Sirvides Autor "Soorm, Adeele" järgi
Näitamisel1 - 1 1-st
Tulemused lehekülje kohta
Sorteerimise valikud
Nimetus Embargo Valmistoodete tootmisprotsessi parendamine Mulgi Lihakarni ettevõttes(Tallinna Tehnikakõrgkool, 2033-06-01) Soorm, Adeele; Kase, AndresAutori lõputöö teemavalik lähtus probleemist, et valmis lihatoodete tootmisega tegelevatel väikeettevõtetel puudub tegelik ülevaade sellest, millistes mahtudes tooteid ja tooraineid on vaja tellida, et vältida lõputut raiskamist ja ületellimist, samas ka ennetada puudujääkide tekkimist. Käesoleva töö esimeses peatükis andis autor ülevaate analüüsi subjektiks oleva Mulgi Lihakarni tegevusvaldkondi ja finantsnäitajaid, mis autori hinnangul aitasid tekitada tervikliku pildi ettevõtte olemusest, tegevusvaldkondadest ja suurusest enne sisulise analüüsini jõudmist. Probleemi lahendamiseks hindas autor töö teises peatükis tootmise planeerimise olemust ja eesmärki ning analüüsis seda, milliseid kriteeriume tuleb järgida tootmise planeerimisel, millised on potentsiaalsed tõusetuvad probleemid ning mis võivad olla valesti planeerimise tagajärgedeks. Tootmise planeerimine aitab ettevõtte poolt pakutavaid tooteid õigeaegselt ja kuluefektiivselt toota, mis aitab kaasa ületellimisele (ja sellest tingitud ületootmisele) või vastupidisel alatellimisele, mistõttu ei jõua ettevõte müüa nii palju tooteid, kui sellel tegelikult võimekus on. Tootmise planeerimine peab lähtuma eesmärgist, st kõige olulisem tootmise planeerimise juures on see, et ettevõtte tootmise planeerimine peab olema eesmärgist lähtuv ja eesmärki analüüsiv. Autor leidis, et tootmise planeerimine ei tohi toimuda selliselt, et puudub üldine visioon sellest, mille tarbeks tootmisplaani koostatakse. Teiseks on oluline kirjeldada kõiki toodete tootmisega seotud asjaolusid tervikuna ning tuvastada kõik probleemikohad ja analüüsida selliseid probleeme. Kolmanda kriteeriumina tuleks tuvastada erinevad lahendused probleemidega tegelemiseks ja nende ennetamiseks. Neljanda kriteeriumina tuleks ettevõttel kogu tööd analüüsida ja seejärel hinnata, milliste lahenduste rakendamine on probleemide lahendamise seisukohast kõige rohkem eesmärki täitvad. Tootmise planeerimise juures võivad esineda ka teatud probleemid. Ennekõike võib selleks olle ettevõtte poolt sellise tootmisplaani või tarkvaralahenduse kasutamine, mis ei sobi ettevõtte tegevusala või tootmise korraldamise eesmärgiga ega vasta ettevõtte tegelikele vajadustele. Samuti võib probleem tõusetuda, kui tootmisplaani ei ole võimalikult vara ette teada, kuivõrd seeläbi ei ole personalil teada, mis kogustes tooteid ja tooraineid tuleb tellida. Sarnaselt võib probleeme tekitada ka ettevõtte poolt antud liigselt optimistlikud lubadused toodete valmimise tähtaja või koguste osas või ümberplaneerimise esinemine, mis tekib, kui töömaht suureneb või lõpptoodete tootmist tuleb tooraine tellimisest tingitud asjaolude tõttu ümber korraldada See omakorda suurendab ettevõtte töömahtu. Sellest tulenevalt on oluline ka tarneahela juhtimine ja varude haldamine, millele keskendus töö kolmas peatükk. Ühelt poolt on paremate tarneahela juhtimise tulemuse saavutamiseks oluline prognoosida, millised on ettevõtte vajadused, millele vastavalt tuleb ettevõttel tegutseda. Teiselt poolt on oluline ka koostöö omamine tarnijatega, kes tarnivad tootmisprotsessi kestel ettevõttele tootmiseks vajalikke tooraineid. Samuti on oluline etapp tootmine, mille läbi toimub tooraine muutmine, kasutades selleks vajalikke masinaid ja tööjõudu. Tootmise läbi tekkiv lõpptoode peab olema tootmisprotsessi lõppeesmärk. Tootmisprotsess ise võib jaguneda omakorda alamvaldkondadeks, nagu katsetamine, kontrollimine või pakendamine. Oluline on ka lõpptoodete tarnimine ja müümine. Tugeva