koos vajaminevate tööjõuressurssidega ning ehitusplatsi generaalplaan. Katusesarika ristlõike piirseisundite kontrollimisel on lähtutud ohtlikuimast olukorrast, kus pikim sille on lihttala. Teostatud arvutuste põhjal osutuks puidul tugevusklassiga C24 sobilikuks sarikaristlõikeks 45x245 mm. Teostatud koormus arvutusi saab tulevikus kasutada katuse toolvärgi ning vahelaekoormuste arvutamisel. Lõputööd on võimalik kasutada Jäneda mõisa aida rekonstrueerimise tööprojektide ja ehituse organiseerimise projektide koostamisel.Nimetus Embargo Kinnisvara korrashoiu eripärad panganduses Luminor Bank AS näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-10) Jürissaar, Kärt Kristina; Paap, LeenaKäesolev lõputöö käsitleb, milliste eripäraste protsessidega pangandussektori kinnisvara korrashoiu korraldamisel arvestada ja millised seaduslikud alused nendeks tegevusteks kohustavad. Samuti käsitleb töö pangandussektori haldustöötaja kompetentside vastavust kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardile. Selle eesmärgi täitmiseks on koostatud laiapõhjaline analüüs seaduslike aluste ja pangahaldustöötaja pädevuste kohta ning võrdlus tavapäraste büroohoonete korrashoiu tegevustega. Eeltoodust selgub, et pangandussektori korrashoiu protsesse mõjutavad erinevad nõudmised, mille täitmise kohustus lisab täiendavad piirangud sõlmitavatele lepingutele ja koostööpartneritele. Enamus eripärastest korrashoiu tegevustest pangas on mõjutatud neljast regulatsioonist. Nendeks on krediidiasutuste seadus, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, järelevalve asutuste suunised ning hädaolukorra seadus ja panka kui elutähtsateenuse osutajat reguleeriv määrus. Lisaks nendele seadustele on veel mitmeid väiksemaid reguleerivaid seadusi, mis vähetähtsamal moel korrashoiu tegevusi mõjutavad. Krediidiasutuste seadus kohustab pankasid kaitsma pangasaladust. Pangasaladuse kaitsmiseks on oluline rakendada lisakontrolle koostöö algatamisel ja läbiviimisel, ligipääsude andmisel hoonele ja tundlikule informatsioonile. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärkidel on pangas kolm kaitseliini. Kaitseliinide funktsioonide segunemise tõkestamiseks on koostatud hoolikalt läbimõeldud kontoriplaanid ja ligipääsurežiimid. Panga kohustus olla vastavuses seadusega seab lisanõuded lepingulistele koostööpartneritele ja eeldab nende laitmatut tausta. Pangandussektoris teostavad järelevalvet mitmed asutused, sealhulgas Finantsinspektsioon, Eesti Pank, Euroopa Keskpank ja Euroopa Pangandusjärelevalve. Asutused on koostanud mitmeid suuniseid, millele vastavust pankadelt eeldatakse. Suunised mõjutavad panga turvalisusnõudeid suunates rakendama minimaalsete privileegide printsiipi nii informatsiooni levikus kui ka füüsiliste ligipääsude jagamisel. Turvanõuete säilitamiseks ja parendamiseks on pank kohustatud pidevalt tellima turvaauditeid ning leitud puudusi kõrvaldama. Hooldustööde läbiviimisel on eelnevalt vajalik koostada riskianalüüs ning läbiviimise järgselt tegevused akteerida ja aktid säilitada. Hädaolukorra seadus ning makseteenuste ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded kehtestavad pangandussektorile kohustuse saada iseseisvalt hakkama hädaolukordades, kuna pangad osutavad elutähtsat teenust. Selleks, et tagada talitluspidevus ja elutähtsa teenuse järjepidev toimimine peavad paigas olema tegevusplaanid, vastutavad isikud ja varusüsteemid. Varusüsteemide nõuetekohase toimimise eest hädaolukorras vastutavad panga haldustöötajad. Panga haldustöötaja töö ja kompetentsid vastavad suures osas kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardile. Mittevastavused tulenevad peamiselt sellest, et igapäevategevuses toimetatakse üüripinnal ning puuduolev kompetents on seotud hoone omaniku kohustustega. Panga haldustöötajalt eeldatakse igapäevatöös mitmeid lisaoskusi, mis tavapärases praktikas kinnisvarahalduril puuduvad. Vajalikud lisakompetentsid on juriidilised teadmised, kõrgel tasemel inglise keele ja turvanõuete rakendamise oskus.Nimetus Avatud juurdepääs Kinnisvara korrashoiu hooldusdokumentatsioonile esitatavate nõuete analüüs vanemate lao- ja tööstushoonete näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-11) Priimägi, Jane; Paap, LeenaKäesoleva lõputöö eesmärgiks oli tuvastada probleeme hooldusdokumentatsioonis ja kirjeldada puudusi. Võrreldi seaduses hooldusdokumentatsioonile esitatud nõuete vastavust reaalse olukorraga. Toodi välja kitsaskohti ja pakuti välja lahendusi. Lahendust püüti kirjeldada skeemina, mida saaks kasutada uue tehnilise andmebaasi loomisel, mis oleks vastavuses EVS-standardiga. Esimeses osas kirjeldas autor hooldusjuhendit ja sellele vastavaid nõudeid ehk ehitusseadustiku ja ministri määrust hooldusjuhendi sisu kohta ning standardit EVS 807:2016. Teises osas toodi välja ootused uute hoonete valmimisel dokumentatsioonile ja sellega seonduvad probleemid, mis on tingitud puudulikust või osaliselt mitte täidetud dokumentatsioonist. Vaatluse alla võeti neli erinevat objekti, millest kaks olid vanad lao- ja tööstushooned, uus lao- ja tööstushoone ning täielikult renoveeritud lao- ja tööstushoone. Antud hoonete dokumentatsiooni kirjeldati tabeli näol, kas teave täielikult puudub, on osaliselt puudulik või