Sirvides Autor "Rohusaar, Jaan" järgi
Näitamisel1 - 10 10-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Profiilpleki PP-45B paigutiste uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Luigand, Ragnar; Rohusaar, JaanKäesolevas töös on uuritud profiilpleki Rannila PP-45B paksusega 0,7 mm käitumist erinevate kinnitustega (joonis 2 ja 5). Arvutuslikult on leitud profiilplekki tunnussuurused, kriitilised koormused ja katselised tulemused. Katsetused viidi läbi Tallinna Tehnikakõrgkooli mehaaniliste katsetuste laboris. Katse1 puhul jäid katsetatud koormused väikseks, sest andurite liikumise vahemaa oli väike ja esialgu ei hakanud andureid liigutama. Katse 2 puhul sai võtta appi vastavad abinõud, et andurid saaks näidata suuremaid erinevusi. Kahjuks ei saavutanud oodatud tulemust vaid katsekeha vajus enne läbi, mis pani punkti ka Katse 1- e juurde tagasi tulekul. Katsetulemuste analüüsides on tehtud järgnevad tähelepanekud: Katse 1 1. Kuna katse viidi läbi asendis „kitsam vöö üleval“, siis vastavalt arvutustele oleks välja mõlkuv osa kõigest 6,93 mm, millest võib järeldada, et profiilplekk paindub läbi enne kui nii väike mõlkumine tekib. 2. Katselised paigutised üldiselt suurenesid lineaarses seoses, kuid paigutised olid väiksemad, kui arvutuslikult leitud tulemused. Tõenäoliselt oleks suuremate koormuste juures paigutis liikunud arvutuslikku vahemaasse. Kuigi koormused jäid väikesteks oli näha sümmeetrilist paigutist, kus maksimaalne paigutis tekkis silde keskel (joonis 15-17). Katse 2 1. Katsetuse käigus saadud tulemused erinesid arvutuslikest tulemustest. Oodatud mõlkumine pidanuks juhtuma alumises tsoonis, kuid katsekeha kaotas kandevõime enne mõlkumise toimumist. 2. Katselised paigutised üldiselt suurenesid lineaarses seoses, kuid paigutised olid suuremad, kui arvutuslikult leitud tulemused. Kuna tekkis pöördenurk jäiga kinnituse juures, siis eeldatav järeleandmise koht on toodud joonisel 25. Võrreldes paigutisjooni (joonis 15-20) on näha, et kinnitus oli jäigem kui liigend toel, sest paigutisjoonte maksimum koht oli nihkunud ja paigutisjoone kuju ei olnud enam sümmeetriline. Kuna kinnitus ei olnud täiesti jäik, põhjendab see miks paigutis oli suurem kui arvutatud tulemus.Nimetus Piiratud juurdepääs Puitkonstruktsioonide paigutiste katseline uurimine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Sirk, Simo; Rohusaar, JaanKäesolevas lõputöös käsitletakse puitkonstruktsioonide paigutiste katselist uurimist. Klassikalise ehitusmehaanika ja tugevusõpetuse teooria põhineb Hooke’i seadusel, mis sätestab lineaarse seose koormuse ja selle poolt põhjustatud paigutise vahel. Paraku see seadus, mis sobib küllaltki väikeste mööndustega kasutamiseks mineraalsete materjalide ja terase puhul, on piiratud paljude lisatingimustega, kui koormatavaks materjalideks on polümeerid. Selgub, et ka puit ja puidupõhised materjalid, mille oluliseks koostisosaks on looduslik polümeer tselluloos, deformeerub pikaajalisel koormamisel purustava koormuse lähedase jõuga mittelineaarselt. Lineaarne seos koormuse ja paigutise vahel kehtib vaid suhteliselt väikeste koormuste lühiajalisel rakendamisel. Vaadeldavas lõputöös tehti esimene kokkuvõte TTK ehitusteaduskonna ehitiste õppetoolis tehtud pikaajalisest eksperimentaalsest tööst puitvarraste deformatiivsete omaduste uurimisest. Vaadeldi olukordi, kui muutuvateks suurusteks olid koormuse kestvus, koormuse rakendamise viis ja suurus. Kehtivates normdokumentides on puidu füüsikalis-mehaaniliste omaduste muutust ajas reglementeeritud vaid ligikaudsete arvutusvõtetega, kasutades selleks modifikatsioonitegurit, mille abil teatud olukordades muudetakse