tarneahela juhtimise puhul on ettevõttel tugevad logistilised võimalused ja tarnekanalid, mis tagavad toodete õigeaegse, ohutu ja odava tarnimise. Sellest tulenevalt on eluline olukord ka pöördlogistika, mis võib olla tingitud näiteks toote enda või ettevõtte poolt tehtud veast tingitud toote tagastamine. Töö neljandas peatükis andis autor ülevaate ja analüüsis Mulgi Lihakarni tootmise planeerimise hetkeseisu ning leidis, et valmistoodete puhul puudub hetkel vajaminev personal, kes valmistoodete tootmist vajalikul ja eesmärki täitval viisil planeeriks. Samuti leidis autor, et Mulgi Lihakarni senine praktika lähtus valmistoodete tellimisel suuresti valmistoodete realiseerimisajast, st tellitud kogused olid sõltuvuses sellest, mis on valmistoodete säilivusaeg. Samuti analüüsis autor Pärnu kaupluse müügiandmeid ja jõudis järeldusele, et teatud valmistoodete tagastuse kogus on sedavõrd suur (teatud toodete puhul oli tagastamise protsent ligikaudu 50%), et oluline on struktureerida tellitavate toodete kogust, et vältida teatud valmistoodete raiskuminekut ja tarbijani mittejõudmist. Samuti esitas autor parendusettepaneku Exceli tööriista loomise näol, mis aitab ettevõttel hinnata, kui suurt kogust toorainet on vaja teatud valmistoodete tootmiseks. See omakorda sõltub teisest autori poolt loodud tööriistast, mille täitmine ettevõtte kaupluste töötajate poolt aitaks ettevõttel arvestada koguseid, mida on vaja teatud kuudel kauplustesse saata, et tagatud oleks toodete tarnimine kauplustesse sellistes kogustes, mis suudetakse võimalikult suurel määral tarbijatele ära müüa. Seeläbi väldiks ettevõte ka toodete suurtes kogustes tagastamist. Autor leidis, et viimase tööriista kasutuselevõtmise näol on võrdlusperioodi (2022. ja 2023. aasta veebruari) jooksul muutunud tagastatavate koguste hulk 40,26% võrra. Autor püstitas hüpoteesi, et tööriista kasutuselevõtu abil väheneb tagastatavate valmistoodete kogus vähemalt 50% võrra. Sellest tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et hüpotees pidas osaliselt paika, mis tähendab, et kuivõrd autori uurimisküsimus seondus 50%-lise valmistoodete tagastatavate toodete koguse vähenemisega, kuid nähtuvate andmete (Tabel 6) kohaselt vähenes tagastatavate koguste hulk hoopis 40,26%, siis pidas hüpotees paika 80,52% ulatuses. Autor näeb siiski võimalust tootmise planeerimise parendamiseks selliselt, et teistel võrdlusperioodidel on erinevus siiski enam kui 50%. Selleks tuleb ka edaspidiselt kõiki autori poolt väljatöödeldud tööriistu kriitiliselt jälgida. Tooteid, mille tagastused on nullis, neid tuleks autori hinnangul julgemalt juurde tellida, lähtudes muuhulgas tarbijate tarbimiskäitumisest. Samuti tuleks autori arvates vähendada nende toodete sissetulevat kogust, mille tagastused on jätkuvalt suured. Mida rohkem ja täpsemalt hakatakse autori poolt tehtud tööriistu kasutama, seda rohkem saab suurendada tagastatud koguste vähenemise protsenti, nii ka tagastused nulli lähedale viia ning kulud väiksemaks. Autor leiab, et ettevõtte töötajad peavad olema tööriista kasutamisel (sh tabelite täitmisel) korrektsed ja järjepidevad, kuivõrd ilma töötajate panuseta tööriista kasutamine eesmärki ei täida. Autor on seisukohal, et töö koostamine oli ja on edaspidi suureks väärtuseks väikelihatööstusettevõtte Mulgi Lihakarni jaoks, millel senini vajalik tootmiskorraldus puudus. Töö raames esitatud parendusettepanekud on juba aidanud ettevõttel arvestada tellitavaid koguseid ja lõpptoodete valmistamiseks tellitavate toorainete kogust. Seeläbi on välditud teatud valmistoodete raiskuminekut (võimalikku ümbertöötlemist) ning tagatud on ettevõtte suurem potentsiaali realiseerumine tarbijatele tehtud müügi näol. Autor peab töö tulemuslikkust eesmärgile vastavaks.