terviklikult olemas. Samuti märgiti, kas teave on saadaval digitaliseeritud versioonil. Lõputöö viimases osas esitati ettepanekuid ja lahendusi muutmaks olukorda paremaks ja lihtsamaks kõikidele osapooltele seoses haldusega ja kogu dokumentatsiooniga, mis kuulub hoone juurde. Parim lahendus probleemile oleks uue platvormi loomine, mis käiks käsikäes standardiga EVS 807:2016. Antud lõputöö tulemusest saame järeldada, et väga paljudel vanadel hoonetel on puudulikud hooldusdokumendid. Peamiselt põhjused hooldusdokumentatsiooni puudumiseks on ümberehitused, mida pole ehitusregistris kajastatud, vanad masinad (pole vahest võimalik leida kasutusjuhendeid, kuna masina tootmine on lõpetatud / tootjat enam ei eksisteeri), ebatäpsed mõõdistused, mida pole uuesti mõõdetud. Uute tööstus- ja laohoonete puhul saame järeldada, et dokumendid on tootja poolt olemas kuid sageli pole neid riigikeeles. Tavaliselt üritatakse saada objektiga sina peale kiiresti ning jäetakse dokumentide vormistamine unarusse, neid ei esitata või vormistatakse vaid hädavajalik ning muud dokumentatsiooni omanikule ja haldurile isegi ei koostata, kuna antud protsess on võrdlemisi ajakulukas ning tüütu ettevõtmine ehitajale. 39 Uue ja täiusliku platvormi loomine EVS standardi põhjal looks kõikidele kasutajatele sama põhja, milles oleks kiiresti ja asukohast olenemata hea informatsiooni hallata. Platvorm looks võimaluse näha suurt osa informatsiooni kohapeale minemata, samuti oleks võimalik tutvuda ka ohuallikatega, mille põhjal teha otsuseid, kas on vaja kasutada isikukaitsevahendeid või on hoopis vajalik teise isiku kohalolu, et vältida hilisemaid õnnetusi, mis objektil võivad juhtuda.Nimetus Piiratud juurdepääs Korrashoiukava ja eelarve koostamine Kotzebue tn 14 korterelamule(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-04) Uik, Einar; Paap, LeenaKäesoleva töö eesmärgiks oli koostada Kotzebue tn 14 äripindadega korterelamule võimalikult detailne ja hoone ning selle kasutamise iseärasusi arvestav korrashoiukava koos eelarvega. Töö autor töötab kinnisvarahaldurina ettevõttes Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ ning haldab igapäevaselt antud hoonet. Seetõttu on töö autor kursis hoone eripäradega ning hoone kasutamisest tulenevate heakorra, tehnohoolduse ja muude vajadustega. Antud diplomitöö on jagatud kolmeks eraldiseisvaks osaks. Töö esimeses peatükis on korrashoiukava paremaks mõistmiseks kirjutatud lahti hoone üldine kirjeldus, hoone tarindite kirjeldus ja kõikide tehnosüsteemide kirjeldus. Kotzebue tn 14 hoone näol on tegemist 2018. aastal täielikult restaureeritud ja juurdeehituse saanud hoonega. Hoone on viie korruseline ning seal on 19 korterit ja kuus äripinda. Korrashoiukava eesmärgiks on kinnisvara kui terviku igakülgne säilitamine. Töö teises peatükis on kirjeldatud korrashoiukava koostamise üldiseid põhimõtteid. Lisaks on toodud välja korrashoiukava koostamise aluseks olevad dokumendid, milleks on hoone tehnilised dokumendid, kasutus- ja hooldusjuhendid, Eesti Vabariigi õigusaktid ja kinnisvarakeskkonna juhtimise ja korrashoiu standard EVS 807:2020. Kirjeldatud on ka kinnisvara keskkonna eluringi, strateegiat ja standardis EVS 807:2020 olevaid klassifikaatoreid ning et kuidas on need kasulikud korrashoiukava koostamise juures. Töö kolmandas peatükis on koostatud Kotzebue 14 hoonele korrashoiukava koos eelarvega. Korrashoiukava sisaldab haldamist, tehnohooldust, heakorra töid ja hoone tarbimisteenuseid. Haldamise osa kohta korrashoiukavas on toodud välja nii haldusteenuse kui ka raamatupidamise teenuse sisu ja maht. Tehnohoolduse poole pealt on korrashoiukavas toodud välja kõikide hooldamist vajavate süsteemide hooldustegevuste kirjeldused ja hooldussagedused. Heakorratööde osa korrashoiukavas sisaldab sisekoristuse, välikoristuse kui ka eritööde teenuste kirjeldusi ja teenuste osutamise sagedusi. Korrashoiukavas on kirjeldatud ka hoone ja selle kasutajate poolt tarbitavaid tarbimisteenuseid. Lisaks on kolmandas peatükis korrashoiukava alusel koostatud hoonele ühe aasta eelarve, mis sisaldab kõikide korrashoiukavas välja toodud teenuste maksumust igakuiselt, aasta maksumust kokku ja igakuist maksumust ühe ruutmeetri kohta. Eelarve ei sisalda tarbimisteenuste prognoositavat tarbimise suurusjärku koos maksumusega. Eelarves on kirjutatud lahti tarbimisteenuste kulude jagamise põhimõtted. Autori poolt koostatud korrashoiukava kasutusele võtmisel oleks teenuste maksumus ühes kuus omanikele 2094,73 eurot, mis teeb ühe ruutmeetri maksumuseks ühes kuus 1,104 eurot ning aastaseks maksumuseks 25 136,80 eurot.Nimetus Piiratud juurdepääs Kunda hüdroelektrijaama renoveerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Niilo, Margus; Paap, LeenaHoone mõõtmisest saadud tulemustega on koostatud joonised, kasutades abivahendina säilinud pilte hüdroelektrijaama vanadest joonistest. Seejärel on objekti visuaalse vaatluse käigus kaardistatud hoone kahjustused ja tehtud nendest ka fotod. Kogutud andmete põhjal on lõputöös kirjeldatud hoone olemasolevat seisukorda. Põhilisteks kahjustusteks, mis halvendavad hoone seisukorda on soolkahjustused, külmakahjustused, karboniseerumine, armatuuri korrosioon ja puidu mädanikkahjustused. Vastavalt olemasoleva seisukorra