Sirvides Autor "Saarna, Raido" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Piiratud juurdepääs Kärdla sadama ehitusgeodeetiline teenindamine(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014) Saarna, Raido; Uueküla, KatrinKärdla on merelinn, mis on olnud pea 70 aastat ilma külalissadamata. Käesolev lõputöö kirjeldab Hiiumaa keskuse Kärdla külalissadamaga seotud ehitusgeodeetilisi töid. Ehitustööd kestsid alates 2012.a suvest 2013.a detsembrini, kuid lõputöö keskendub ehitusele vahemikus 2013.a aprill-oktoober. Tööde tellijaks on Sihtasutus Kärdla Sadam, peatöövõtjaks aga üks Eesti suurimaid ehitusettevõtteid – Nordecon AS. Sadamamaksumuseks on üle 5,6 miljoni euro, millest enamuse, 3,2 miljonit, toetab Euroopa Regionaalarengu Fond. Lõputöös on alguses tutvustatud objekti ja selle ajalugu ning tutvustatud eskiisi. Töös on kirjeldatud kasutatud instrumentide tehnilised andmed, mille hulgas ka Trimble S6 koos Robotic funktsiooniga, mis võimaldas teha töid üksi. Veel selgitatakse lähteandmete päritolu ning mõõdistusvõrgu rajamist toetudes kahele II järgu polügonomeetriapunktile. Samuti selgitatakse Trimble S6 orienteerimist ja väljamärkimise funktsiooni. Märkimistööd algasid esialgse sadama väljamärkimisega, mis osutus suhteliselt tavapäratuks. Märgiti telje punktid merre ujukitega, mis mere lainetuse ja märkimismeetodi tõttu oli 3m. Kirjeldatakse veealust kaldakindlustuste teostusmõõdistamist üsna tavapäratul moel - kuue meetrise lati ja kahe reflektorprisma abil. Mõõdistus oli täielikult sõltuv ilmaoludest, mis tegi mõõdistustöö planeeritamatuks. Kaldakindlustuse teostusjoonistel on näha üsna suuri kõrvalekaldeid. Ehitajal valmistas raskusi kaldakindlustuse veealuse osa ladumine. Katendite teostusmõõdistamisel kasutati erinevaid mõõdistusmeetodeid, olenevalt katendite tüübist kas 1.57m sauaga 360° prismaga või pinna skaneerimisega. Ujuvsildade betoonankrute teostusmõõdistusel sai mõõta ainult kettide asukoht, st. iga ankur ühe punktiga ning kanda teostusjoonisele punktiirjoonega oletatav betoonankru asukoht Suurem osa antud tööst peatutakse navigatsioonimärkide e. tulepaakide väljamärkimisel ja teostustel ning hälvete analüüsil ja vastavust projektile. Liitsihi alumine tulepaak oli 2013. aprilliks paigaldatud, kuid mitte piisavalt täpselt. Seetõttu tuli see uuesti märkida ning noolkraanaga paika tõsta. Alumise tulepaagi teostus pidi olema täpsem kuna tegemist oli ka sadama nurgakiviga ning samuti tähistas meremärk sadama sissesõidu paremat kallast. Kõik navigatsioonimärgid on registreeritud Veeteede Ameti andmebaasis ja andmed tavakasutajale päringu kaudu kättesaadavad. Olles nii suurel objektil ainukeseks väligeodeediks, oli vastutus väga suur. Siiski kulges Kärdla sadama ehitus suhteliselt probleemivabalt. Probleeme tekitas pigem muudatused projektis, (liitsihi ülemine tulepaak) kui ehitus- või märkimistööd. Kindlasti muutis töö sujuvamaks ka see, et ehitajal oli igapäevane pidev kontroll geodeedi näol. Sellega hoiti ära suuremad vead, mis võiks nii suure objekti puhul sisse tulla. Seetõttu võiks alati ka suurematel objektidel sellist võimalust kasutada. Isegi kui see osutub alguses tavapärasemast kulukamaks, võib kokkuvõttes sellega vältida suuri kulutusi ehitusvigade parandamisel. Tänaseks on sadam valmis ning kevadhooaja avamine toimub 24. mai 2014.