Sirvides Autor "Suits, Jane" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusAvatud juurdepääs
    Ettevõtte AS Solbritt finantsanalüüs
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2020) Suits, Jane; Nõuakas, Kati
    Finantsanalüüs on ettevõtte ja selle tegevuse hindamise võimalus ning selle tarbijateks on omanikud, laenuandjad, enamus töötajatest ja äripartnerid. Ettevõtte juhtkond kasutab finantsanalüüsi investeerimis-, finantseerimis- ja põhitegevusega seotud otsuste langetamiseks, sest see aitab paremini mõista ettevõtte rahanduslikku olukorda ning juhtkonnal võtta vastu olulisi finantsotsuseid ja oskuslikult koostatud finantsanalüüs annab tagasisidet plaanitud investeeringutele, kust tulevad välja nii riskid kui ka selle tasuvus. Samas kui laenuandjatele on olulisim just ettevõtte likviidsus, maksevõime ja riskidega seotud probleemid. Finantsanalüüsi läbiviimiseks kasutatakse kolme põhilist finantsaruannet (raamatupidamisbilanss, kasumiaruanne ja rahavoogude aruanne), kus bilanss kajastab ettevõtte finantsseisundit, kasumiaruanne tulusi ja kulusi ning rahavoogude aruanne raha liikumist. Need kolm finantsaruannet annavad erinevat vaatenurka ettevõtte finantsalasele tegevusele ent samas on nad omavahel seotud ettevõtte rahalise olukorra väljendamisega ja eriti hästi võimaldab finantsaruandes sisalduvasse infosse süüvida suhtarvuanalüüs. Kokkuvõtvalt võib öelda, et põhjalikuks analüüsiks tuleb uurida aastaaruannet tervikuna ja kuigi majandusaasta aruannetest saab ettevõtte kohta väga palju infot, tuleb lisaks sellele koguda infot ka tegevusvaldkonna kohta tervikuna statistikaametist ning analüüsimiseks kasutada vaid värsket infot ja kriitilist mõtlemist. Lõputöö struktuur oli ülesehitatud nii, et esmalt kirjeldas töö autor finantsanalüüsi metoodikat, seejärel finantsanalüüsi sisu ja selle infoallikaid (bilanss, kasumi- ja rahavoogudearuanne) ning kolmandas peatükis anti ülevaade finantsanalüüsi meetoditest: horisontaal- (uurib erinevate aruannete dünaamikat perioodide lõikes), vertikaal- (uurib aruannete sisemise struktuuri muutuste dünaamikat), suhtarvude- (toob esile finantsnäitajate vahelised seosed ning võimaldab teostada võrdlevanalüüsi eri suundades ja eri tasemetel) ja pankrotiohu analüüs (aitab prognoosida, kas ettevõttel on oht sattuda pankrotti) ning hinnati ettevõtte finantsnäitajaid. Lõpetuseks tegi autor omapoolse kokkuvõtte. Lõputöös analüüsis autor AS Solbritt finantsolukorda. Selleks kasutati ettevõtte majandusaasta aruandeid perioodil 2016-2018 ning koostati finantsanalüüs. Lõputöö eesmärgiks oli finantsanalüüsi meetodeid rakendades anda hinnang uuritava ettevõtte tegevusele ning esitada järeldused ja parendusettepanekud ettevõtte juhtkonnale. Hinnates AS Solbritt finantsseisundit, selgus, et uuritava perioodi (2016-2018) viimaseks aastaks on küll ettevõte kahjumist välja tulnud ent tema finantsseisukord on jätkuvalt ebastabiilne (valitseb pankrotioht) ja olukorra parandamiseks on vaja suuremat kasumit läbi müügikäibe kasvu ning käibevarade osakaalu tõusu varades. Ettevõtte koguvarade ja omakapitali puhasrentaabluste tõstmiseks tuleks kaasata täiendavalt võõrkapitali, samas vältides makseraskusi tekitada võivaid investeeringuid. AS Solbritt finantsaruannete horisontaalanalüüsist selgus, et võõrkapitali maht suurenes (kohustised kokku kasvasid 9%), muutusid käibevara (kasvas 63%) ja põhivara (vähenes 22%) mahud ning müügitulu kasv (175%) viis ettevõtte perioodi lõpuks kasumisse (muutus 169%). AS Solbritt finantsaruannete vertikaalanalüüsist selgus, et muutusid nii varade (käibevara osakaal kasvas ja põhivara langes – muutus 22%) kui finantseerimisallikate (lühiajalised kohustised vähenesid ja pikaajalised kasvasid – muutus 6%) struktuurid ning aruandeaasta kasumi osakaal müügitulust (aastaks 2018 oli 8,8%) muutus negatiivsest väärtusest positiivseks. 