kirjeldusele ja muinsuskaitse eritingimusele on töös välja pakutud renoveerimislahendused. Põhilised tööd mida tuleb teha katusega on kandekonstruktsiooni renoveerimine, katuselaudise asendamine roovidega, aluskatte paigaldus ja katusekatte vahetus. Katuse kandevkonstrutksiooni jaoks on kindlasti vaja teostada täiendavaid arvutusi dimensioneerimaks fermide ja pärlinite mõõtmed ning kinnitused. Ülejäänud hoone osades tuleb teha hüdroisolatsiooni töid, betooni remonti, tasandusvalu, avatäidete vahetus ja viimistluse parandamist/uuendamist. Järgnevalt on töös kirjeldatud tööde teostamise tehnoloogiat arvestades objekti asukoha keerukust. Välja pakutud lahenduse järgi saavad ehitusmaterjalid objektile kraanaga tõstes. Kaevetöödeks kasutatakse sammekskavaatorit. Fassaadi ja siseseinte krohvimiseks püstitatakse tellingud. Vajalikud on veel soojakud, ajutine elekter ja vesi, mis samuti tagatakse. Tööde teostamisele kulub 14 nädalat mis on saadud EKE NORA ajanorme kasutades. EKE NORA kataloogi kasutades on leitud ka ehitus ja projekteerimistööde ligikaudne maksumus, mis on lõputöö viimaseks peatükiks. Ligikaudne on see seepärast, et kõiki töid pole võimalik ette prognoosida praeguste andmete põhjal. Täpsema hinna saavutamiseks oleks vaja teha põhjalikumad uuringud kahjustuse ulatuse osas (näiteks betooni pH-taseme määramine), mille põhjal prognoosida tehtavate tööde mahtu täpsemalt. Arvestatud sai ka ehitushinna muutumist aastate lõikes kasutades ehitushinna indekseid. Käesoleva lõputöö autorile andis selle koostamine takistuste ületamise oskust ja palju teadmisi valdkondadest milledega töö koostamise käigus kokku puututi. Renoveerimist alustada selle lõputöö põhjal veel ei saa, kuid vähemasti annab see hüdroelektrijaama omanikule ülevaate sellest, et mida annaks hoones olevate kahjustuste kõrvaldamiseks teha. Lisaks saab siit teada missuguseid arvutusi või uuringuid on veel juurde vaja, et projekt oleks terviklik.Nimetus Avatud juurdepääs Laohoone rekonstrueerimise maksumushinnangu ja korrashoiukava koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-10) Mägi, Silver; Paap, LeenaKäesolevas töös võeti vaatluse alla 1963. aastal ehitatud laohoone Tapal. Lõputöö eesmärgiks oli Tapa logistikapargis tegutsevale ettevõttele laohoone rekonstrueerimis maksumushinnangu koostamine ja leida kas omanikul on võimalik investeeritav summa kolme kuni viie aastaga tagasi teenida. Töös anti ülevaade logistikapargist ja seal olevatest võimalustest, mida kliendid saavad kasutada. Näiteks soodne asukoht raudteeühenduse sõlmpunktis Eesti ja välismaa raudteeliinidega. Uuriti hoone seisukorda, tehti kindlaks milliseid hoone osasid tuleb rekonstrueerida ja millises mahus. Suurimateks probleemideks olid põranda-, katuse- ja estakaadi seisukord. Kirjeldati kliendi visiooni tootmis- ja laoruumidest ning kirjeldati nende eripära. Autor esitas renoveerimis ettepanekud, kus kirjeldatakse milliseid töid tuleb rekonstrueerimisel teha, et pikendada töös oleva hoone elukaart ja täita kliendi vajadused ning soovid. Koostati projektjoonis ning küsiti hinnapakkumised, mille põhjal koostati hoone rekonstrueerimise maksumushinnang ning korrashoiu kava. Töö viimases osas tehti selgeks, et omanikul pole võimalik kolme kuni viie aasta raames oma investeeritavat summat tagasi teenida, lähtudes kliendi tingimustest, et maksimaalne üürihind oleks 1,6 €/m². Kuid leiti, et investeering on võimalik tagasi teenida kuue aasta jooksul. Lõputöö esitamise hetkeks ei ole läbirääkimised kliendi ja omaniku vahel lõplikku lahendust leidnud.Nimetus Piiratud juurdepääs Olemasoleva mõisahoone rekonstrueerimise ettepanekud kahepere elamuks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Maalt, Fredy; Paap, LeenaAntud töös analüüsiti Luugi tee 3 mõisahoone konstruktsioone ja tehnosüsteeme, mille tulemusena pakuti välja rekonstrueerimise lahendused. Vastavalt ettepanekute põhjal arvutati hinnanguline rekonstrueerimise maksumus. Lõputöö käigus teostati mitmeid vaatlusi objektil, mille käigus fikseeriti olemasolev olukord. Kõik vaatluste käigus ilmnenud kahjustused dokumenteeriti ja võeti arvesse rekonstrueerimislahenduste välja töötamisel. Hoone peamisteks probleemideks on amortiseerunud soojustuslahendus, puudulik vihmaveesüsteem, puudulik ventilatsioon ja ebatõhus küttelahendus. Ühe peamise mõjutajana võiks välja tuua hoone tühjana seismine viimased 20 aastat. See aeg on jätnud hoonesse mitmeid jälgi, mille tulemusena ei ole mõis enam elamiskõlbulik. Kõige rohkem kahju on tekitanud niiskus, mis on rikkunud hoone ilmet nii visuaalselt kui ka füüsiliselt. Lõputöö teises osas võeti arvesse esimese osa kirjeldusi hoone tehnilisest olukorrast ning pakuti tänapäevasemaid lahendusi konstruktsioonidele ja tehnosüsteemidele. Keldri põrandalt eemaldati olemasolev pinnas, seejärel süvendati põrand piisavalt sügavale. Aluspõhi tasandati liivaga ning põrand soojustati 100 mm paksuse vahtpolüstürooliga, millele valati peale 80 mm paksune raudbetoon plaat. Selle tulemusena saavutati põranda soojusläbivuseks U=0,28 W/m²⸱K. Sokliseinas olemasolev krohv osaliselt eemaldati ning teostati parandustöid. Sokkel soojustati 150 mm vahtpolüstürooliga ning selle tulemusena saavutati seina soojusläbivuseks U=0,18 W/m²⸱K. Keldrikorrus