arvutustugevuse ja elastsusmooduli väärtusi. Samas on teada, et puittarindite paigutised aja jooksul suurenevad, kusjuures paigutise muutus on ajas sumbuv protsess, mis teatud aja möödudes kustub. On üldiselt teada, et ajas sumbuvate deformatsiooniprotsesside kirjeldamiseks on sobiv kasutada võrrandeid, kus ajateljel on kasutusel logaritmskaala. Nii oli TTK ehitusteaduskonnas plaanitud korraldada pikaajaline eksperiment, et leida puidu füüsikalis-mehaaniliste näitajate muutusi kirjeldatavatesse võrranditesse vajalikke parameetreid. Katsekehadeks olid männipuidust 600 mm arvutusliku pikkusega vardad ristlõikega 12×30 mm. Katsetuste läbiviimiseks oli projekteeritud ja ehitatud spetsiaalne stend, kus sai korraga koormata 8 proovikeha. Koormamiseks olid tarreeritud raskused, mida paigutati selliselt, et varda 300 mm pikkusel keskmisel lõigul tekkis puhtpainde olukord. Paindemomendi poolt põhjustatud varda läbivajumisipaigutist mõõdeti mehaaniliste paigutisanduritega vastavalt ajagraafikule kogu katseperioodi jooksul. Katseperioodi summaarne pikkus kestis neli aastat. 37 Teatavasti sellistes olukordades on mehaanilised andurid elektrilistest ja elektroonilistest anduritest töökindlamad. Elektrilisi andureid kasutati vaid episoodiliselt. Katseandmete töötlemiseks koostati Excel-programmis algoritm, mille tulemusena saadi paigutise graafikud, kus ajateljeks oli logaritmskaala. Vastavalt eeldusele, et paigutise juurdekasv ajas väheneb, saime logaritmskaalal paigutise graafiku, mis oli lähedane sirgjoonele. Meie poolt koostatud võrrandid arvutustugevuse ja elastsusmooduli vähenemiseks vastavalt koormatud aja pikkusele ja paigutise suurusele sisaldavad dimensioonita parameetreid α (arvutustugevuse leidmiseks) ja β (elastsusmooduli leidmiseks). Nende dimensioonita parameetrite katsetulemustest leidmise algoritmi, mis sisaldab paigutiste suurusi koormamise alghetkel ja mingil ajahetkel. Kui α ja β on leitud, on meie poolt loodud algoritmide abil leitav männipuidu oodatav tugevus ja paigutis prognoositaval suvalisel ajahetkel. Meie poolt loodud arvutusalgoritm on heas kooskõlas katsetulemustega. Pikaajalisest katsest võime teha mõned olulised järeldused: 1. Normdokumentides sätestatud tugevus- ja paigutisarvutustes kasutatamiseks soovitatud modifikatsioonitegurid on üldjoontes õiged, kuid nende täpsusklass (vaid üks tüvenumber!) vähegi täpsemate arvutuste jaoks ebapiisav. 2. Pikaajalise konstantse koormusega puitkonstruktsioonide tugevus- ja paigutisarvutustes on normdokumentides toodud arvutuseeskirjad meie arvates liialt ranged. Meie katsetulemuste järgi on männipuidu tugevus- ja jäikusomadused tunduvalt paremad kui normdokumentides vastava tõenäosuskriteeriumiga soovitatavad. 3. Tehnilistel põhjustel jäi puidu katseteseeria niiskes keskkonnas pooleli. Puidu kestvuskoormustega katseid erinevate niiskusrežiimidega võiks uuesti alustada.Nimetus Avatud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste toimetised NR 16(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2013) Rohusaar, Jaan; Arvisto, Mari; Kivistik, Taavi; Roos, Kristjan; Tammeveski, Taavi; Moor, Madis; Vaher, Kristo; Hallik, ArgoKäesolev kogumik on esimene üliõpilaste teadus- ja arendustöid käsitlev väljaanne, mis sisaldab valikut 2013. aastal enam tähelepanu pälvinud lõputöödest. Tegemist on esimese sellelaadse katsetusega, kus artikli autoriks on üliõpilane. Artiklite valikul on arvestatud kõrvuti teemade aktuaalsusega ka üliõpilase oskust probleemi või katsetulemusi analüüsida.Nimetus Avatud juurdepääs Tallinna Tehnikakõrgkooli üliõpilaste toimetised NR 