Sirvides Autor "Plaks, Kadri" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Fluorpolümeerpinnete tehnoloogiliste omaduste uurimine ja kasutamine
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Plaks, Kadri; Pihl, Toomas
    Seoses tööstuse ja tootmise pideva arenemisega on tänapäeva seadmetes palju detaile, mis peavad töötama ekstreemsetes tingimustes. See seab materjalidele kõrgeid nõudmisi. Materjalid peavad olema kõrgtehnoloogilised omadused, kuid ükski materjal pole samaaegselt kõrgete mehaaniliste ja füüsikaliste omadustega, sellepärast tuleb vajalike omadustega materjali saamiseks kasutada pindamist. Pindekihi pihustamine annab materjalile vajalikud omadused. Erinevate pindematerjalidega saavutatkse näiteks tugevaid ja korrosioonikindlaid materjale. Samuti on võimalik pindamisega taastada detaile ja anda neile uus elu ja väljanägemine. Lõputöö eesmärgiks on võrrelda lahustipõhiste ja pulbriliste fluorpolümeerpinnete tehnoloogilisi omadusi ja kasutust saadud labori tulemuste põhjal. Käesolevas lõputöös uuriti kolme erineva pindamistehnoloogiaga saadud tehnikas enamkasutatavaid fluorpolümeerpindeid. Katsekehade põhimaterjaliks kasutati alumiiniumi ja terast. Lahustipõhiste fluorpolümeerpindematerjalide peale kandmiseks kasutati madalsurvepihustust värvipritsiga. Pulbrilised fluorpolümeermaterjalid kanti peale elektrostaatilise pihustusega seadme eurotec ultra-com 300-ga ja metallikihtide pindamiseks kasutati gaasleekpihustust seadmega CastoDyn DS 8000. Saadud katsekehadel uuriti pinnakõvadust ja struktuuri. Pindematerjalidest kasutati lahustipõhiseid Whitford Plastics toodetud Xylan 1052, kahekomponentne Xylan 8221/8224. Ühe katsekeha, mille pindematerjaliks kasutati Xylan 8221/8224, valmistamisel pihustati fluorpolümeerpindekihtide alla Castolin Eutectic 29029 NiAl ja Castolin Eutectic 19400 Fe+Cr metallipindematerjale. Elektrostaatilise pihustusega kanti katsekehadele pulbrilised fluorpolümeerpindematrejalid Whitford Xylan Plastics toodetud Dykor 810 ja Dykor 830. Pindamistehnoloogia valikust sõltub pinde struktuur ja kõvadus. Pulbriliste fluorpolümeeride nakkuvus alusmaterjaliga on parem kui lahustipõhistel fluopolümeermaterjalidel. Kuna elektrostaatiline pindamine katab põhimaterjali ühtlasemalt, saadakse kõvadus ja struktuur parem kui madalsurvepihustusega. Parem kõvadus on tingitud ka sellest, et elektrostaatilise pihustuse käigus saadud pindeid tuleb kuumutada kõrgematel temperatuuridel, Kuumutamisel sulavad pulbriosakesed ühtlasemalt ja ristsildavad ennast tugevamalt põhimaterjali osakestega. Ka tehtud uuringud andsid sama tulemuse. Pulbripõhised fluorpolümeerpinded olid kõvemad ning struktuurilt tihedamad kui lahustipõhised fluorpolümeerpinded.