jääb antud hoonel kütmata piirkonnaks ja soojusläbivuse arvutustes tuli seda ka arvestada. Esimese korruse põranda soojustus vahetati välja ning mille tulemusena saavutati keldrilae soojusläbivuseks U=0,16 W/m²⸱K. Mõisahoone olemasolev välissein on ehitatud rõhtpalkidest, seina peal olev soojustus ei ole piisav tagamaks nõuetekohast soojusläbivust. Kogu seina kihid eemaldati kuni rõhtpalgini. Kuna kandev konstruktsioon jääb alles, siis olemasolev sein soojustati väljast poolt 150 mm paksuse villaga. Sinna peale tuli 75 mm paksune tuuletõkkeplaat. Ning välisvoodrina kasutati puitlaudist. Sisepinnas teostati mõningaid parandustöid, mida on niiskus tekitanud. Sisemine pool kaeti aurutõkke kilega, ning lisati 50 mm soojustust, mis kaeti kipsplaadiga. Välisseina rekonstrueeritud lahenduse järgi saadi soojusläbivuseks U=0,13 W/m²⸱K. Olemasoleva hoone katuse üldine seisukord oli head, kuid konstruktsioon oli ehitatud erinevatest käepärastest vahenditest, mille tulemusena ei olnud võimalik konstruktsiooni renoveerida. Kogu hoone katuse konstruktsioon eemaldati ning asendati fermidega. Vana katuse kontseptsioon muudeti viilkatuseks ja uuele lahendusele pööningut ei ehitatud. Kogu lagi soojustati mineraalvillaga, mille tulemusena on katuse soojusläbivus U=0,14 W/m²⸱K. Hoonel kõik avatäidet eemaldati ja asendati uutega. Aknad vahetati välja Viking Window AS poolt pakutavate kolmekordse paketiga DK13 tüüpi akendega, mille tootja poolne lubatud soojusläbivus on U=0,64 W/m²⸱K. Uksed asendati Jeld-Wen Eesti AS poolt pakutavate Function F2050 tüüpi ustega, mille soojusläbivus on U=0,70 W/m²⸱K. Küttesüsteemiks on valitud maaküte, ning soojusallikateks on radiaatorid. Hoone ventilatsioon on mehaanilise sissepuhke ja väljatõmbe lahendusega, mis aitab kaasa hoone energiatõhususele. Kogu hoone veevärk uuendatakse koos kanalisatsiooniga. Hoone elekterisüsteem asendatakse täielikult uute lahendustega. Käesolevas projektis on arvutatud vastavalt majandus ja taristuministri määrusele ’’Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika’’ (Vastu võetud 05.06.2015 määrus nr 58) lihtsustatud meetodil hoone netokütteenergia kulu. Lähtudes renoveeritud hoone piirdetarindite, -akende,-uste, -ventilatsiooni ja küttelahendustest arvutati aastaseks neto kütteenergiakuluks Q_a=16090 kWh/a. Antud lõputöö eesmärk oli anda hinnang olemasolevale hoonele, pakkuda välja lahendused ja tuua välja hinnanguline maksumus. Rekonstrueerimise hinnanguline maksumus on 173 831,65 €.Nimetus Piiratud juurdepääs Paekivi varemetele eluhoone rekonstrueerimise ettepanekud(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2018) Joandi, Kert; Paap, LeenaLõputöös on kaardistatud paekivi müüritise ja selle ümbruse tehniline seisukord. Selgitatakse puuduseid ja pakutakse terviklik rekonstrueerimise lahendus, mis sisaldab osalist arhitektuurset lahendust ning kandekonstruktsioonide ja energiamärgise arvutusi. Olukorda hinnati visuaalselt. Täiendavaid lähteandmeid täpsustati objektipõhiste mõõdistustega. Kuna müüritise seisukord on halb, arvestatakse arvutustes kõige nõrgemate olemasolevate müüritise omadustega. Katuse arvutustes on lähtutud standarditest, mis käsitlevad puitkonstruktsioone ja konstruktsioonidele mõjuvaid koormuseid. Arvutustes on lähtutud kõige ohtlikumast olukorrast. Aluseks võetud koormuskombinatsioonidest selgus, et kõige ohtlikum olukord tekib lumekoormusest. Katusekonstruktsiooni on käsitletud kui staatikaga määramatut konstruktsiooni, mille tõttu on kasutatud sarikatele mõjuva jõu arvutamiseks programmi „Autodesk Robot Structural Analysis”. Lõputöös kontrollitakse sarikate tugevust kandepiirseisundis. Arvutuste tulemusena valiti sarikate ristlõikeks 200x50 mm. Vahelage käsitletakse kui lihttala ja koormused on arvutatud vastavalt lihttala skeemile. Vahelagedel on kontrollitud arvutused kandepiirseisundis ja kasutuspiirseisundis. Vahelagedel on arvestatud kõik jõud mõjuma koormuskombinatsioonides maksimaalselt. Kontrolli tulemusena on leitud, et kõrvuti asetsevate talade ristlõige 250x100 mm ja samm 450 mm on piisavad. Müüritise arvutuses on leitud kahe erineva kivitüübi normatiivne survetugevus. Seejärel leitakse kas on tingimus täidetud kui tala toetub otse müüritisele. Järgnevalt kontrollitakse ristlõike kandevõimet kahes lõikes, antud lahenduses on ülemises lõikes Columbia kivi ja alumises paekivi. Arvutuste tulemusel on müüritise kandevõime tagatud. Energiamärgise saamiseks on „IDA ICE” abil leitud küttenetoenergia vajadus 14630 kWh/a ning energiatõhususarv 165 kWh/(m2a), mille alusel kuulub hoone „D” klassi.Nimetus Piiratud juurdepääs Paeküla mõisa rekonstrueerimise ettepanek puhkekoduks(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Almosen, Cärola; Paap, LeenaLõputöö käsitleb Paeküla mõisa hoone rekonstrueerimist. Töö raames on kaardistatud hoone hetke seisukord, selgitatud välja kahjustused ning pakutud nende rekonstrueerimiseks lahendused. Lõputöö raames töötati välja uus arhitektuuriline lahendus, mis vastab tellija soovile rajada hoonesse puhkekodu. Uue plaanilise lahenduse kohaselt asuvad esimesel korrusel puhkekodu üldkasutatavad ruumid, söögisaal, personali ruumid ja kuus külaliste tuba. Teisel korrusel asuvad viis tuba, millelt avaneb