Sirvides Autor "Suits, Kristjan" järgi

Näitamisel1 - 1 1-st
  • Pisipilt
    NimetusPiiratud juurdepääs
    Võõrliigid läänemeres ja nende mõju keskkonnale
    (Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016) Suits, Kristjan; Ojaveer, Henn; Oliver Kalda
    Tänapäeva kiiresti arenevas ühiskonnas pööratakse üha rohkem tähelepanu merekeskkonna tähtsusele ning selle kaitsemisele ja mõistetakse sellest tulenevaid otseseid mõjusid majandusele. Võõrliikide poolt merekeskkonnale tekitatav kahju ja sellest tulenev mõju majandusele on antud probleemi muutnud aktuaalseks ning on mõistetud, et see probleem vajab lahendamist. Laevandus on üks tähtsamaid veevõõrliikide transpordi mooduseid ning seetõttu on laevandusega seotud tegevused olnud viimaste aastate jooksul aina rangemalt reguleeritud. Bioinvasiooni globaalne olemus on probleem, mis teeb selle lahendamise lokaalselt võimatuks. Seetõttu on võõrliikide leviku piiramiseks vajalik riikidevaheline koostöö. Läänemerest on leitud 132 võõrliiki, kellest umbes pooled on sisse toodud viimase 50 aasta jooksul. Läänemerre on saabunud võõrliike maailma eri paikadest. Saabuvate võõrliikide mõju on paljuski teadmata, kuid drastilisemaid ökosüsteemi muutvaid näiteid võib leida ümarmudil Neogobius melanostomus, rändkarp D. polymorpha ning hulkharjasuss Marenzelleria spp. kujul. Võõrliikide probleemi ohjamiseks on erinevad seadused ning konventsioonid, mis sätestavad laevadele kohustusi ning piiranguid. Neist tähtsaimateks on Laevade ballastvee ja -setete kontroll ning käitlemise rahvusvahelise konventsioon. Euroopa Merestrateegia raamdirektiiv loob liikmesriikidele raamistiku, et saavutada merekeskkonna hea seisund ettemääratud ajaks, üks direktiivi alla kuuluvatest punktidest on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine. Lõputöös uuriti Eesti suuremate sadamate suhtumist võõrliikide invasiooni probleemi ning meetmeid, mida nad probleemi ohjamiseks kasutavad. Küsitlusest selgus, et Eesti sadamad tegelevad probleemiga vaid Eesti seadusandluses ettenähtud mahus. Suurem osa sadamatest ei tee lisainvesteeringuid, et vähendada võõrliikide invasiooni tõenäosust kuni riik ei ole vastavaid nõudeid esitanud. Sadamad ei teosta ka ballastvee proovide võtmist. Volitatud asutused teevad sadamatele ebaregulaarseid kontrolle. Ainsaks küsitluses osalenud sadamaks, kes võimaldab ballastvee ära andmist, oli Tallinna Sadam, kuid nende väitel pole siiani ükski laev ballastvett veel ära andnud. 34 Kõigi küsitluses osalenud osapoolte vastustest selgus, et sadamad on valmis tegema investeeringuid võõrliikidega seotud probleemide lahendamiseks kui need on sätestatud kindlate eeskirjadega. Kuna ballastvee süsteemide installatsioon oleneb regiooni ning laeva spetsiifikast tuleks välja töötada ühtne süsteem laevadele enim sobiva tehnoloogilise lahenduse installeerimisele. Tähtis on ka ballastvee puhastussüsteemide kuluefektiivsemaks muutmine. Veel on oluline laevaomanikke motiveerida ballastvett ning setteid sadamasse ära andma. Ballastvee proovide võtmist tuleks teha karmimaks. Ballastvee proovide võtmise kord tuleks teha rangemaks ning sagedamaks, ka läbipaistvamaks kasutades sõltumatut kolmandat osapoolt. Seeläbi oleks võimalik kinnitada ballastvee vahetuse korrapärast täitmist. Kokkuvõtlikult peaks veevõõrliikidega võitlemiseks ballastvee vahetus olema senisest sadamale ning laevadele aja- ja kuluefektiivsem. Lisaks tuleks seadusandlus globaalselt ühtlustada.