Sirvides Autor "Peterson, Jaanus" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Puidust I-talade painde- ja nihkekandevõime empiiriline uurimine kolmandas kasutusklassis
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-15) Peterson, Jaanus; Lellep, Karin; Kiisa, Martti
    Käesolevas lõputöös uuriti katseliselt Masonite tüüp H200 kergtalade nihke- ja paindekandevõimet esimeses ja kolmandas kasutusklassis. Nihkekandevõime katsete tulemused ja purunemispildid olid nii esimeses kui ka kolmandas kasutusklassis ootuspärased. Paindekandevõime katsete tulemused esimeses kasutusklassis olid ootuspärased, aga kolmandas kasutusklassis ilmnes, et määravaks sai erinevalt esimeses kasutusklassis tehtud katsetest hoopis survevöö purunemine. Survevöö purunemise tingis, hoolimata C30 tugevusklassi puidu suuremast survetugevusest võrreldes tõmbetugevusega, puidu niiskumisel kahanev survetugevus ja katsekeha kiivumine. Katsetulemuste analüüsi käigus arvutati katsetulemuste alusel põik- ja paindekandevõime statistilised piirväärtused 95% tõenäosusega (5-protsentiil). Piirväärtuste järgi leiti niiskuse ja koormuse kestuse mõju arvestav modifikatsioonitegur kmod nii esimesele kui ka kolmandale kasutusklassile, mis annab võimaluse hinnata katsekehade nihke- ja paindekandevõimet nimetatud kasutusklassides. Kuna standardis EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 puudub katsekeha puitlaastplaadist seinale rakendatav kmod väärtus kolmandas kasutusklassis, annab käesolev töö empiirilise esialgse kmod väärtuse, mis on vajalik normatiivse nihkekandevõime teisendamisel arvutuslikuks. Katsekeha arvutuslik paindekandevõime on standardi järgi leitav, kuna saepuidust vöödele on antud kmod tegur ka kolmandas kasutusklassis. Katsete tulemusel leitud tegurid ja nende võrdlemine standardis EVS-EN 1995-1-1:2005+A1+NA+A2 toodud teguritega kinnitas töös kasutatud metoodika sobivust ja näitas, et tegurite suhted ning väärtused on empiiriliselt õiges suurusjärgus Tuginedes eelpool toodud andmetele on võimalik hinnata märgunud Masonite kergtala tüüp H200 kandevõime vähenemist ja vastavalt lõputöös toodud tulemustele otsustada milliseid meetmeid (koormuse vähendamine, ümberpaigutamine, toestamine) tarvitusele võtta, kui talad on paiknenud kolmandas kasutusklassis. Edasiste uuringute käigus tuleks täiendavate katsete abil täpsustada vastavaid modifikatsioonitegureid, viies katseid läbi erinevates koormuse kestusklassides ja veelgi ekstreemsemates kolmanda kasutusklassi tingimustes. Samuti tuleks uurida, kas katsekehade märgumine on mõjutanud nende kandevõimet peale niiskuse välja kuivamist ja kuidas mõjutavad kandevõimet bioloogilised tegurid ning katsekehade läbikülmumine.