terrass hoone katusele. Lisaks on esitatud hoone konstruktsioonis esinevatele kahjustustele võimalikud lahendused. Uute jooniste koostamisel lähtuti olemasolevatest joonistest, mida täpsustati objektil teostatud mõõdistustega. Objekti olukorda hinnati visuaalse vaatluse käigus, konstruktsioone avamata. Hoone esimese korruse vahelaele on pakutud uus konstruktiivne lahendus. Programmi „Autodesk Robot Structural Analysis“ abil on arvutatud vahelaes tekkivad sisejõud. Lõputöö käigus on dimensioneeritud vahelae peamine armatuur mõlemas suunas. Rekonstrueeritud hoone lahendusele teostati energiatõhususe arvutused. Selgitati välja soojuskaod ning leiti, et hoone kütteenergia vajaduse väärtus on 71 513 kWh/a ja kütteenergia erivajaduse väärtus on 119,9 KWh/m2a. Uueks küttesüsteemi lahenduseks pakutakse välja lokaalkatlamaja pelletkatlaga. Ventilatsioonisüsteemiks nähakse ette mehaaniline soojustagastusega ventilatsioon. Kirjeldatud on teostatavaid töid ning nende järjekorda, koostatud on hinnanguline kalendergraafik. Planeeritavate tööde põhjal on hinnatud hoone rekonstrueerimise maksumust, mille tulemusel on tööde kogumaksumuseks hinnatud 253 500€ ning ruutmeetri maksumuseks 350€.Nimetus Piiratud juurdepääs Palkhoone remont ja rekonstrueerimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Õisma, Külli; Paap, Leena; Jaak JaanusPikk tn 17 hoone rekonstrueerimisprojekti ellu viimine on üks võimalus tihendada olemasoleva väärtusliku linnaala piires elannikkonna paiknemist ning tekitada hoonesse uusi töökohti. Hoone omaniku huvi on rajada remondi ja rekonstrueerimise tulemusel kvaliteetse sisekliimaga ning energiasäästlik hoone. Energia kallinemine ja keskkonnamõjude vähendamise soov tõstatavad samuti küsimuse enrgiasäästlikkuse tõhustamisest. Soojuskadude vähendamise üks efektiivsemaid meetodeid on lisasoojustuse kasutamine. Soojustuse kasutamine väljapool on lihtsam, odavam ning niiskustehniliselt vähem keerulisem. Vaatamata kõikidele seestpoolt soojustamise puudustele on Muinsuskaitse poolt tugev surve kasutada säilitamist väärivatel fassaadidel seespoolset lisasoojustust. Kuna ehitusprojekt peab saama heakskiidu kõikidelt asjasse puutuvatelt riigiasutustelt, siis analüüsiti käesolevas töös Päästeameti poolt heaks kiidetud varinati ajaloolise puithoone soojustamisele seestpoolt. Töö koostamise tulemusel ning kasutatud kirjanduse põhjal järeldati: • seespoolne soojustus on majanduslikust seisukohast kallim; • niiskustehniliselt on seda keeruline hoonele ohutult teostada; • hoone vahelagede ja seinte näol jäävad sisse energiatõhusust alandavad külmasillad; • võrreldes hoone rajamise ajastuga on sellise hoone probleemiks madalad pinnatemperatuurid ja sellest tulenev soojuslik ebamugavus. Koostatud töös tõestati, et hoone sisemine soojustamine on seotud ohtudega inimeste tervisele ning ei ole ehitusfüüsika seisukohast pädev. Hoone sisemine soojustamine on meie kliimas sobimatu ning see tuleb võimalusel välistada. Lõputöös tehti ettepanekud hoone tarindite ja tehnosüsteemide rekonstrueerimiseks. Lõputöö arhitektuurset osa täiendavad joonised on toodud graafilises osas. Konstruktsiooniarvutuste tegemiseks mudeldati programmis ARSA Pika tänava poolsele katusekonstruktsiooni ning projekteeritava tala erinevaid koormuskombinatsioone. Katusetalaks valiti HE 240A terase tugevusklassiga S355. Kontrolliti valitud tala kandevõimet. Lõputöö soojustehnilisi arvutusi saavad kasutada näitena ajalooliste hoonete rekonstrueerijad. Arhitektuurset osa saab kasutada põhiprojekti koostamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Rebase Rehielamu Rekonstrueerimine ja Korrashoiu Kava Koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2021) Sarapuu, Ingo; Paap, Leena; Roode LiiasTänapäeva kiirenevas elutempos otsivad paljud linnainimesed väljundit linnakärast puhkamiseks, soetades omale vana maakodu. Eestis on palju möödunud sajandi algusaastatel ehitatud taluhooneid, mida on võimalik veel taastada. Vana maja soetamisel peab tekkima visioon, mis arvestab vanade taluhoonete iseloomu ja iseärasusi. Ajalooga hoonet renoveerima hakates on oht hoone surnuks remontida, tehakse liiga kiireid otsuseid kasutades mitte sobivaid materjale ja teostusvõtteid. Et säilitada hoone ainulaadne ilme, saab kaasaegset mugavust taluhoonetesse tuua ka nii, et see silma ei riivaks. Lõputöö eesmärk on leida ühtne kontseptsioon vana talukoha taastamiseks ja säilitamiseks. Kaasajastada rehielamu, rikkumata selle arhitektuurilist pärandit, kasutades kinnisvara haldamise ja hooldamise professionaalseid teadmiseid. Valitud objektiks on Velise jõe ääres asuv Rebase talu, asukohaga Kurevere küla, Märjamaa vald, Raplamaa. Maakodu valikul oli otsustavaks teguriks säilinud esialgne arhitektuuriline lahendus ja koheselt tekkinud emotsionaalne side. Eluhoone on rehielamule omaselt jagatud kolmeks. Ida poolses otsas on kambrid ja teise otsa jääb rehealune. Hoone keskel on kõrge parrelaega rehetuba , mille keskel on suur reheahi. Maaüksuse üle vaatamise käigus selgitati välja hoonete seisukorrad ning kahjustuste ulatused. Olemasolevate tehnosüsteemide olukorrad ja puudused. Uuriti hoonete ehitusaluse pinnase geoloogiliste kihtide omadusi, pinna- ja põhjavee taset. Ehitusaluse uuringu aluseks