Sirvides Autor "Piiskoppel, Kaidi" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Ravimijäägid ja nende mõju keskkonnale(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Piiskoppel, Kaidi; Lember, ErkiAina intensiivsem ravimite tarvitamine on esile tõstnud keskkonnaprobleemi, kus ravimite jäägid jõuavad ringiga inimeseni, tekitades tõsiseid tervisehäireid. Ravimid on erinevate keemiliste omadustega, mistõttu on erinev ka nende püsivus looduses, levik või hoopiski metaboliitide omadused. Ravimite omaduste varieeruvus teeb nende jääkide eemaldamise veelgi keerulisemaks. Antud töös käsitletud viis toimeainet on maailmas tekitanud palju kahju. Nendeks on propranolool, etünüülöstradiool, sulfametoksasool, diklofenak ning ibuprofeen. Vaatluse all olevad toimeainete kohta on välja toodud mõju, mis avaldub merekeskkonnale ning seeläbi ka inimesele. Proprapronooli jäägid pärsivad kalade kasvu ning mõjutavad nende närvisüsteemi. Etünüülöstradiooli jäägid mõjutavad aga kalade sigimist ning isakalade soo muutumist. Sulfametoksasooli jäägid veekeskkonnas takistavad kalade ning vetikate kasvu. Valuvaigistite hulka kuuluv diklofenaki toimeaine ning selle jäägid mõjutavad kalade liikuvust ning need on hästi bioakumuleeruvad ja püsivad ained, põhjustades mitmete organismide surma. Ibuprofeeni jäägid aga mõjutavad kalade kudemisprotsesse ning nende kasvu. Tihtipeale ei esine looduses üksikud toimeained eraldi, vaid gruppidena ehk ravimite segudena. Kui üksikud toimeained ei pruugi avaldada tõsist mõju, siis on suur oht ravimite segude mõjul, mida antud töös hinnata pole võimalik. Seni on kindlaks tehtud, et suurim terviseriskide oht inimesele on siiski läbi toiduvõrgustiku, mis on seostatavad tarbivate mereandidega, mis sisaldavad mitmeid saasteaineid, sealhulgas ravimijääke. Seni puudub hinnang, mil määral ravimijäägid kanduvad edasi inimesele läbi toiduvõrgustiku ehk puudub teadmine bioloogilisest kuhjumisest. Ravimijääke on leitud näiteks kapsastes, ubades ning porgandites. Akumulatsiooni tagajärjed toiduvõrgustikus tekitavad inimestele tõsiseid tervisekahjustusi. Näiteks põhjustavad etünüülöstradiooli jäägid akumuleeruvuse tagajärjel inimestes kantserogeensust ning sulfoonamiidide jäägid inimestes antibiootikumide resistentsust. Ravimijäägid jõuavad kanalisatsiooni ning loodusesse läbi mitmete protsesside. Kõige rohkem satub kanalisatsiooni ravimijääke inimeste väljaheidete kaudu kodumajapidamistest ja haiglatest. Samuti on suur osa kasutamata ning aegunud ravimitel, millest inimene vabaneb läbi tualeti. Otse loodusesse satuvad ravimijäägid looma väljaheidetega, mida kasutatakse väetisena ning seetõttu satuvad jäägid ka põllumajandussaadustega inimeste toidulauale. Töö käigus leiti Läänemere ravimijääkide kontsentratsioonid. Ravimiameti müügiandmete analüüsi käigus toodi välja viie toimeaine jääkide kontsentratsioonid kaheksa Eesti linna heitvetest. Linnade valik põhines kohtades, kus heitvee süvalase toimub merre. Propranolooli ning sulfametoksasooli jäägid Läänemeres pole 2014. aasta seisuga ületanud seni kindlaks tehtud ohtlikkuse piiri. Etünüülöstradiooli jääkide puhul selgus madalaima toimet avaldava kontsentratsiooni ületus Läänemeres, mistõttu ohustab see isakalade soo muutumist. Diklofenaki jääkide puhul on märgatud kontsentratsioonil 1 µg/l vähest kroonilist toksilisust, mille tase on ületatud ka Eesti kolme linna heitvee suublas – Kundas, Kärdlas ning Haapsalus. Ibuprofeeni jäägid ohustavad Läänemeres aga kirpvähilisi, mis osutub ohtlikuks just toiduvõrgus edasikandumise tõttu. Rahvastiku vananemisega suureneb ravimite tarbimine ning seetõttu kasvavad ka kontsentratsioonid heitvetes. Kõigi toimeainete ja ravimite puhul on suureks ohuks pikemaajaline akumuleeruvus, mis kandub iga toiduvõrgustiku troofilise tasemega edasi kordistudes ohtlikuks kontsentratsiooniks. Samuti pole antud töös käsitletud ravimite segude ehk „kokteiliefekti“, mida antud töös hinnata pole võimalik. Ravimite tarbimisega kaasneb oht kõrvalistele organismidele, mistõttu võivad ravimijäägid ringiga sattuda inimese toidulauale tagasi. Seoses beebipillide jääkide sattumisega keskkonda, on ohustatud isakalad, mille kaudu on mõjutatud kalade arvukus, mis omakorda mõjutab inimese toidulaua vaesumist. Töös käsitletud keskkonnariski mõjutavad mitmed tegurid, mille tõttu võivad tulemused olla küsitavad. Antud töö tulemusi võib mõjutada faktorite üle-või alahinnatus, ravimite musta turu mittearvestamine ning reoveepuhastusjaamade eemaldamise efektiivsuste kõikumine. Lahenduseks oleks inimeste üleüldine teadlikkuse tõstmine vanade ravimite käitlusest ning ravimite päritolust. Samuti tuleks välja töötada tehnoloogiad, mis aitaksid efektiivsemalt eemaldada ravimijääke reoveepuhastusjaamades. Järgnevateks teema uurimise suundadeks oleks ravimite segude mõju kindlaks tegemine. Samuti tuleks tähelepanu pöörata reoveepuhastuse protsessidele, mis võimaldaksid eemaldada ravimijääke efektiivsemalt.