Sirvides Autor "Seiler, Monika" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Kaugtöö korraldus IT ettevõtte näitel
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2023-05-05) Seiler, Monika; Annus-Anijärv, Laivi
    Kaugtöö teoreetilises osas toodi välja kaugtöö korraldus, selle õiguslikud alused ja selgitused. Õiguslike aluste paremaks arusaamiseks, esitati eriala spetsialistide seletused. Lisaks sisaldas teoreetiline osa kaugtöö rakendamist, kus toodi välja soovitusi ja kohustusi tööandjale, kaugtöö paremaks rakendamiseks. Lõputöö eesmärgi saavutamiseks viidi IT ettevõttes läbi empiiriline uuring. Empiirilise uuringu läbiviimiseks kasutati deduktiivset lähenemisviisi ning uurimismeetodiks oli kvantitatiivne meetod. Kaardistati ja analüüsiti töötajate hinnanguid IT ettevõtte kaugtöö korralduse seadustele vastavuse osas. Tulemusi võrreldi ettevõtte kaugtöö dokumentide, seaduste ning teooriaga. Uuringu käigus selgus, et kaugtöö korraldus IT ettevõttes on suures osas seaduste ja teooriaga vastavuses. Empiirilise uuringu käigus tuuakse välja järeldused ja ettepanekud IT ettevõtte tööandjale kaugtöö seadustele vastavaks ja kooskõlaks teooriaga korraldamiseks (Lisa 4). Lõputöö autor on kaardistanud IT ettevõtte kaugtöö korralduse dokumendivaatluse ja küsitluse põhjal ning selle vastavuse seadusele ja teooriale - välja on toodud autori jaoks tähtsamad punktid (Lisa 5). Lisaks on lisadesse kaardistatud järeldused ning ettepanekud IT ettevõttele. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (§14 lg 11 ) on öeldud, et töötaja peab kujundama kaugtööl ohutu töökoha ja töötingimused lähtuvalt tööandja antud juhtistest. Tuli välja, et IT ettevõttes peavad töötajad, enne kaugtööle asumist, täitma kodus töötamise riskianalüüsi. Lisaks selgus, et ettevõttel ei ole koostatud eraldi kaugtöö riskianalüüsi, mis on kõigile nähtav. Sellega seoses tehti ettepanek kaugtöö riskianalüüsi koostamiseks. Uurides personalispetsialistilt riskianalüüsi tulemuste tagajärgede kohta, selgus, et töötaja ning töötaja otsene juht vaatavad koos tulemused läbi ning puuduste korral kaasatakse ettevõtte sisene töötervishoiu- ja tööohutuse töötaja, kellega viiakse sisse parendused. Lisaks võetakse riskianalüüsi tulemusi arvesse töötajate tervisekontrolli korraldamisel. Küsitluse käigus selgus, et töötajad pigem eelistavad kaugtööd teha. Uuringu käigus tekis küsimus, kas ettevõttel on vaja nelja kontorit ülal pidada. Lisaks tuli uuringu põhjal välja, et ettevõttel on kaks kaugtöö kokkuleppe töölepingu lisa, kus üks lisa on töötajatele, kes on katseajal ning teine lisa on töötajatele, kes on katseaja läbinud. Tuleb välja, et katseajal töötajatele ei võimaldata lisa hüvesid, kuid katseaja läbinud töötajatele võimaldatakse. Sellest sai järeldada, et ettevõte ei kohtle kõiki enda töötajaid võrdselt. Võrdse kohtlemise seaduse § 2 lg 1 punkt 2, tuli välja, et võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala on: „Isikute diskrimineerimine töö- või teenuste osutamise lepingu sõlmimisel või ametisse nimetamisel või valimisel, töötingimuste kehtestamisel, korralduste andmisel, töötasustamisel, töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel.“ Lisaks tuli välja võrdse kohtlemise seaduse § 3 lg 4, et: „Diskrimineerimine on kaudne, kui näiliselt neutraalne säte, kriteerium või tava seab isikud käesoleva seaduse § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel teistega võrreldes ebasoodsamasse olukorda, välja arvatud juhul, kui sättel, kriteeriumil või taval on objektiivne õiguspärane eesmärk ning selle eesmärgi saavutamise vahendid on asjakohased ja vajalikud,“ ehk siis, kui ettevõte põhjendab ära, miks on kaks eraldiseisvat lisa vajalikud, siis ei ole tegemist diskrimineerimisega. Ettepanekuna tuuakse välja, et ettevõte täiendab enda kaugtöö korralduseeskirja ja toob välja põhjenduse, miks kasutatakse kahte erinevat kokkuleppe lisa. Küsimustiku vastuseid analüüsides, selgus, et töötajad ei ole põhjalikult lugenud „Kaugtöö rakendamise kord“ juhendit, sest vastuste ja dokumendivaatluse võrdluse käigus, tuli välja, et ettevõtte dokumendid sisaldavad teatud infot, millega töötajad ei nõustunud. Selgus, et tööandjal kaasneb seaduslik nõue ja kohustus hankida töövahendid töötajatele, kes teevad kaugtööd. Küsimustiku ja dokumendivaatluse põhjal sai järeldada, et töötajad nõustuvad, et tööandja tagab vajalikud töövahendid ja seadmed töötajatele ning kaugtöö rakendamise korras oli see punkt samuti välja toodud. Empiirilise uuringu käigus tehti järeldus, et tööandjad ja nende esindajad on paika pannud, kuidas kaugtööl olles suhtlus välja peab nägema. Töötajate otsesed juhid lepivad selle töötajatega omavahel kokku. Selgus, et IT ettevõttes ei peeta tööajaarvestust ning ettevõttele tehti ettepanek võtta kasutusele tööajaarvestuse programm. Dokumendivaatluse käigus, ei leidunud ühtegi viidet kaugtöötaja tegevuskavale, mis motiveeriks neid. Lisaks toodi välja, et tööandja esindaja koostaks tegevuskava, et töötajaid motiveerida. Empiirilise uuringu tulemustest ja analüüsist tuli välja, et ettevõtte dokumentatsioon on suures osas kooskõlas seaduste ja teooriaga. Kuna kaugtööd reguleerivad seadused on täiendamisel, siis on näha ka IT ettevõttes, et kaugtöö korralduses on vaja sisse viia muudatusi. Esitatud järeldused tõid ülevaate IT ettevõtte kaugtöö korraldusest ning esitatud ettepanekute abil on ettevõttel võimalus enda kaugtöö korralduses teha parendusi ja viia kooskõlla seadustega. Lõputöö eesmärk ja kõik selle saavutamiseks püstitatud ülesanded on täidetud.