võeti 600 meetri kaugusel, lääne suunal asuva puurkaevu projekti andmed. Hoonete seisukorra hindamisel ja analüüsimisel lähtuti kinnisvara korrashoiu tehnilistest KH kartoteegi juhend kaartidest ja Joosep Metslangi poolt koostatud 2018 aastal ilmunud raamatust „Vana Maamaja Käsiraamat“. Töös on kirjeldatud rehihoone konstruktiivsete osade rekonstrueerimise ettepanekud koos hoone vajalike tehnosüsteemide kaasajastamisega. Eeltoodu põhjal teostati energiatõhususe arvutused, eesmärgiga parandada hoone kasutusmugavust ja kuluoptimaalsust. Eesmärk on taotleda eluhoonele B energiamärgist. Abi-hoone ait-sauna renoveerimise soovitus on säilitada hoone võimalikult algupärasena, muutes kasutusotsarvet sauna likvideerimise näol ja ruumid kasutusele võtta tööruumidena. On kirjeldatud kõrg- ja madalhaljastuse olukorda ning lahendusena kasutada maastiku arhitekti poolt koostatud haljastuse projekti. Käsitletud on kinnisvara korrashoiuga seotud kasutusea ja eluhoone eluea strateegia kujundamist koos korrashoiu kava määratluse ja koostamisega. Töös on kirjeldatud kinnisvaraüksuse kapitalikulude ja ülalpidamiskulude mahud ning koostatud on lühi- ja pikaajalise perioodi eelarve. Kokkuvõttena saab öelda, et hajaasustuses asuva kinnisvaraüksuse korrastamisel on kasulik leida professionaalne kinnisvara haldamist ja hooldamist tundev usaldusisik (konsultant), et saavutada kõige kuluoptimaalsem ja positiivsem lahendus maakodu rajamisel.Nimetus Piiratud juurdepääs Rekonstrueerimislahendused ja parendusettepanekud Mahla tn 70 korterelamule(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-06) Siim, Janet; Paap, LeenaElamu tööeaks loetakse keskmiselt 50- 70 aastat, seega võib öelda, et tänaseks päevaks tööstusliku elamuehituse perioodil ehitatud korterelamud on nii füüsiliselt kui moraalselt vananenud ning ei vasta kaasaegsetele nõuetele. See tähendab, et nende korterite väärtus kinnisvaraturul on madal ja inimeste silmis väheatraktiivsed. Käesolevas lõputöös on vaatluse alla võetud 1966. aastal ehitatud korterelamu. Töö eesmärgiks on anda ülevaade hoone olemasolevast seisukorrast, kaardistada konstruktsioonide ja tehnosüsteemide kahjustused ja puudused. Seejärel pakkuda välja põhimõttelised rekonstrueerimis-lahendused, et vähendada energia tarbimist, parandada hoone välisilmet ja sisekliimat. Parendusettepanekud tehakse ka selleks, et tõsta korterite väärtust kinnisvaraturul ning pakkuda elanikele mugavamaid elutingimusi. Hoonele koostatakse korrashoiukava, mis on soovituslik kasutusele võtta pärast ehitustöid, et säilitada hoonet ning selle osi parimal võimalikul viisil. Lõputöö teema on valitud autori isiklikust huvist pakkuda Mahla 70 korteriühistule lahendusi elamistingimuste parandamiseks ja kinnisvara eluea pikendamiseks. Antud objekt kuulub autori portfelli ning olles kursis elanike erinevate muredega, soovis autor pakkuda lahendusi, mis garanteeriksid neile igapäevaste murede vähenemise paremate elamistingimuste näol.Nimetus Avatud juurdepääs Renoveerimise kontseptsioon Vindi 7 korteriühistu näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-01-11) Volkovskaja, Daria; Paap, LeenaLõputöö raames koostati renoveerimise kontseptsioon Vindi 7 korteriühistule. Käesolevat lõputööd kasutab kõnealune korteriühistu üldkoosolekul renoveerimistöödega alustamise nõusoleku saamiseks ja Kredexi toetuse taotlemisks. Antud lõputöös analüüsiti 1970. aastal ehitatud korterelamut. Töö põhineb enamasti visuaalsel vaatlusel, mida autor kaardistas koos lõputöö juhendaja ja KÜ juhatusega. Hoone hetkeolukorra uurimise raames selgus, et objekti olulisemateks puudusteks on suured energiakulud, puuduv ventilatsioonisüsteem, reguleerimata küttesüsteem ning niiskukahjustused keldris, pööningul ja fassaadil. Lahendusena pakub lõputöö autor välja lisasoojustada välissein, sokkel ja keldriseinte maa-alune osa. Selleks tuleb teha kaevetöid ja lõhkuda välistrepp. Vundamendi soojustööde lõpetamisel tuleb trepid taastada ning katta ilmastikukindla ja libisemiskindlate plaatidega vajalikud kohad. Lisaks on oluline rajada sillutusriba kaldega majast eemale. Välisseinte lisasoojutamisel oluline on uued aknad paigaldada metallist kinnititega soojustuse tasapinda. Lodžadele on vaja paigutada uus soojustus. Oluline on hinnata varikatuse seisukord ning vajadusel need asendada. Katuse lekked on vaja likvideerida ning tihendada katuseluugi ümbrused. Pööningu põranda vana täide tuleb asendada uue lisasoojustamisega ning kokku viia välisseina soojustusega. Lisaks tuleb uuendada kogu hoone küttesüsteem, mille raames on vaja keldris asuv soojussõlm, seadmed ja torustik demonteerida ning paigaldada uus automaatne soojussõlm koos kolme soojusvahetiga. Uuendatud soojussõlme torustikud peavad olema isoleeritud ning süsteem tuleb ümber seadistada uuele küttegraafikule. Korteritesse tuleb paigaldada uued radiaatorid termostaatventiilidega. Hoone renoveerimisel tuleb rajada mehaaniline soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Keldrikorrusele ja trepikodadele paigaldada värskeõhuklappid ning välisseintel tuleb paigaldada kanalid seina välispinna soojuskihi alla. 51 Oluline on rekonstrueerida veevarustuse ja olmekanalisatsiooni süsteemide osad ning uuendada elektrikilpide kapid terves