Sirvides Autor "Paluoja, Kristina" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Tööstress ja läbipõlemine Eesti Töötukassa juhtumikorraldajate näitel(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Paluoja, Kristina; Mitendorf, AiriLõputöö eesmärgiks oli välja selgitada kuidas hinnatakse oma stressi ja läbipõlemise taset Eesti Töötukassa juhtumikorraldajate hulgas ning millised on stressi ja läbipõlemist soodustavad tegurid ning teha ettepanekuid lahenduste leidmiseks. Lõputöö esimeses osas loodi teoreetiline raamistik sotsiaaltöö olemusest. Toodi välja tööstressi ja läbipõlemise esinemine sotsiaaltöö valdkonda kuuluvas juhtumikorralduses, nende peamised tekkepõhjused, tagajärjed ja ennetamisvõimalused. Empiirilises osas keskenduti Eesti Töötukassa juhtumikorraldajate küsimustiku põhjal kogutud materjalide analüüsimisele. Uurimismeetodina kasutati kvantitatiivset meetodit, et saada teada, kuidas juhtumikorraldajad hindavad oma töökoormust, suhteid teiste töökaaslaste ja juhtidega, tööülesannete keerukust ning kas nad on oma tööga rahul või kogevad väsimust, stressi ja läbipõlemist. Küsimustik saadeti 207-le töötukassa juhtumikorraldajale ning nendest vastas 96. Küsimustikule vastanutest oli esindatud kõik vanusegrupid, kuid kõige rohkem andsid tagasisidet 45-54 aastased juhtumikorraldajad, suuremas osas tööstaažiga 2-5 aastat. Töökoormus on viimase poole aasta jooksul enamuste arvates suurenenud, tuleb töötada intensiivselt, kuid survet ületundide tegemiseks oluliselt ei tunta. Töötasu osas tuntakse end samaväärsena võrreldes teiste sotsiaaltöö valdkonnas töötavate inimestega. Juhtumikorraldaja töö nõuab suurt teadmistepagasit ja laia silmaringi ning raskete otsuste vastuvõtmist, tihti tuntakse end võimetuna kliendi probleemide lahendamisel, kuid saadakse oma tööks vajalikku toetust ja tuge töökaaslaselt ja juhilt. Üksteist toetatakse ja abistatakses ning töökaaslaste poolt kedagi ei ahistata ega kiusata. Piisavalt vaba aega tööväliste tegevustuste jaoks leiavad enam-vähem pooled vastanutest, mis tähendab, et siiski kõigil juhtumikorraldajatel pole aega või jaksu muudeks tegevusteks. Vastustest võib järeldada, et juhtumikorraldajate töö on emotsionaalselt üsna kurnav, töökoormus suur ning põhjustab paljudel stressi, läbipõlemist siiski harvemini. Vastuste põhjal ei tulnud välja, et stressi põhjustaks töökaaslaste ja juhtide omavahelised suhted, pigem vastupidi - juhtumikorraldajad teavad, mida neilt tööl oodatakse, kuidas oma tööülesandeid täita, ühtne on arusaam osakonna eesmärkidest. Head omavahelised suhted toetavad töötegemist. Rahulolematust ja stressi põhjustab pigem intensiivne töökoormus ja keerulised kliendid. Stressi ennetamisel on oluline roll nii töötajal endal, kui ka ettevõttel. Töötaja teadlikkus sellest, et klientide traumaatilised kogemused võivad tekitada negatiivseid reaktsioone, aitab neil kindlaks määrata oma tugevaid ja nõrku külgi tööga seotud stressi ja teiste stressireaktsioonide juhtimisel. Kui juhtumikorraldajad on teadlikud oma stressireaktsioonidest ja osalevad enesehoolduses, siis tööalane tegevus, otsuste tegemise võimekus, töö kvaliteet ja klientide rahulolu suureneb. Tööandja seisukohast on oluline selgitada välja töökohal esinevad psühholoogilised ohutegureid, viia läbi uuringuid tööstressi kaardistamiseks ning koolitada oma töötajaid erinevate olukordadega toimetulemiseks. Lisaks riskide hindamisele ja uuringute läbiviimisele on üheks tööstressi ja läbipõlemise ennetamise võimaluseks ka supervisioon, mille eesmärk on sotsiaaltöötajate oskuste, teadmiste ja hoiakute tugevdamine, et töötaja oleks pädev töö kvaliteedi tagamisel. Supervisiooni üks peamisi ülesandeid hõlmab endas ärevuse juhtimist ja tuge tööga kaasnevate nõudmistega toimetulekuks. Tööstressi tekkepõhjuste väljaselgitamine ja vähendamine ning seeläbi läbipõlemise ennetamine toob kasu nii töötajatele, tööandjatele, kui ka töötukassa pakutavate teenuste kasutajatele, mis annab põhjust teema põhjalikumaks uurimiseks. Stress vähendab töötajate võimet oma tööd teha ja tagada teenuse kvaliteeti ning võib viia töötaja läbipõlemiseni. Läbipõlemine mõjutab lisaks juhtumikorraldajatele ka teda ümbritsevaid inimesi ning kogu organisatsiooni tervikuna. Sotsiaaltöö valdkonnas töötavate inimeste vaimse tervise eest hoolitsemine peaks olema sotsiaalhoolekandega tegelevatele asutustele esmatähtis, arvestades nende probleemide sisu ja hulka, millega töötajad igapäevaselt kokku puutuvad. Kuna stress ja läbipõlemine avaldavad lisaks töötaja tervisele mõju ka teenuse üldisele kvaliteedile, on oluline sellele suuremat tähelepanu pöörata. Lõputöös püstitatud eesmärk ja uurimisküsimused said vastused, mille lõpptulemuseks on, et Eesti Töötukassa juhtumikorraldajate seas esineb töökoormusest ja emotsionaalsest raskest tööst tingitud stressi teatud määral, kuid läbipõlemist esineb vähem.