2018. aasta likviidsussuhtarvude põhjal on ettevõte hea lühiajalise maksevõimega (puhaskäibekapital 1 704 458€, lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 3 ja likviidsuskordaja 1,4). Kuna 2016-2017 olid ettevõtte lühiajalise likviidsuse näitajad mitterahuldavad, tuleks jätkuvalt püüelda suurendada efektiivsust ja karmistada maksetingimusi. Madal maksevalmiduse kordaja (0,1 korda) on tingitud arveldus- ja käibelaenude kasutamisest ja kuna suurem osa kohustistest ei nõua kiiret tasumist, on ettevõttel likviidset vara piisavalt. Analüüsides pikaajalist maksejõulisust (finantsvõimendust) aastatel 2016-2018, selgus, et nii võlakordaja, kapitaliseerituse kordaja, kui ka soliidsuskordaja olid küll soovituslikus vahemikus (suure enamuse investeeritud kapitalist moodustab võõrkapital), ent ettevõtte olukorra parandamiseks tuleks võõrkapitali sõltuvust vähendada ja omanike panuse osakaalu tõsta. Aastal 2018 polnud ettevõttel raskusi intresside tasumisega (intressikulude kattekordaja 4,5) ja kuigi maksejõulisuse kordaja oli rahuldav (10%), peaks majandusüksuse finantsseisundi parandamiseks tõstma kasumit või vähendama kohustisi. AS Solbritt varade likviidsus näitab küll paranemist ent pole piisavalt hea (varade liiga vähene kasutamine müügitulu saavutamiseks) ja olukorra parandamiseks tuleks ettevõttel likvideerida mittevajalikud põhivarad ja reinvesteerida nende müügist saadud raha. Efektiivsuse näitajate (debitoorse võlgnevuse käibekordaja, lühiajaliste kohustiste käibekordaja) tõstmiseks tuleks ettevõtte maksekäitumist parandada. Varude käibekordaja ja – käibevälte parandamiseks tuleks varude jääki optimaliseerida ja nii talitlus- kui finantseerimistsükli lühendamiseks tuleks klientidelt raha kiiremini kätte saada ja tarnijate maksetähtaegu pikendada. Varade käibekordaja tõstmiseks tuleks müügitulu kasvatada, debitoorse võlgnevuse käibekordaja parandamiseks tuleks rohkem analüüsida klientide maksekäitumisi ja ennetada ebatõenäoliselt laekuvate arvete teket. Lühiajaliste kohustiste käibekordaja tulemuse parandamiseks tuleks tarnijate lepingud ja maksetähtajad ülevaadata. Kokkuvõtvalt on AS Solbritt varade juhtimine on aastatega (2016-2018) paranenud ja seda tänu põhivarade efektiivsemale kasutamisele (põhivarade käibekordaja tõusis rohkem kui kolm korda). AS Solbritt koguvara puhasrentaablus (ROA) ja investeeringute rentaablus (ROI) kinnitavad mõlemad ettevõtte varadesse tehtud investeeringute tasuvust ja omakapitali tasuvus (ROE) viitab, et ettevõte toodab omanikele tulu. Müügikäibe ärirentaabluse (8,8%) ja müügikäibe puhasrentaabluse (6,8%) madalate näitajate tõstmiseks tuleks kasvatada kasumit (näiteks üldkulude vähendamisega). Müügitulu suurendamine, püsikulude vähendamine, marginaali tõstmine ja varude käibekordaja kasvatamine (varude kasutamiskiiruse tõus) aitavad samuti ettevõtte tasuvust parandada. Kokkuvõttes mõjutas keeruline majanduslik olukord aastatel 2016-2017 oluliselt ettevõtte müügitulu, kasumit ja teisi finantsnäitajaid, ent aastast 2018 langus peatus ja ettevõtte finantsseisund paranes ning pankrotioht vähenes. Autoripoolne ettepanek AS Solbritt juhtkonnale oleks – kasumi kasv (tagada tulude kasvu ennaktempo võrreldes kulude tõusuga), suurendada ettevõtte rentaablust (tulusust), saavutada müügitulu stabiilsus, suurendada kapitali (müükide kasv), säilitada range tähelepanu maksete laekumise osas (kiirendada ostjate raha laekumise aega) ja tõhustada finantsriskide juhtimist. Nii lõputööks püstitatud eesmärk kui ka eesmärgi täitmiseks püstitatud uurimisülesanded said kõik teostatud. Põhiliste finantsalaste käsitluste mõistmine aitab anda panust ettevõtte püüdlustesse püsida konkurentsivõimeline ja toota kasumit ning finantsanalüüs annab infot, kas me ikka teeme neid asju, mis tõeliselt väärtust loovad ning kas protsessid on piisavalt hästi juhitud ja vara parimal moel tööle pandud.