majas. Lisaks tuleb paigaldada liikumisanduritega vastavad valgustid trepikodadesse ja keldritesse. Samuti oli töös välja toodud ka renoveerimisprotsess, mis hõlmab endas tehnilise konsultandi kaasamist, hoone tehnilise seisundi hindamist, pangalaenu ja Kredexi toetuse saamise protsessi kirjeldust ning ühistu koosoleku ja hoone rekonstrueerimise läbiviimist. Antud töös renoveerimisetööde kogumaksumuseks oli eelarvestatud 1 293 765 eurot ilma käibemaksuta. Kuna 2023 aasta detsembrikuu seisuga ei ole veel Kredexi Rekonstrueerimistoetuse 2022-2027 rahastamise voor avatud ning arvestades asjaoluga, et hetkel Euroopa Liidu alal on kiiresti muutuv majanduslik olukord, on lõputöö autori poolne soovitus ja ettepanek korteriühistule, taotlusvooru avamise tähtaegade selgumisel, vaadata üle rekonstrueerimise maksumust ning vajadusel viia sisse eelarve muudatusi.Nimetus Avatud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli toimetised nr 24(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2019) Parts, Egert-Ronald; Lellep, Karin; Kiisa, Martti; Traumann, Ada; Peets, Teele; Kuusk, Margit; Kivistik, Jane; Šverns, Peter; Koch, Rein; Paap, Leena; Hintsov, Tõnis; Janno, Jelizaveta; Nõuakas, KatiTTK toimetised nr 24 annab ülevaate uurimistööde rühmade teostatud uuringutest. Kõik artiklid on uurimistööde rühmade juhtide vastastikku retsenseeritud.Egert-Ronald Parts, Karin Lellep ja Martti Kiisa on artiklis käsitlenud visualiseerimistarkvarade kasutamisel esinevaid probleeme, mis on tingitud nii piiratud funktsionaalsusest, visualiseerimise kvaliteedist kui ka kasutusmugavusest.Ada Traumann, Teele Peets, Margit Kuusk ja Jane Kivistik on seadnud oma artiklis käsitletava uuringu eesmärgiks analüüsida mõõtmistulemusi vastavalt rahvusvaheliselt ühilduvatele antropomeetrilistele andmebaasidele ja NATO riikide suurustabelitele.Peter Šverns käsitleb oma artiklis koordinaatmõõtemasinate rakendamist tööstuses.Rein Kochi ja Leena Paapi artikkel annab ülevaate maapinnaõhu radoonikontsentratsiooni võrdlusmõõtmistest, mille eesmärgiks on TTKs väljaarendatava radoonilabori loomine, et tulevikus teostada radoonimõõteaparatuuri võrdlusmõõtmisi teistele organisatsioonidele ja pakkuda ka laiemalt radoonimõõtmise ja spetsialistide koolitamise teenust.Tõnis Hintsov, Jelizaveta Janno ja Kati Nõuakas on artiklis selgitanud võimalusi Eesti transpordisektori kasvuhoonegaaside vähendamiseks.Nimetus Avatud juurdepääs Tartu vanalinna muinsuskaitsealal oleva hoone renoveerimine tähtvere 16/18, Tartu linn(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-10) Palling, Heily Hedvig Elizabeth; Paap, LeenaSelles lõputöös analüüsiti vana puitmaja, mis asub aadressil Tartus, Tähtvere tn 16/18. Tegemist on majaga mille ehitus aastat ei osata aimata ning mis on ehitatud aja jooksul kahest majast kokku. Terve töö põhineb visuaalsel hinnangul. Hoone on kaugel tänapäeva inimese ideaalsest mugavustega kodust. Puudub ventilatsioonisüsteem, ühine kütte lahendus ning soojustatud seinad. Need on põhilised murekohad, millele otsis autor võimalikke lahendusi. Pidades silmas, et tegu on Tartu linn Vanalinna muinsuskaitse alal oleva hoonega. Autor soovitas töös soojustada esimese korruse põrand, ühineda kaugküttega, lisada maja põhine ventilatsioon ja vahetada ava täited. Ettepanekute eesmärk on parandada elamistingimuste parandamine, sisekliima ja soojapidavuse parandamine. Seeläbi vältida ka amortiseerunud süsteemide võimalikke kahjustusi. Parandus ettepanekute najal tehti otsekulude maksumuse tabel. Maksumuse hinnanguliseks suuruseks saadi 246 604€. Lisaks renoveerimis soovitustele tegi autor ka korrashoiu kava, et kõike loodut hoida ja säilitada. Autor ei toonud töödele välja sagedusi, kuna osa neist määrab vastav teenusepakkuja (prügivedu ja reaalne vajadus) ning ülejäänud tuleb aurutada läbi korteriühistu liikmete soovide ja rahakoti võimalustega. Kuna tegu on väikse majaga on võimalik, et omanikud teevad töid ise (nt. sise- ja välikoristus ). Realiseerides töös välja pakutud parandus ettepanekud, tõuseb hoone väärtus, kui ka paranevad elanike elutingimused ja pikeneb hoone eluiga.Nimetus Avatud juurdepääs Tartu vanalinna muinsuskaitsealal oleva hoone renoveerimine Tähtvere 16/18, Tartu linn(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-01-18) Palling, Heily Hedvig Elizabeth; Paap, LeenaSelles lõputöös analüüsiti vana puitmaja, mis asub aadressil Tartus, Tähtvere tn 16/18. Tegemist on majaga mille ehitus aastat ei osata aimata ning mis on ehitatud aja jooksul kahest majast kokku. Terve töö põhineb visuaalsel hinnangul. Hoone on kaugel tänapäeva inimese ideaalsest mugavustega kodust. Puudub ventilatsioonisüsteem, ühine kütte lahendus ning soojustatud seinad. Need on põhilised murekohad, millele otsis autor võimalikke lahendusi. Pidades silmas, et tegu on Tartu linn Vanalinna muinsuskaitse alal oleva hoonega. Autor soovitas töös soojustada esimese korruse põrand, ühineda kaugküttega, lisada maja põhine ventilatsioon ja vahetada ava täited. Ettepanekute eesmärk on parandada elamistingimuste parandamine, sisekliima ja soojapidavuse parandamine. Seeläbi vältida ka amortiseerunud süsteemide võimalikke kahjustusi. Parandus ettepanekute najal tehti otsekulude maksumuse tabel. Maksumuse