Sirvides Autor "Peterson, Rain-Erik" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Raudbetoonkonstruktsioonide mittepurustavate mõõteseadmete tulemuste valideerimine etalon katsekehal
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2024-05-10) Peterson, Rain-Erik; Lellep, Karin; Kiisa, Martti
    Käesoleva lõputöö raames uuriti mittepurustavaid meetodeid ja valmistati katsekeha, millega uuriti mittepurustavate mõõteseadmete Proceq Profoscope+, Proceq Profometer 600 ja Hilti PS 1000 X-Scan mõõtetulemusi. Lõputöös on antud erialakirjanduse abiga ülevaade erinevatest mittepurustavatest meetoditest raudbetoonkonstruktsioonide uuringuteks. Kirjeldati mittepurustatavaid meetodeid nagu põrkevasara, müüontomograafia, termograafia ultraheliimpulsi, elektromagnetimpulsi, SonReb-i, elektrilise takistuse ja radari meetoditele. Elektromagnetimpulsi meetodil töötavate seadmetega Proceq Profoscope+ ja Proceq Profometer 600 katsetati mõõteseadmete usaldusväärsust betoonist kaitsekihi mõõdistamisel ja katseseeria lõpuks arvutati välja veaprotsent, mis tekib erinevate varda läbimõõtudega mõõdistades. Mõõtetulemused olid järgmised: • Mõõteseadmetega oli võimalik tuvastada terasvardaid ja mõõdistada nende kaitsekihte kasutusjuhendites toodud piirväärtuste ulatuses. • Korrektse terasvarda läbimõõdu sisestamisel mõõteseadmesse ei suutnud mõõteseadmed anda õiget kaitsekihi paksuse väärtust. Korrektne tulemus saadi reaalsest katsekehas asetsevast terasvarda läbimõõdust 2 mm suurema või väiksema valimisel. Selle põhjuseks on ilmselt varda ribid, mille puhul mõõteseade võib armatuurvarrast tuvastada suurema või väiksemana. • Vastavalt kasutusjuhendile ei suuda Proceq Profoscope+ 57 mm kaitsekihiga pinnalt tuvastada väikese sammuga terasvardaid, mida kinnitab ka läbiviidud katse. • Kummagi mõõteseadme puhul ei olnud võimalik tuvastada terasvardaid 107 mm kaitsekihiga pinnalt tõenäoliselt liiga suure kaitsekihi paksuse tõttu. • Suuremate läbimõõtude sisestamisel mõõteseadmesse häirisid mõõtetulemusi seadme magnetväljas asetsevad teised terasvardad, mis asusid mõõdistatava varda läheduses või risti üle selle. Radari põhimõttel töötava Hilti PS 1000 X-Scan seadmega loodi kehast 3D mudel ja seda analüüsides oli nende tegelikku asukohta teades võimalik tuvastada katsekeha sisse paigutatud kaablihülsid, puitprussi ja vahtpolüstüreeni. Radari põhimõttel töötava seadmega jõuti järgmiste tulemusteni: • Hilti PS 1000 X-Scan seadmega loodud 3D mudelis suutis seade ülemises kihis tuvastada kõik terasvardad. Pealmises kihis asetsevad terasvardad varjestasid ära mudeli alumised kihid, mistõttu alumisi kihte 3D mudelis näha ei olnud. • Konstruktsiooni paksust seade tuvastada ei suutnud. Suurel määral mõjutasid elektromagnetimpulsi meetodil töötavaid seadmeid mõõtetulemusi naabervaraste samm ning betoonkaitsekihi paksus, mille suurenedes sattus mõõteseadme elektromagnetvälja naabervardaid, mis hakkasid mõõtetulemusi häirima. Täpsete mõõtetulemuste saamiseks tuleb järgida mõõteseadmete kasutusjuhendites toodud piirväärtusi. Antud lõputöös käsitleti kolme mõõteseadet, kuid tulevikus saaks valideerida katsekeha peal ka teiste töös välja toodud seadmete mõõtetäpsust.