17(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Rohusaar, Jaan; Buddell, Ats; Tikka, Helen; Paat, Allar; Säde, Eero; Väljaots, Andero; Liik, Margus; Pihlakas, Priit; Veske, PaulaKäesolev TTK Toimetised nr 17 sisaldab seitsme üliõpilase artiklit 2014. aasta kevadel kaitstud lõputööde ainetel. Avaartikliks on valitud arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskonna lõputöödes käsitletud Tallinna liikluskorralduse küsimusi. Ats Buddell näitab võimalusi, kuidas olemas olevat transpordivõrku on võimalik täiendada nii, et tekivad paremad ühendused linnaosade vahel. Helen Tikka vaatleb konkreetselt Ülemiste liiklussõlme, kus Rail Balticu lisamisega tekib olukord, kus uus rahvusvaheline raudteeterminal, lennujaam ja kaugliinide bussijaam on seotud linna üldise transpordisüsteemiga. Allar Paadi töös on suure põhjalikkusega käsitletud TTKs ja ka mujal automootoritega tegelevates ettevõtetes õppestendidel katsetatavate mootorite pidurite valmistamist. Põnev on Eero Säde töö, kus vaadeldakse võimalust Eesti Kaitseväes kasutatava helikopteri R44 kerevälist lisavarustust kasutada. Andero Väljaots on projek teerinud välitingimustes, eelkõige naft aplatvormidel kasutatava torude eelkoostamise seadme. Margus Liik ja Priit Pihlakas vaatlevad tööstusroboti projekteerimise probleeme kuni kolmetonniste detailide keevitamiseks ettevõttes AS E-Profiil. Paula Veske käsitleb meeste talvejopi tootmise probleeme.Nimetus Piiratud juurdepääs Tehniline mehaanika I, Teoreetiline mehaanika: staatika(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011) Rohusaar, JaanNimetus Piiratud juurdepääs Tugevusõpetus ehitajatele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2008) Rohusaar, JaanNimetus Piiratud juurdepääs Tugevusõpetus I(Tallinna Tehnikakõrgkool, 1999) Rohusaar, JaanNimetus Piiratud juurdepääs Tugevusõpetus II(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2000) Rohusaar, JaanNimetus Piiratud juurdepääs Tugevusõpetuse näidisülesanded(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2008) Rohusaar, JaanNimetus Piiratud juurdepääs Turismisisild Rakvere Vallimäele(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Luigand, Ragnar; Rohusaar, JaanKäesolevas töös on lahendatud sild, mis suurendab ligipääsu Rakvere Vallimäele. Sild võimaldab Parkali tänava otsas asuva trepi juurest ligipääsu Rakvere Linnusele. Sillale on projekteeritud istepingid, kus saab vajadusel puhata ja nautida vaadet vallikraavile. Töös on leitud teraselementide sisejõud ja vastavalt dimensioonitud, lahendatud on kõik olulisemad teraselemendid. Vundament tuleb lahendada edasise projekteerimise käigus. Lisaks tuleb edasises töö staadiumis täpsustada teraselementide paigaldus ja eelpingestamine. Sild koosneb põhiosa jäigastustaladest profiiliga HE700M ja täiendava osa taladest profiiliga HE700A. Täiendava osa talad on üle dimensioonitud silla arhitektuurdse välimuse pärast. Varem nimetatud talade vahel on 1,5 meetrise sammuga põiktalad profiiliga IPE200. Sillatekk on keatud keevisrestidega, mis lihtsustab silla hooldust näiteks talvisel ajal. Kuna tegemist on sillaga, millel puudub otsene funktsionaalne tähendus Rakvere liiklusskeemis, siis on silla projekteerimisel põhitähelepanu suunatud sillasse, kui arhitektuursesse objekti küllaltki keerulises funktsionaalses ja kunstilises situatsioonis. Silda kasutavad eelkõige jalutajad ja vaba-aja veetjad. Sild peab delikaatselt sulanduma maastikku, kuid samas peaks olema ka arhitektuurselt huvitav ja täitma võimalikult mitmeid ülesandeid. Rippkandjatega sild sobib arhitektuurselt paremini antud keskkonda, arvestades Rakvere Vallimäe arendusprojekti, kus on ettenähtud lauluväljakule rajada rippkandjatel telkkatus.