hinnanguliseks suuruseks saadi 246 604€. Lisaks renoveerimis soovitustele tegi autor ka korrashoiu kava, et kõike loodut hoida ja säilitada. Autor ei toonud töödele välja sagedusi, kuna osa neist määrab vastav teenusepakkuja (prügivedu ja reaalne vajadus) ning ülejäänud tuleb aurutada läbi korteriühistu liikmete soovide ja rahakoti võimalustega. Kuna tegu on väikse majaga on võimalik, et omanikud teevad töid ise (nt. sise- ja välikoristus ). Realiseerides töös välja pakutud parandus ettepanekud, tõuseb hoone väärtus, kui ka paranevad elanike elutingimused ja pikeneb hoone eluiga.Nimetus Piiratud juurdepääs Tõnismägi 11a kortermaja korrashoiukava ja majanduskava koostamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2022-01-05) Hütt, Deinis; Paap, LeenaTõnismägi 11A hoonele korrashoiukava koostamine on vajalik, sest tegemist on võrdlemisi uue hoonega, kus tuleb arvestada kõikide kasutajate ning omaniku kasutusmugavust. Tõnismägi 11A aadressil asuv hoone on omapärane, kuna tegemist on elamu- ja ärihoonega, kus esimesel kahel korrusel on ainult äripinnad ja kolmandast korrusest algavad korterid. Hoone valmis 2019. aasta lõpus. Hoones on kõik korterid välja müüdud ning äripindadest on üürilepingutega kaetud üle poolte äripindadest. Hoonele koostatud korrashoiu kava põhjal on võimalik hinnata ning iseloomustada hoonega seonduvaid tegevusi paremini. Koostatud korrashoiukavas on lisaks hoone üldistele korrashoiu tegevustele välja toodud ka äripindade juurde kuuluvad tegevused, mis aitavad äripindu paremini ning kuluefektiivsemalt hallata. Korrashoiukavas välja toodud tegevuste välja toomisel on lähtutud potentsiaalsetest teenustest äripindade puhul, kuna äripindadel paiknevate ettevõtete äritegevused on erinevad. Tõnismägi 11A hoone äripindadel paiknevad: jõusaal, hambaravikliinik, toidupood, riide kauplus, ilu protseduurid ning IT- tarkvaraga tegelev ettevõte. Korrashoiukava koostamiseks ning paremaks mõistmiseks on loodud standard EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid“. Antud standardi abil on võimalik korrashoiukava koostamine lihtsustatud ning tegevuste määramine lihtsam. Autor on kasutanud korrashoiukava koostamiseks mainitud standardit, milles on käsitletud järgnevad teemad: • haldamine; • tehnohooldus; • heakorratööd; • omanikukohustused; • tarbimisteenused; • tugiteenused; • tulud. Korrashoiukavas on välja toodud ainult hoone põhised tegevused, mille järel on tegevuste sisu. Kõikide teemade lõppedes on koostanud autor lühikese kokkuvõtte antud teemade kirjeldusest, millega autor väljendab tegevuste sisu Tõnismägi 11A hoone põhjal. Korrashoiukavale lisaks on autor koostanud hoonele majanduskava kahes osas, millest üks osa iseloomustab üldiseid kulutusi hoones ning teine majanduskava, mis põhjendab potentsiaalseid kulutusi äripindadel. Haldamisteenus on jagatud kaheks, mille moodustavad haldamine ja raamatupidamine. Hoone tehnosüsteemidega seonduvate tegevuste alla on liigitatud kõik tehnohooldusega seonduvad tegevused. Kuna hoone on uus, siis on ka palju kaasaegseid seadmeid, mis vajavad hooldust. Tehnohooldusega seonduvate tegevuste hinnastamine on keeruline, kuna iga-aastaselt hinnad nii materjalidel kui ka tehnikutel muutuvad. Selletõttu ei ole võimalik edasi anda täpset kuluprognoosi aastate lõikes. Tehnohooldus tegevuste all ei ole välja toodud tegevused, mida on võimalik vaid tehnikutel teha. Tehnohooldus hõlmab endas ka hoone haldaja poolt läbiviidud ülevaatusi, mille abil on võimalik ennetada suuremahulisi kulutusi. Tõnismägi 11A hoone tehnohoolduse alla on liigitatud kõik tegevused, mis seonduvad hoone tehnosüsteemide korrashoidmisega, sealhulgas ka eriseadmed äripindade tehnosüsteemide osas. Heakorratööde tagamine Tõnismägi 11A hoones on tähtis, kuna lisaks sealsetele elanikele külastavad hoonet ka mitmed kliendid, kes soovivad külastada hoones äripindadel tegutsevaid ettevõtteid. Hoone heakorra tööde maht on suur, kuna hoones on kaks trepikoda kogu mahuga ligikaudu 1000 m², lisaks on hoones kaks maa-alust korrust autode parkimiseks, mis on suurusjärgus 3000 m². Hoone väline krundi suurus on samas suurusjärgus trepikodade mahuga. Kuna Tõnismägi 11A hoone asub täpselt kesklinnas, siis on oluline, et tagatud oleks kvaliteetne teenus nii sise- kui välikoristuse näol. Hoone omanikukohustuste all on autor välja toonud ühe kulurea, milleks on omanikukohustused. Omanikukohustus hõlmab endast hoone kindlustust, millega oleks võimalik omanikul kaitsta oma vara ettearvamatute kulutuste eest. Hoone tarbimisteenuseid hõlmav grupp sisaldab kõiki teenuseid, mille kulu sõltub hoone kasutajate tarbimis vajadustest. Antud rühmas ei ole võimalik kulu prognoosida, kuna tegelik kulu arvutatakse vastavalt tarbimisele. Tarbimisteenuste all on jäätmekäitlus, küte, vesi, kanalisatsioon ning elekter. Hoone tulude alla kuulub reservfondi kogumine, mis aitab ettearvamatuid kulutusi hüvitada kui selleks on vajadus ning tegemist ei ole kindlustuse kaasamisega. Tõnismägi 11A hoone on toimib korteriühistu ning reservfondi kogumine on kohustus nii korteriomanikele kui ka äripindadele. Reservfondi määr on paika pandud üldkoosoleku otsusega, milleks on 0.05eur/m². Lisaks reservfondi kogumisele on äripindade puhul välja toodud kulureana rent.